Uudised

Otsime kunstiprojektile koostööpartnerit

06. november 2017

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 



MTÜ Eesti Roheline Liikumine otsib KOOSTÖÖPARTNERIT, kellega koos luua teos, mis tõmbaks tähelepanu jäätmetekkele, inimeste tarbimisharjumustele ja selle keskkonnamõjule.

Lähteülesanne:

  • Luua teos, mis oleks kaasav ja pilkupüüdev ning vastupidav välitingimustes.
  • Teos luuakse Viljandi Pärimusmuusika Festivali (26-29.07.2018) raames ning on üleval kogu festivali aja. Autor ise peab kohapeal viibima.
  • Kasutatavad materjalid peavad olema jäätmed või taaskasutatud materjalid.
  • Teoses kasutatud materjalid peavad olema ka hiljem kergesti jäätmeringlusesse suunatavad

Teose sõnumist: kunstitaies ei tohiks jätta inimestele teadmist, et jäätmeteke on hea ja jäätmed on kunst. Sõnum peaks rõhuma sellele, et massiline jäätmete tootmine pole keskkonnasõbralik.

Töö kavand koos tutvustusega saata hiljemalt 15.01.2018 kairoheline.ee. Kavandi esitajatele antakse tagasisidet hiljemalt 15.02.2018. Kavandite põhjal valitakse välja üks, kes saab oma töö teoks teha.

Projekti eelarve on 4 000 eur (s.h kõik kaasnevad kulud: kavandi loomine, materjalide ja transpordikulu, töötasu, maksud jms).

Küsimuste ja täpsustuse korral võtta ühendust:
Kai Allikas (kairoheline.ee )
MTÜ Eesti Roheline Liikumine (+372 5645 4459)

Kogu projektist lähemalt: http://roheline.ee/projektid/keskkonnasobralikud-avalikud-uritused/

Teos valmib projekti “Keskkonnasõbralikud avalikud üritused” raames, mida rahastab Eesti-Läti koostööprogramm Interreg ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Osale videokonkursil!

21. september 2017

Videokonkurss "Keskkonnasõbralikud avalikud üritused" on osa Eesti-Läti koostööprojektist "Keskkonnasõbralikud avalikud üritused" ja selle eesmärgiks on tõsta inimeste teadlikkust säästlikkuse ja jäätmetekke vähendamise kohta avalikel üritustel Lätis ja Eestis. Projekti rahastab Euroopa Regionaalarengu Fondi Interreg programm.

MIDA ME VIDEOTELT OOTAME?

VIDEOD PEAKS JUTUSTAMA  KESKKONNATEEMALISE LOO:

  • Milliseid keskkonnaprobleeme oled märganud seoses avalike ürituste korraldamisega?
  • Milliseid lahendusi võiks välja pakkuda, et lahendada avalike ürituste korraldamisega kaasnevaid keskkonnaprobleeme?            
  • Milline on sinu roheline sõnum kaasmaalastele, kogu maailmale?

Lisaks üritustel toimuvale, võib välja tuua ka korraldamisega kaasneva. Uurida tuleks ettevalmistusprotsessi,  kohale jõudmise ja sealt lahkumisega seonduvat ja kõike, mis juhtub pärast ürituse lõppu, lähtudes sellistest aspektidest nagu transport, energia- ja veekasutus, jäätmete tekkimine ja jäätmekäitlus, vastutustundlik tarbimine, toiduvalikud jne.

NB! Soovitame silmas pidada nii avalikke väli- kui ka SISEüritusi. Videolahendus ei pea koosnema tingimata kaadritest, mis filmitud reaalsetel üritustel - tegu võib olla ka animeeritud, lavastatud vms videolahendusega.
----------------------


Ava oma meeled, vaata ringi, kasuta kujutlusvõimet ja pane kokku üks video!

Konkursile oodatakse reklaamklippe ja lühifilme. Reklaamklipp peaks andma lühikese ülevaate mingist konkreetsest teemast. Lühifilmi on hea kasutada selleks, et minna mingisse teemasse rohkem süvitsi.

Mida tehakse konkursile laekunud videodega?

Videokonkursi eesmärk on saada mitmekülgset infot ja näiteid avalike üritustega seotud headest ja halbadest praktikatest üritustel osalejate endi pilgu läbi. Kogunenud videomaterjali kasutavad korraldajad (MTÜ Eesti Roheline Liikumine, MTÜ Homo Ecos, SA Tartu Keskkonnahariduse Keskus) ka oma projekti kampaania raames, et ilmestada ja näidata avalikkusele erinevaid seoseid keskkonna ja avalike ürituste vahel.

REEGLID

*Korraldajatel on õigus eemaldada videod, mis ei ole kooskõlas konkursi eesmärkide või tingimustega.

