Skip to main content

Millega tegeleme?

ERLi tegevust rahastavad annetused, liikmemaksud ning nii Eesti kui Euroopa projektid. Keri allapoole, et näha käimasolevaid ja juba lõppenud projekte.

Teemad

Energia ja kliima

Ühe elaniku kohta arvutatuna on Eesti panus kliimamuutuste põhjustamisse üks suuremaid maailmas. Vastutustundliku Euroopa riigina peame tegema kõik, et see massiivne saastamine ruttu lõpetada. Põlevkivisektor tervikuna annab lõviosa Eesti CO2 emissioonist ning Eesti peab põlevkivikasutusest väljuma hiljemalt aastaks 2035. Energiasektori tulevik on tarbimise vähendamises, kohalikus taastuvenergias, võrguühendustes ja salvestamises. Põlevkivi, suuremahuline biomassi põletamine või tuumajaam on keskkonnavaenulikud lahendused. Samamoodi peab kliimasõbralikuks saama transport ning kasvama süsiniku sidumine metsades ja märgaladel.

Fosforiit ja maavarad

Eesti Roheline Liikumine sündis aastal 1988 osana vastuseisust plaanidele hakata Toolse, Kabala ja Rakvere lähistel kaevandama fosforiiti väetisetootmiseks. Paljudele keskkonnaargumentidele toetudes (diktüoneemakilda isesüttimise oht avakaevandustes, risk põhjaveele, loodusmaastike ulatuslik rikkumine) õnnestus toona kaevanduste loomine ära hoida. Erafirmad tegutsevad viimased 10 aastat selle nimel, et hetkel passiivsete reservvarudena arvel olevaid Euroopa suurimaid fosforiidivarusid Põhja-Eestis kasutusele võtta. Fosforiidi kaevandamise keskkonnariskid on jätkuvalt väga suured ja kaevandamine ei ole põhjendatud. Fosforväetiste kasutamine koos muu intensiivpõllumajandusega on jätkusuutlikuks toidutootmiseks tulevikus sobimatu.

Majandus ja tarbimine

Täna domineeriv pidevale kasvule suunatud majandusmudel on vaid üks paljudest võimalikest elukorraldustest. Eesti Roheline Liikumine nõustub, et lõputu kasv lõplike ressurssidega planeedil ei ole võimalik ning jätkuva majanduskasvu lahtiühendamine kaasnevast survest keskkonnale ei ole realistlik. Liigne usk kõrgtehnoloogilistesse tulevikulahendustesse takistab meid juba praegu kasutusele võtmast toimivaid ning oluliselt keskkonnasõbralikumaid meetmeid nagu nt liigse tarbimise vähendamine või süsiniku sidumine läbi põlislooduse hoidmise. Käimasoleva ökoloogilise ja kliimakriisi valguses saab tuleviku majandusmudel olema oluliselt teistusugune, mistõttu tuleb juba praegu hakata mõtlema sellele, millest me peame loobuma ja mida uut looma.

TEENUSED

Kliimamure töötuba

Alates 2023. aastast pakub Eesti Roheline Liikumine võimalust eelkõige nootele, aga ka noortega kokkupuutuvatele täiskasvanutele või teistele kliimaärevusega kokkupuutuvatele inimestele võimalust tellida töötuba, mille raames omandatakse oskused ja teadmised sellega toimetulekuks.

Käimasolevad projektid

Euroopa Kliimapakt

Euroopa Kliimapakti liikumine koondab ühise eesmärgi nimel töötavaid inimesi ja organisatsioone, kus igaüks astub samme oma maailmas säästvama Euroopa ülesehitamiseks. Euroopa Komisjoni algatatud pakt on osa Euroopa rohelisest kokkuleppest ja aitab ELil saavutada eesmärki muutuda 2050. aastaks kliimaneutraalseks.

Kestus:

2023-2024

Riiklik koordinaator:

Eliisa Saksing

Toimetulek kliimamurega: õppemeetodid Euroopa noorte vaimse tervise jaoks

Projektiga arendatakse noortega töötavate spetsialistide ja noorte enda teadmisi ja pädevusi kliimamurega toimetulekuks ning jagatakse teadmisi selle potentsiaalsest mõjust vaimsele tervisele. Projektiga tagatakse vajalikud vahendid, ressursid ja meetodid noorte kliimaärevuse äratundmiseks ja abistatakse seda hallata ja leevendada. 

