Energia ja kliima
Ühe elaniku kohta arvutatuna on Eesti panus kliimamuutuste põhjustamisse üks suuremaid maailmas. Vastutustundliku Euroopa riigina peame tegema kõik, et see massiivne saastamine ruttu lõpetada. Põlevkivisektor tervikuna annab lõviosa Eesti CO2 emissioonist ning Eesti peab põlevkivikasutusest väljuma hiljemalt aastaks 2035. Energiasektori tulevik on tarbimise vähendamises, kohalikus taastuvenergias, võrguühendustes ja salvestamises. Põlevkivi, suuremahuline biomassi põletamine või tuumajaam on keskkonnavaenulikud lahendused. Samamoodi peab kliimasõbralikuks saama transport ning kasvama süsiniku sidumine metsades ja märgaladel.
Fosforiit ja maavarad
Eesti Roheline Liikumine sündis aastal 1988 osana vastuseisust plaanidele hakata Toolse, Kabala ja Rakvere lähistel kaevandama fosforiiti väetisetootmiseks. Paljudele keskkonnaargumentidele toetudes (diktüoneemakilda isesüttimise oht avakaevandustes, risk põhjaveele, loodusmaastike ulatuslik rikkumine) õnnestus toona kaevanduste loomine ära hoida. Erafirmad tegutsevad viimased 10 aastat selle nimel, et hetkel passiivsete reservvarudena arvel olevaid Euroopa suurimaid fosforiidivarusid Põhja-Eestis kasutusele võtta. Fosforiidi kaevandamise keskkonnariskid on jätkuvalt väga suured ja kaevandamine ei ole põhjendatud. Fosforväetiste kasutamine koos muu intensiivpõllumajandusega on jätkusuutlikuks toidutootmiseks tulevikus sobimatu.
Majandus ja tarbimine
Täna domineeriv pidevale kasvule suunatud majandusmudel on vaid üks paljudest võimalikest elukorraldustest. Eesti Roheline Liikumine nõustub, et lõputu kasv lõplike ressurssidega planeedil ei ole võimalik ning jätkuva majanduskasvu lahtiühendamine kaasnevast survest keskkonnale ei ole realistlik. Liigne usk kõrgtehnoloogilistesse tulevikulahendustesse takistab meid juba praegu kasutusele võtmast toimivaid ning oluliselt keskkonnasõbralikumaid meetmeid nagu nt liigse tarbimise vähendamine või süsiniku sidumine läbi põlislooduse hoidmise. Käimasoleva ökoloogilise ja kliimakriisi valguses saab tuleviku majandusmudel olema oluliselt teistusugune, mistõttu tuleb juba praegu hakata mõtlema sellele, millest me peame loobuma ja mida uut looma.
Kliimamure töötuba
Alates 2023. aastast pakub Eesti Roheline Liikumine võimalust eelkõige nootele, aga ka noortega kokkupuutuvatele täiskasvanutele või teistele kliimaärevusega kokkupuutuvatele inimestele võimalust tellida töötuba, mille raames omandatakse oskused ja teadmised sellega toimetulekuks.
Euroopa Kliimapakt
Euroopa Kliimapakti liikumine koondab ühise eesmärgi nimel töötavaid inimesi ja organisatsioone, kus igaüks astub samme oma maailmas säästvama Euroopa ülesehitamiseks. Euroopa Komisjoni algatatud pakt on osa Euroopa rohelisest kokkuleppest ja aitab ELil saavutada eesmärki muutuda 2050. aastaks kliimaneutraalseks.
Kestus:
2023-2024
Riiklik koordinaator:
Eliisa Saksing
Toimetulek kliimamurega: õppemeetodid Euroopa noorte vaimse tervise jaoks
Projektiga arendatakse noortega töötavate spetsialistide ja noorte enda teadmisi ja pädevusi kliimamurega toimetulekuks ning jagatakse teadmisi selle potentsiaalsest mõjust vaimsele tervisele. Projektiga tagatakse vajalikud vahendid, ressursid ja meetodid noorte kliimaärevuse äratundmiseks ja abistatakse seda hallata ja leevendada.