**Esitades oma video konkursile annavad autorid konkursi korraldajatele loa kasutada seda nende kodulehel ja jagada sotsiaalmeedias viitega autoritele. Videot võib muuta koostöös autori(te)ga.

AUHINNAD

Peaauhind, milleks on 2x pääse Positivus festivalile 2018 ja Viljandi Pärimusmuusika festivalile 2018, antakse välja mõlemas kategoorias. Lisaks on erinevad auhinnad mõlema kategooria silmapaistvamatele ning loosiauhinnad kõigi osalejate vahel. Täpsem auhindade nimistu avalikustub lähiajal.

Auhindu antakse välja kahes kategoorias: filmitudengid ja filmihuvilised. Kui meeskonnas on vähemalt üks liige, kes on filmitudeng, peab video kuuluma filmitudengi kategooriasse.

HINDAMISKRITEERIUMID:

  • Sisu: video selgus ja mõjusus keskkonnateemalise loo edasiandmisel, tegutsemisele julgustamisel ja/või uute lahenduste välja pakkumisel.
  • Innovatiivsus, originaalsus, mõju: keskkonnateemalise loo jutustamine uudsel ja põneval viisil, laia ja mitmekesise vaatajaskonna huvi äratamine ning edasisele mõttetegevusele ja tegutsemisele ärgitamine.
  • Loov ja tehniline tugevus: kaamera- ja helitöö kvaliteet, montaaži kvaliteet ja stsenaariumi tase.

Parimad videod valib välja eesti ja läti ekspertidest koosnev žürii. (Täpsem info varsti tulekul!)

Võitjad kuulutatakse välja hiljemalt 14. juunil 2018.

OSALEMINE

Osalemiseks saada oma video ja sisesta kontaktinformatsioon SIIN .

KONTAKT

Kui tekib küsimusi videokonkursi, selle reeglistiku ja videote esitamise protsessi kohta on kontaktisikuteks Eestis Eliisa Saksing eliisaroheline.ee (MTÜ Eesti Roheline Liikumine) ja Lätis Agita Pusvilka agita.pusvilkahomoecos.lv (MTÜ Homo Ecos).

Videokonkurss toimub Eesti-Läti programmi 2014‒2020 projekti “Keskkonnasõbralikud avalikud üritused ‒ teadlikkuse tõstmine ressursside säästmise ja jäätmete vähendamise osas avalikel üritustel Lätis ja Eestis” raames koostöös Homo Ecose ja Tartu Loodusmajaga. Konkursi materjalid peegeldavad autori arvamust. Eesti-Läti programmi juhtiv asutus ei vastuta informatsiooni sisu ega selle kasutuse eest.

Keskkonnaühenduste avalik pöördumine: Reidi tee projekti puhul loobuti ettevaatusprintsiibist

08. september 2017

 

Eesti Keskkonnaühenduste Koja (EKO), kuhu kuulub ka ERL, avalik pöördumine.

Eesti Keskkonnaühenduste Koda väljendab oma avalikus pöördumises pettumust, et Reidi tee puhul pole ei kohaliku omavalitsuse poolt ega halduskohtu otsuses lähtutud keskkonnaküsimuste puhul olulisest ettevaatusprintsiibist.

Kolmapäeval, 6. septembril otsustas Tallinna Halduskohus mitte rahuldada MTÜ Eesti Rohelise Liikumise kaebust tühistada Reidi tee II etapi ehitusluba. Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) väljendab pettumust, et sellises olulises keskkonnaküsimuses pole ei kohaliku omavalitsuse ega kohtu tasandil lähtutud ettevaatusprintsiibist.

MTÜ Eesti Roheline Liikumine kaebus põhines peamisel asjaolul, et projektile pole koostatud nõuetekohast keskkonnamõju hindamist (KMH). Halduskohus viitab oma otsuses muuhulgas eelnevalt teostatud valdkondlikele uuringutele ning kaebuse esitanud keskkonnaorganisatsiooni kohustusele tõendada projekti ohtlikkust keskkonnale.

Valdkondlikud erialauuringud eraldi ei tohi ega saagi asendada keskkonnamõju hindamise protseduuri, kuna see võimaldab kõrvale hiilida reast kvaliteedigarantiidest, mida KMH koostamine ette näeb. KMH protsessis on muuhulgas kohustuslik avalikustada eksperdi arvamus, kooskõlastada mõjuhinnang teiste pädevate asutustega, samuti on kindlalt sätestatud ekspertidele esitatavad nõuded ja avalikustamise kord. Valdkondlike uuringute puhul neid garantiisid ei ole. Selline praktika toob kaasa läbipaistmatud, ebausaldusväärsed ning halvasti kontrollitavad uuringud, mille puhul halvimal juhul keskkonnahoid võib osutuda teisejärguliseks.