Kestus:

2023-2025

Projektijuht:

Karola Kivilo

CEE Bankwatch Network

Eesti Roheline Liikumine teeb koostööd üleeuroopalise võrgustikuga CEE Bankwatch Network. Erinevate projektide raames  jälgitakse Euroopa Liidu toetusrahade suunamist Eesti looduskeskkonda kaitsvate ettevõtmiste suunas.

Kestus:

2021-2023

Huvikaitsega tegelevad:
Johanna Kuld,
Maris Pedaja,
Carmen Kilvits
Kertu Laherand

Õiglane äri, õiglane maailm

2022. aasta alguses esitas Euroopa Komisjon ettepaneku äriühingute kestliku juhtimise ja hoolsuskohustuse direktiiviks, mis kaitseks inimõigusi ja planeeti ettevõtete ekspluateerimise eest.

Õiglases maailmas ei ole kohta ebaõiglasele äritegevusele – töötame koos rohkem kui 200 kodanikuühinguga selle nimel, et seadus saaks range ja siduv.

Kestus:

2022-2023

Projektijuht:

Marilin Eessalu

Aktiivsete Kodanike Fondi tegevustoetus

2022-2023. aastal toetab Eesti Rohelise Liikumise tööd Aktiivsete Kodanike Fond Eestis.

In 2022 and 2023, Estonian Green Movement is supported by operating grant from Active Citizens Fund in Estonia.

Kestus:

2022-2023

Projektijuht:

Marilin Eessalu

Aktiivsete vabaühenduste kliimavõrgustiku arendamine

Projekti eesmärk on tõsta vabaühenduste ja olemasoleva kliimavõrgustiku huvi ning oskusi kliimapoliitikasse panustada nii kohalikul, riiklikul kui ELi tasandil. Seni puudub paljudel vabaühendustel teadlikkus, suutlikkus ning ühine hääl neis teemades mõjusalt kaasa rääkida.

Kestus:

2020-2023

Koordinaator:

Demy Landson

Lõppenud
projektid

CLIKIS-Network – kooliköögid kliimasõbralikuks

Meie toidu keskkonnamõju on väga suur ning igapäevased valikud määravad palju. Suurte kooliköökide kliimasõbralikumaks muutmine annab olulise panuse süsinikuemissioonide vähendamisse – projekti „CLIKIS-Network – kliimasõbralikud kooliköögid“ eesmärgiks on näidata, kuidas lasteaia- ja kooliköökides on võimalik keskkonnamõju vähendada, pakkudes seejuures tervislikku, lapsesõbralikku, kõrgekvaliteetset ning taskukohast toitu.

Kestus:

2020-2022

Projektijuht:

Marilin Eessalu

Maavarade kaevandamisest mõjutatud kogukondade koostööplatvormi loomine

Keskkonnaõiguse Keskus, Eesti Roheline Liikumine ja Purtse Jõe Arenduskeskus on ette võtnud edendada kogukondade aktiivsust ja oskusi kaasa rääkida nii planeeritavate kui ka juba olemasolevate kaevanduste planeerimisel ja töö korraldamisel. Keskendume Põhja-Eesti kogukondadele ja kaevandamispiirkondadele Harjumaal, Lääne-Virumaal ning Ida-Virumaal.

Kestus:

2021-2022

Projektijuht:

Silver Sillak

Growing Together: Food Sovereignty

Eesmärk: anda noortele võimalusi ja oskusi kaasa rääkida oma tuleviku teemadel. Projekti fookus on toidul, kuna toidusüsteem mõjutab väga paljude noorte elu. Tegevustega soovitakse jõuda ka maanoorteni, kellele toidutootmine kõige lähemal seisab.

Kestus:

2019-2020

Projektijuht:

Marilin Eessalu

Keskkonnasõbralikud avalikud üritused

Eesmärk: tõsta teadlikkust keskkonnasõbralikest käitumisviisidest, aga kitsamalt keskendutakse jäätmete vähendamise ning energia säästmisega seotud teemadele.