Kestus:
2023-2025
Projektijuht:
Karola Kivilo
CEE Bankwatch Network
Eesti Roheline Liikumine teeb koostööd üleeuroopalise võrgustikuga CEE Bankwatch Network. Erinevate projektide raames jälgitakse Euroopa Liidu toetusrahade suunamist Eesti looduskeskkonda kaitsvate ettevõtmiste suunas.
Kestus:
2021-2025
Huvikaitsega tegelevad:
Carmen Kilvits
Kertu Laherand
Lukas Lepik
Õiglane äri, õiglane maailm
2022. aasta alguses esitas Euroopa Komisjon ettepaneku äriühingute kestliku juhtimise ja hoolsuskohustuse direktiiviks, mis kaitseks inimõigusi ja planeeti ettevõtete ekspluateerimise eest.
Õiglases maailmas ei ole kohta ebaõiglasele äritegevusele – töötame koos rohkem kui 200 kodanikuühinguga selle nimel, et seadus saaks range ja siduv.
Kestus:
2022-2023
Projektijuht:
Marilin Eessalu
Aktiivsete Kodanike Fondi tegevustoetus
2022-2023. aastal toetab Eesti Rohelise Liikumise tööd Aktiivsete Kodanike Fond Eestis.
In 2022 and 2023, Estonian Green Movement is supported by operating grant from Active Citizens Fund in Estonia.
Kestus:
2022-2023
Projektijuht:
Marilin Eessalu
Aktiivsete vabaühenduste kliimavõrgustiku arendamine
Projekti eesmärk on tõsta vabaühenduste ja olemasoleva kliimavõrgustiku huvi ning oskusi kliimapoliitikasse panustada nii kohalikul, riiklikul kui ELi tasandil. Seni puudub paljudel vabaühendustel teadlikkus, suutlikkus ning ühine hääl neis teemades mõjusalt kaasa rääkida.
Kestus:
2020-2023
Koordinaator:
Demy Landson
Kuidas meile annetada?
Meile saab annetada ülekandega. MTÜ Eesti Roheline Liikumine tegutseb projektirahastuse, annetuste ja liikmemaksude toel, seega oleme tänulikud igasuguse toetuse eest.
Saaja nimi
MTÜ Eesti Roheline Liikumine
Swedbank
EE322200221011415405
Miks meile annetada?
- Toetades ERLi, toetad püüdlusi kohaneda kliimamuutustega meie allesjäänud looduskeskkonda hoides ja taastades ning minna ühiskonnana üle õiglasele ja säästlikule majandusmudelile, et tagada elamisväärne keskkond ka meie lapselastele.
- ERL on üks vanimaid ja mõjukamaid Eesti keskkonnaorganisatsioone, mis ühendab endas keskkonnakaitse ajaloolise mälu rahvusvahelise kogemuse ning agressiivse entusiasmiga.
- ERLis töötavad motiveeritud keskkonnakaitsjad ja eksperdid, kes tunnevad oma valdkonda ning oskavad piiratud rahalist ressurssi tulemuslikult kasutada.
Milleks me annetusi kasutame?
Kuigi projektid katavad enamasti lisaks sihipärasele tegevusele ning projektiga seotud inimeste palkadele ära ka osa igapäevastest kuludest, tuleb ikka ette ootamatuid kulutusi, raskemaid aegu või keskkonnaprobleeme, milleks projektipõhist rahastust parajasti ei ole. Annetused aitavad meil töötada järjepidevalt puhtama elukeskkonna nimel.
Eesti Roheline Liikumine on liitunud Eesti Vabaühenduste Liidu väljatöötatud Annetamise Hea Tavaga.
