Eesti Roheline Liikumine on keskkonnakaitsega tegelev mittetulunduslik organisatsioon eesmärgiga parandada Eesti keskkonna olukorda ja suunata meie ühiskonda rohelisele jätkusuutlikule mõtteviisile.
Eesti Roheline Liikumine asutati 1988. aastal – selle tingis esmajärjekorras vajadus paremini koordineerida keskkonnakaitsjate pingutusi nn fosforiidisõja võitmisel; ühtlasi sai liikumisest esimene formaalne poliitiline alternatiiv kommunistlikule parteile Eestis. 1991. aastal eraldus ERList poliitiline tiib (hilisem erakond Eesti Rohelised).
Praegusel hetkel tegeleb Eesti Roheline Liikumine erinevate keskkonnaalaste teemadega kolmes suures teemavaldkonnas:
- Energia ja kliima
- Fosforiit ja maavarad
- Majandus ja tarbimine
Meie eesmärk on kaitsta Eesti ja laiemas mõttes ka terve maakera keskkonda ning rakendada erinevaid meetmeid, et piirata edasist looduse hävitamist ning leida uusi alternatiivseid meetodeid senistele jätkusuutmatutele tehnoloogiatele.
Me ootame kõiki, kes tahavad panustada puhtamasse Eesti tulevikku, nii tulevasi liikmeid kui ka vabatahtlikke. Eesti Roheline Liikumine pakub aktiivsetele loodussõpradele võimalust enesetäienduseks ning ühe väärika ajalooga organisatsiooni kaasaaitamiseks.
Energia ja kliima
Ühe elaniku kohta arvutatuna on Eesti panus kliimamuutuste põhjustamisse üks suuremaid maailmas. Vastutustundliku Euroopa riigina peame tegema kõik, et see massiivne saastamine ruttu lõpetada. Põlevkivisektor tervikuna annab lõviosa Eesti CO2 emissioonist ning Eesti peab põlevkivikasutusest väljuma hiljemalt aastaks 2035. Energiasektori tulevik on tarbimise vähendamises, kohalikus taastuvenergias, võrguühendustes ja salvestamises. Põlevkivi, suuremahuline biomassi põletamine või tuumajaam on keskkonnavaenulikud lahendused. Samamoodi peab kliimasõbralikuks saama transport ning kasvama süsiniku sidumine metsades ja märgaladel.
Fosforiit ja maavarad
Eesti Roheline Liikumine sündis aastal 1988 osana vastuseisust plaanidele hakata Toolse, Kabala ja Rakvere lähistel kaevandama fosforiiti väetisetootmiseks. Paljudele keskkonnaargumentidele toetudes (diktüoneemakilda isesüttimise oht avakaevandustes, risk põhjaveele, loodusmaastike ulatuslik rikkumine) õnnestus toona kaevanduste loomine ära hoida. Erafirmad tegutsevad viimased 10 aastat selle nimel, et hetkel passiivsete reservvarudena arvel olevaid Euroopa suurimaid fosforiidivarusid Põhja-Eestis kasutusele võtta. Fosforiidi kaevandamise keskkonnariskid on jätkuvalt väga suured ja kaevandamine ei ole põhjendatud. Fosforväetiste kasutamine koos muu intensiivpõllumajandusega on jätkusuutlikuks toidutootmiseks tulevikus sobimatu.
Majandus ja tarbimine
Täna domineeriv pidevale kasvule suunatud majandusmudel on vaid üks paljudest võimalikest elukorraldustest. Eesti Roheline Liikumine nõustub, et lõputu kasv lõplike ressurssidega planeedil ei ole võimalik ning jätkuva majanduskasvu lahtiühendamine kaasnevast survest keskkonnale ei ole realistlik. Liigne usk kõrgtehnoloogilistesse tulevikulahendustesse takistab meid juba praegu kasutusele võtmast toimivaid ning oluliselt keskkonnasõbralikumaid meetmeid nagu nt liigse tarbimise vähendamine või süsiniku sidumine läbi põlislooduse hoidmise. Käimasoleva ökoloogilise ja kliimakriisi valguses saab tuleviku majandusmudel olema oluliselt teistusugune, mistõttu tuleb juba praegu hakata mõtlema sellele, millest me peame loobuma ja mida uut looma.