Kestus:

2017-2018

Projektijuht:

Eliisa Saksing

Igaühe permakultuur

Permakultuur on inimasustuse ja põllumajanduse kavandamise viis, mis jäljendab looduses leiduvaid mustreid, hoiab elustiku mitmekesisust, taastoodab mulda, säilitab pärandkultuure ja palju muudki.

Kestus:

2019-2020

Projektijuht:

Marilin Eessalu

System:Reset

System: Reset projekti eesmärk on kaasata ja jõustada noori erinevatest gruppidest otsustusprotsessidesse, luues turvalise ja austava platvormi, et liikuda säästliku, rohelise ja kaasava ühiskonna poole läbi ühiskondlikele muutustele rõhumise.

Kestus:

2020-2022

Projektijuht:

Karola Kivilo

Kliimamuutus ja Eesti energiapoliitika: mõtestatud dialoogi loomine tulevikustsenaariumide teemal

Projekti eesmärk on mõtestatud ning kõiki osapooli kaasav arutelu Eesti energeetika tulevikustsenaariumide teemal, sh põlevkivienergeetikalt taastuvenergiale ülemineku osas.

Kestus:

2018-2020

Projektijuht:

Madis Vasser

Plastic Free Ocean

Plastic Free Ocean oli Puhta Läänemere Ühingu (Coalition Clean Baltic) kampaania “Plastikuvaba Läänemeri” jätkuprojekt, mida rahastas Swedish Postcode Foundation. Projekt toetas Euroopa Plastikustrateegia elluviimist ja adresseerib Läänemere suureneva plastikureostuse probleemi (ja läbi selle maailmamere reostuse probleemi). Tähelepanu all olid eriti ühekordselt kasutatavad plastikesemed, mikroplastik ja seonduvad mürgised ained.

Kestus:

2018-2019

Projektijuht:

Merilin Raudna-Kristoffersen

Eesti lood keskkonnamuutustest

Eestis pole puudust kvaliteetsetest keskkonnauuringutest – võetakse proove, tehakse hinnanguid keskkonnamõjudest. Vähem aga kajastatakse kohalike elanike arvamust neid mõjutavatest keskkonnaprobleemidest. Seetõttu on MTÜ Eesti Roheline Liikumine algatanud projekti „Eesti lood keskkonnamuutustest“, mille eesmärgiks on koguda Eesti inimeste lugusid keskkonnamuutustest.

Kestus:

2017-2018

Projektijuht:

Ederi Ojasoo

Keskkonnaühenduste soovitused kohalikele omavalitsustele

Eesti Roheline Liikumine panustab Rohetiigri algatusse, millega koondati 15 keskkonnaühenduse soovitused kohalikele omavaltsustele.

Anneta
meile

Kuidas meile annetada?

Meile saab annetada ülekandega. MTÜ Eesti Roheline Liikumine tegutseb projektirahastuse, annetuste ja liikmemaksude toel, seega oleme tänulikud igasuguse toetuse eest.

Saaja nimi
MTÜ Eesti Roheline Liikumine

Swedbank
EE322200221011415405

Miks meile annetada?

  • Toetades ERLi, toetad püüdlusi kohaneda kliimamuutustega meie allesjäänud looduskeskkonda hoides ja taastades ning minna ühiskonnana üle õiglasele ja säästlikule majandusmudelile, et tagada elamisväärne keskkond ka meie lapselastele.
  • ERL on üks vanimaid ja mõjukamaid Eesti keskkonnaorganisatsioone, mis ühendab endas keskkonnakaitse ajaloolise mälu rahvusvahelise kogemuse ning agressiivse entusiasmiga. 
  • ERLis töötavad motiveeritud keskkonnakaitsjad ja eksperdid, kes tunnevad oma valdkonda ning oskavad piiratud rahalist ressurssi tulemuslikult kasutada.

Milleks me annetusi kasutame?

Kuigi projektid katavad enamasti lisaks sihipärasele tegevusele ning projektiga seotud inimeste palkadele ära ka osa igapäevastest kuludest, tuleb ikka ette ootamatuid kulutusi, raskemaid aegu või keskkonnaprobleeme, milleks projektipõhist rahastust parajasti ei ole. Annetused aitavad meil töötada järjepidevalt puhtama elukeskkonna nimel.

Eesti Roheline Liikumine on liitunud Eesti Vabaühenduste Liidu väljatöötatud Annetamise Hea Tavaga.