Üllatavalt märgib halduskohus oma otsuses nagu kaebaja, praegusel juhul MTÜ Eesti Roheline Liikumine, oleks pidanud läbi viima uuringud tõestamaks Reidi ree rajamise ohtlikkust keskkonnale. Sellise tõendamiskoormise seadmine vabaühendusest kaebajale on lubamatu ning on vastuolus nii Euroopa Liidu kui ka Eesti keskkonnaõiguse aluseks oleva ettevaatuspõhimõttega ning halduskohtumenetluses kehtiva uurimispõhimõttega. Neist põhimõtetest lähtuvalt on arendajal ja avalikul võimul kohustus nii avalikkust kui kohtuid veenda selles, et plaanitud tegevus on ohutu. Vastupidine olukord, kus keskkonna eest seisjatel lasub kohustus tõendada tegevuse ohtlikkust, on aga eeltoodud printsiipidega vastuolus. Tegevuse ohtlikkust saabki hinnata KMH käigus, mis on avalik menetlus. Alternatiivsete uuringute tellimise kulud oleksid vabaühendustele ilmselgelt ebamõistlikud ja selline kohtupraktika tõkestab juurdepääsu õigusemõistmisele viisil, mis on selges vastuolus rahvusvahelise Aarhusi konventsiooniga.

MTÜd Eesti Roheline Liikumine kohtus esindanud Karin Marosov sõnab otsust kommenteerides: “Kohtuotsuse puhul on üllatav ka see, et kohus asus ise hindama ja põhjendama, miks 10 aastat tagasi teistsugusele teeprojektile teostatud KMH on aja- ja asjakohane. Selliseid põhjendusi, rääkimata erialaspetsialistide hinnangutest, ei nähtu Tallinna linna otsusest KMH algatamata jätmise osas. Ringkonnakohtult ootame otsuse edasikaebamise korral vastust, et milline on siis ehitusloa väljastaja roll KMH menetluses ning kas tõepoolest saab seda rolli asendada kohus, asudes nö vajalikke põhjendusi kokku koguma erinevatest võimalikest hilisematest dokumentidest.”

Toonitame veelkord EKO seisukohta, et olulistes keskkonnahoiu küsimustes tuleb tegutseda ettevaatusprintsiibist lähtuvalt ning KMH läbiviimise protsessis kindlustada läbipaistvus ning pädevaid osapooli kaasav lahendus, mille tulemusena suureneb keskkonnakasu.

 

Eestimaa Looduse Fond
Eesti Ornitoloogiaühing
Eesti Roheline Liikumine
Balti Keskkonnafoorum
Läänerannik
Nõmme Tee Selts
Pärandkoosluste Kaitse Ühing
Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering
Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus
Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitse Ühing “Sorex”
Keskkonnaõiguse Keskus

 

Mihkel Annus: Miks ma Reidi tee ümber toimuvast hoolin?

08. september 2017

Postimehes ilmunud arvamusartikkel.

Mihkel Annus on MTÜ Eesti Roheline Liikumine projektikoordinaator ning Reidi tee kõneisik ERLis. Teda on alati paelunud praktilised, tõhusad ja jätkusuutlikud lahendused ning avaliku raha heaperemehelik kasutus.

Noore poisina näis kõrvalt vaadates, et tee-ehitus on igati vahva. Tähtsad mehed, suured lubadused ja vinged video-animatsioonid rajatavatest teedest! Masinad mürisevad ning inimesed töötavad usinalt selle nimel, et elu ja olu paremaks muuta. Kõik tundus väga ilus ja aus – teadmatus on ju õndsus. Tõsi, paljud taristuprojektid ongi hästi lahendatud ning teenivad igati eeskujulikult kodanike huve tänapäevani. Samas tulevad õigeid küsimusi küsides nii mõnegi projekti meepotis ilmsiks tõrvatilgad. Huvitav, kas Reidi tee potis on rohkem tõrva või mett?

Kuna minu erialane taust peitub mujal kui urbanistikas, on ainuvõimalik tugineda kaalutletud seisukoha kujundamisel uuringutele ning ekspertarvamustele. Äärmiselt mitmetahulises Reidi tee kaasuses on pädev ja usaldusväärne taustinformatsioon kuldaväärt. Alati tasub kõrva taga hoida ka lihtne juhtnöör, et ehk ei tasu seisukohta võtta ega eelarvamusi luua enne kui mõlema poole argumendid on läbi seeditud. Käigu see siis erialaeksperdi või tipp-poliitiku kohta.

