Eesti Roheline Liikumine on keskkonnakaitsega tegelev mittetulunduslik organisatsioon eesmärgiga parandada Eesti keskkonna olukorda ja suunata meie ühiskonda rohelisele jätkusuutlikule mõtteviisile.

Eesti Roheline Liikumine asutati 1988. aastal – selle tingis esmajärjekorras vajadus paremini koordineerida keskkonnakaitsjate pingutusi nn fosforiidisõja võitmisel; ühtlasi sai liikumisest esimene formaalne poliitiline alternatiiv kommunistlikule parteile Eestis. 1991. aastal eraldus ERList poliitiline tiib (hilisem erakond Eesti Rohelised).

Praegusel hetkel tegeleb Eesti Roheline Liikumine erinevate keskkonnaalaste teemadega kolmes suures teemavaldkonnas:

  • Energia ja kliima
  • Fosforiit ja maavarad
  • Majandus ja tarbimine

Meie eesmärk on kaitsta Eesti ja laiemas mõttes ka terve maakera keskkonda ning rakendada erinevaid meetmeid, et piirata edasist looduse hävitamist ning leida uusi alternatiivseid meetodeid senistele jätkusuutmatutele tehnoloogiatele.

Me ootame kõiki, kes tahavad panustada puhtamasse Eesti tulevikku, nii tulevasi liikmeid kui ka vabatahtlikke. Eesti Roheline Liikumine pakub aktiivsetele loodussõpradele võimalust enesetäienduseks ning ühe väärika ajalooga organisatsiooni kaasaaitamiseks.

Teemad

Energia ja kliima

Ühe elaniku kohta arvutatuna on Eesti panus kliimamuutuste põhjustamisse üks suuremaid maailmas. Vastutustundliku Euroopa riigina peame tegema kõik, et see massiivne saastamine ruttu lõpetada. Põlevkivisektor tervikuna annab lõviosa Eesti CO2 emissioonist ning Eesti peab põlevkivikasutusest väljuma hiljemalt aastaks 2035. Energiasektori tulevik on tarbimise vähendamises, kohalikus taastuvenergias, võrguühendustes ja salvestamises. Põlevkivi, suuremahuline biomassi põletamine või tuumajaam on keskkonnavaenulikud lahendused. Samamoodi peab kliimasõbralikuks saama transport ning kasvama süsiniku sidumine metsades ja märgaladel.

Fosforiit ja maavarad

Eesti Roheline Liikumine sündis aastal 1988 osana vastuseisust plaanidele hakata Toolse, Kabala ja Rakvere lähistel kaevandama fosforiiti väetisetootmiseks. Paljudele keskkonnaargumentidele toetudes (diktüoneemakilda isesüttimise oht avakaevandustes, risk põhjaveele, loodusmaastike ulatuslik rikkumine) õnnestus toona kaevanduste loomine ära hoida. Erafirmad tegutsevad viimased 10 aastat selle nimel, et hetkel passiivsete reservvarudena arvel olevaid Euroopa suurimaid fosforiidivarusid Põhja-Eestis kasutusele võtta. Fosforiidi kaevandamise keskkonnariskid on jätkuvalt väga suured ja kaevandamine ei ole põhjendatud. Fosforväetiste kasutamine koos muu intensiivpõllumajandusega on jätkusuutlikuks toidutootmiseks tulevikus sobimatu.

Majandus ja tarbimine

Täna domineeriv pidevale kasvule suunatud majandusmudel on vaid üks paljudest võimalikest elukorraldustest. Eesti Roheline Liikumine nõustub, et lõputu kasv lõplike ressurssidega planeedil ei ole võimalik ning jätkuva majanduskasvu lahtiühendamine kaasnevast survest keskkonnale ei ole realistlik. Liigne usk kõrgtehnoloogilistesse tulevikulahendustesse takistab meid juba praegu kasutusele võtmast toimivaid ning oluliselt keskkonnasõbralikumaid meetmeid nagu nt liigse tarbimise vähendamine või süsiniku sidumine läbi põlislooduse hoidmise. Käimasoleva ökoloogilise ja kliimakriisi valguses saab tuleviku majandusmudel olema oluliselt teistusugune, mistõttu tuleb juba praegu hakata mõtlema sellele, millest me peame loobuma ja mida uut looma.

ERL on mõjukas keskkonnaorganisatsioon

1988

ERL luuakse fosforiidisõja haripunktil massilise rahvaliikumisena, mille kogunemistel osales korraga üle 5000 inimese. Esimesse ERL juhatusse valitakse Lennart Meri, Endel Lippmaa, Rein Einasto jt tuntud ühiskonnategelased.