Meie kõigi ühise elukeskkonnaga seotud probleemid on niivõrd komplekssed, et paljud ei suuda või soovi nendest isegi mõelda. Kuid antud teemade vältimine ei ole lahendus, sest ilma keskkonnata pole ka elu. Seega on minu sihiks energeetika- ja kliimateemade raamistamine arusaadavas ning mõistlikule dialoogile kutsuvas vormis, lihtsustades murepunkte võimalikult palju, aga mitte liialt. Nagu öeldakse: planeet maa ja selle asukad väärivad kliimamuutuse asemel hoopis süsteemimuutust.
Minu haridustee on viinud mind õppima informaatikat, majandust ja tehnoloogia valitsemist. Kuigi pealtnäha ei tundu, et ükski neist oleks keskkonnaga eriliselt seotud, siis tegelikkus on hoopis vastupidine. Keskkonnaprobleemi suudab lahendada vaid laiahaardeline muutus maailma süsteemis. Mõistmata tehnoloogiat ja selle seost inimesega, tsivilisatsioonide arengut, ressursimajandust ja majanduslikke ideoloogiaid, on keeruline välja nuputada, kuidas pikaajalist keskkonnasäästu tagada. Minu panus Eesti Rohelisse Liikumisse ongi keskkonna nimel süsteemimuutuste kallal nokitsemine, mis vähendaks nii vaimset kui füüsilist distantsi looduse ja inimese vahel.
Põhikoolis küsisin ühiskonnaõpetajalt, miks meil korruputsioon kui meil õigusriik? Parim vastus? Disaini probleem. Soovin, et leiaksime viisid, kuidas elukeskkonnaga ümber käia nii, et ka tulevastel põlvedel oleks ka kodu kus elada. Minu eesmärk on aidata kaasprimaatidel mõista, et meil on üks planeet, mida jagada. Justnimelt jagada, mitte mille üle konkureerida.
Eesti Roheline Liikumine on minu jaoks omamoodi luksus – töötan igapäevaselt koos inspireerivate inimestega ja saan teha väärtustepõhist tööd. Mind võib näha kirglikult kõnelemas Tartus Raekoja platsil igareedestel kliimastreikidel.
Rage, rage against the dying of the light.
Maa Sõbrad (Friends of the Earth) on maailma suurim rohujuuretasandi keskkonnaühenduste võrgustik liikmetega 73 riigist.
CEE Bankwatch Network keskendub suurte investeerimisprojektide keskkonnamõju jälgimisele Kesk- ja Ida Euroopa piirkonnas.
Puhta Läänemere Ühendus (CCB) on keskkonnaühenduste võrgustik Läänemere valgala 11 riigist, eesmärgiga kaitsta Läänemerd.
Transport & Environment töötab emissioonidevaba ning võimalikult keskkonna-, tervise- ning kliimasõbraliku transpordisüsteemi suunas.
1983. aastal loodud Pesticide Action Network töötab pestitsiididele jätkusuutlikumate alternatiivide suunas.
EKO on Eesti suuremate keskkonnaorganisatsioonide mitteformaalne platvorm, kus kujundatakse ühisseisukohti meile kõigile olulistes küsimustes.
AKÜ koondab Eestis keskkonna, inimõiguste, arengukoostöö ja maailmaharidusega tegelevaid vabaühendusi.
Eesti vabaühenduste kliimavõrgustik koondab enda alla vabaühendusi, mis tegutsevad otseselt või kaudselt kliimamuutuste teemadel või on teemast huvitatud.
Vabaühenduste Liit on olulisim vabaühenduste katusorganisatsioon Eestis, mis tegeleb kodanikuühiskonna arendamise, ühistegevuse ja eestkostega.