1990

ERL senine esimees Toomas Frey nimetatakse Eesti üleminekuvalitsuse keskkonnaministriks

1991

eraldub parteipoliitikale keskendunud tiib ja ERL jätkab valitsusvälise survegrupina

1992

ERL korraldatud roheliste rattaretkel protesteeritakse Paldiski tuumaallveelaevade vastu

1994

ERL korraldab mõjuka globaalse keskkonnavõrgustiku Friends of the Earth International aastakoosoleku

1998

ERL kutsel käib Eestis kuulus ökofilosoof ja süvaökoloogia (deep ecology) alusepanija Arne Naess

2000

ERL korraldab 50 aktivistile bussireisi Haagi kliimaläbirääkimiste demonstratsioonile

2001

ERL algatab oma esimene kohtuasja, millega nõutakse riigilt uuele põlevkivienergeetika restruktureerimise tegevuskavale keskkonnamõjude hindamise läbiviimist

2003

ERL algatab Eesti esimese Õiglase kaubanduse (Fair Trade) kampaania ja toodete organiseeritud maaletoomise

2006

ERL kaardistab Lõuna-Eesti ristipuude asukohad, et algatada nende kaitse alla võtmine

2007

ERL üksikisikust liikmete arv ületab 1000 piiri

2017

ERL koostab rahvaalgatuse “Eesti vajab põlevkivienergeetikast väljumise strateegiat ehk PÕXITit”, mis jõuab olulise tähtsusega riikliku küsimusena ka Riigikokku.

2018

ERL koostab juhendi keskkonnasõbralike ürituste korraldamiseks

2019

  • Rahvaalgatus “Kliimaneutraalne Eesti 2035” kogub ligi 3000 allkirja.

Faktid ja numbrid

32

aastat kogemust

Eesti Roheline Liikumine loodi 1988. aastal.

3000+

jälgijat

Eesti Rohelise Liikumise tegevusi jälgib sotsiaalmeedias üle 3000 inimese.

1000+

liiget

Eesti Rohelisel Liikumisel on üle 1000 liikme.

40+

vabatahtlikku

Meil on väga hea meel, et üle 40 inimese soovivad Eesti Rohelise Liikumise heaks vabatahtlikku tööd teha.

30+

projekti

Oleme aastate jooksul ellu viinud üle 30 erisisulise projekti.

Juhatus

Madis Vasser
juhatuse liige,
huvikaitse ekspert
+372 5395 0310
 

Meie kõigi ühise elukeskkonnaga seotud probleemid on niivõrd komplekssed, et paljud ei suuda või soovi nendest isegi mõelda. Kuid antud teemade vältimine ei ole lahendus, sest ilma keskkonnata pole ka elu. Seega on minu sihiks energeetika- ja kliimateemade raamistamine arusaadavas ning mõistlikule dialoogile kutsuvas vormis, lihtsustades murepunkte võimalikult palju, aga mitte liialt. Nagu öeldakse: planeet maa ja selle asukad väärivad kliimamuutuse asemel hoopis süsteemimuutust.

Karin Kruup
juhatuse liige

Minu haridustee on viinud mind õppima informaatikat, majandust ja tehnoloogia valitsemist. Kuigi pealtnäha ei tundu, et ükski neist oleks keskkonnaga eriliselt seotud, siis tegelikkus on hoopis vastupidine. Keskkonnaprobleemi suudab lahendada vaid laiahaardeline muutus maailma süsteemis. Mõistmata tehnoloogiat ja selle seost inimesega, tsivilisatsioonide arengut, ressursimajandust ja majanduslikke ideoloogiaid, on keeruline välja nuputada, kuidas pikaajalist keskkonnasäästu tagada. Minu panus Eesti Rohelisse Liikumisse ongi keskkonna nimel süsteemimuutuste kallal nokitsemine, mis vähendaks nii vaimset kui füüsilist distantsi looduse ja inimese vahel.

Agor Eiskop
juhatuse liige
+372 5615 6378
Peep Mardiste
juhatuse liige
+372 507 8111
Henri Holtsmeier
juhatuse liige
+372 520 3602

Põhikoolis küsisin ühiskonnaõpetajalt, miks meil korruputsioon kui meil õigusriik? Parim vastus? Disaini probleem. Soovin, et leiaksime viisid, kuidas elukeskkonnaga ümber käia nii, et ka tulevastel põlvedel oleks ka kodu kus elada. Minu eesmärk on aidata kaasprimaatidel mõista, et meil on üks planeet, mida jagada. Justnimelt jagada, mitte mille üle konkureerida.

Eesti Roheline Liikumine on minu jaoks omamoodi luksus – töötan igapäevaselt koos inspireerivate inimestega ja saan teha väärtustepõhist tööd. Mind võib näha kirglikult kõnelemas Tartus Raekoja platsil igareedestel kliimastreikidel.

Rage, rage against the dying of the light.

Võrgustikud

Maa Sõbrad (Friends of the Earth) on maailma suurim rohujuuretasandi keskkonnaühenduste võrgustik liikmetega 73 riigist.

CEE Bankwatch Network keskendub suurte investeerimisprojektide keskkonnamõju jälgimisele Kesk- ja Ida Euroopa piirkonnas.

Puhta Läänemere Ühendus (CCB) on keskkonnaühenduste võrgustik Läänemere valgala 11 riigist, eesmärgiga kaitsta Läänemerd.

Transport & Environment töötab emissioonidevaba ning võimalikult keskkonna-, tervise- ning kliimasõbraliku transpordisüsteemi suunas.

1983. aastal loodud Pesticide Action Network töötab pestitsiididele jätkusuutlikumate alternatiivide suunas.

EKO on Eesti suuremate keskkonnaorganisatsioonide mitteformaalne platvorm, kus kujundatakse ühisseisukohti meile kõigile olulistes küsimustes.

AKÜ koondab Eestis keskkonna, inimõiguste, arengukoostöö ja maailmaharidusega tegelevaid vabaühendusi.

Eesti vabaühenduste kliimavõrgustik koondab enda alla vabaühendusi, mis tegutsevad otseselt või kaudselt kliimamuutuste teemadel või on teemast huvitatud.

Vabaühenduste Liit on olulisim vabaühenduste katusorganisatsioon Eestis, mis tegeleb kodanikuühiskonna arendamise, ühistegevuse ja eestkostega.

Muu oluline

Põhikiri ja väärtused

Peale organisatsiooni siseste dokumentide juhindub ERL oma tegevustes mitmete koostöövõrgustike raames kokkulepitud eesmärkidest, nagu meie osalusega suurima keskkonnaalase rohujuuretasandil oleva keskkonnaühenduste võrgustiku Friends of the Earth Internationali visioonist ja missioonist. ERL lähtub oma tegevuses ka Eesti kodanikuühenduste eetikakoodeksist.

Majandusaasta aruanded

Majandusaasta aruanded annavad ülevaate ERLi tegevustest iga aasta lõikes alates 2009. aastast.

Arengukava

Siit leiad ERLi arengukava aastateks 2015-2020, mille loomiseks saime toetust Kodanikuühiskonna Sihtkapitalilt.

Keskkonna-poliitika

2003. aasta jaanuaris valmis praegusel kujul ka ERLi keskkonnapoliitika, mis identifitseerib liikumise peamised seisukohad valdkondade kaupa senisest selgemalt.

Rahastus-põhimõtted

Eesti Rohelise Liikumise projektirahastus tuleb põhiosas Euroopa Liidu ja Eesti fondidest. Väiksema osa moodustavate eraõiguslike fondide ning ettevõtetelt pärinevate annetuste puhul lähtume põhimõttest, et oleme oma tegevust puudutavates otsustes vabad ja meie esmane prioriteet on olla läbipaistev ning usaldusväärne.

Kontakt

Siit leiad kõik viisid meiega kontakti loomiseks alates kontori aadressist kuni töötajate meiliaadressiteni.

Anneta
meile

Kuidas meile annetada?

Meile saab annetada ülekandega. MTÜ Eesti Roheline Liikumine tegutseb projektirahastuse, annetuste ja liikmemaksude toel, seega oleme tänulikud igasuguse toetuse eest.

Saaja nimi
MTÜ Eesti Roheline Liikumine

Swedbank
EE322200221011415405

SEB
EE941010102051999003

Miks meile annetada?

  • Toetades ERLi, toetad püüdlusi kohaneda kliimamuutustega meie allesjäänud looduskeskkonda hoides ja taastades ning minna ühiskonnana üle õiglasele ja säästlikule majandusmudelile, et tagada elamisväärne keskkond ka meie lapselastele.
  • ERL on üks vanimaid ja mõjukamaid Eesti keskkonnaorganisatsioone, mis ühendab endas keskkonnakaitse ajaloolise mälu rahvusvahelise kogemuse ning agressiivse entusiasmiga. 
  • ERLis töötavad motiveeritud keskkonnakaitsjad ja eksperdid, kes tunnevad oma valdkonda ning oskavad piiratud rahalist ressurssi tulemuslikult kasutada.

Milleks me annetusi kasutame?

Kuigi projektid katavad enamasti lisaks sihipärasele tegevusele ning projektiga seotud inimeste palkadele ära ka osa igapäevastest kuludest, tuleb ikka ette ootamatuid kulutusi, raskemaid aegu või keskkonnaprobleeme, milleks projektipõhist rahastust parajasti ei ole. Annetused aitavad meil töötada järjepidevalt puhtama elukeskkonna nimel.

Eesti Roheline Liikumine on liitunud Eesti Vabaühenduste Liidu väljatöötatud Annetamise Hea Tavaga.

  • MTÜ Eesti Roheline Liikumine 

    Tiigi 8–24, 51003 Tartu 
    +372 5645 4459
    info@roheline.ee

Reg kood: 80001670 

Arvelduskontod:
EE322200221011415405 Swedbank
EE941010102051999003 SEB

Liitu Eesti keskkonna heaks meie üle 1000 liikmega!