Seega, süveneme veidi argumentidesse, mille toel nõukogudeaegse Põhjaväila ideelt tolm pühiti ning see Reidi teena uuesti serveeriti. Nagu iga teeprojekt, peitub esialgne initsiatiiv pealtnäha soovis liikluskorraldust siluda. Eesmärgiks seati raske- ja eratranspordi sujuvam korraldus sadama ümbruses ning ummiku leevendamine Pirita teel. Jah, kindlasti suureneb Russalka ristmiku läbilaskvus Reidi tee rajamisega ning ummikud monumendi juures ei pruugi sel juhul enam päevakorras olla. Küll aga peab olema valvas, et ühe probleemi lahendamisega me endale kahte uut juurde ei tekitaks.

Autod kuhugi ometi ei kao, pigem tuleb neid võimaluse tekkides tänavatele juurde, ning ühest otsast läbilaskvuse suurendamisega tekib kitsamasse otsa tropp – ummikud koonduvad kesklinnale lähemale. Ilmekas on seegi, et Reidi tee seletuskirjas sõnastab K-Projekt selgelt, et koridori rajamise tagajärjel kesklinna liiklusolukord halveneb, mitte ei parane. Sellisel juhul ei tegutseta Reidi tee ehitamisega ju suures pildis eesmärgipäraselt.

Hea küll, võtame sadama suunal liikuvad raskeveokid ka mängu. On ju ühendus sadamaga üle-euroopalise transpordivõrgu (TEN-T) üks osa ning selleks ei pea Tuukri tänaval elama, et mõista ukerdavate veokite poolt põhjustatud muret. Hiljuti avaldatud uudis plaanist Tallinki kaubalaev Muugale suunata vähendab märkimisväärselt rekade arvu kesklinnas ning loob eeskujuliku pretsedendi tulevikuks. Reidi tee projekteeriti laiutava magistraalina mõeldes muu hulgas seal vurama hakkavatele autorongidele. Kui tendents on raskeliikluse vähendamisele kesklinnas, siis pikas perspektiivis pole ometi mõistlik teekoridori mahtu üledimensioneerida, vaid luua algsetele projekteerimistingimustele vastav kesklinliku atmosfääriga tänav.

Lai spekter erialaspetsialiste on korduvalt viidanud praegu laual oleva projekti puudustele. Pea aasta tagasi pöördusid 14 erialaühendust, kodanikuliikumist ja ülikooli ka ühiselt linna poole palvega mured koostöös ning mõistlikumalt lahendada. Ja lahendusi leidub! Rekade mahu vähendamine kesklinnas on vaid üks neist, lisaks toob hiljuti avaldatud Viimsi liikuvusuuring välja kõige lihtsama mooduse Pirita tee ummikute leevendamiseks – ekspressbussiliin! Samuti tuleb tegeleda sundliikumise vähendamisega ehk näiteks luua kooli- ning lasteaiakohti kodu lähedale, millest näiteks hetkel just Pirita linnaosas puudus on.

Kõik linlased mõistavad, et autod lähikümnenditel teedelt ei kao. Liikuvuseksperdid kordavad kui ühest suust, et oluline on  just liikumisvõimaluste mitmekesistamine: lisaks autojuhtidele tuleb luua mugav liikluskeskkond ka jalgratturitele, jalakäijatele ning ühistranspordie. Uute autoteede ehitamine peaks seejuures olema viimane õlekõrs ummikute leevendamiseks. Loodetavasti aitab Tallinna rattastrateegia välja töötamine tõuke seni kakofoonilisele kesklinna rattateedevõrgu mõtestatud arendamisele.

Mul on siirald kahju, et sedavõrd oluline vaidlus on jõudnud otsapidi kohtusse. Seda põhjusel, et linna poolt on läbi sõrmede vaadatud seadusest tulenevale kohustusele viia läbi nõnda mahuka projekti nõuetekohane keskkonnamõju hindamine. Linnaplaneerimine ei peaks käima kohtu kaudu ning loodetavasti jääb see ka viimaseks korraks, kuna viimasel ajal näib ebameeldivaid õppetunde liigagi palju olevat. Rohkem suhtlemist, rohkem arvestamist, rohkem mõistmist!

Olen kahe käega selle poolt, et paari aasta pärast näeks praegu Reidi teele broneeritud koridor välja praegusest teistsugune. Säilitame sellest hea – mugava ligipääsu merele ja Russalka monumendile, loodusliku liivaranna, linnaroheluse Kadrioru pargi lahusosas – ning loome juurde uut väärtust. Sellele aitab kaasa mitmeotstarbeline ruumikasutus, kus on nii puhkealad, äripinnad, (taskukohased) korterid, avalikud asutused ja palju muud, mis piirkonnale elu sisse aitab puhuda. Selle kõige jaoks on ruumi ning ligipääsude loomiseks piisab ka kesklinlikust tänavast. Kohelgem seda suure potentsiaaliga mereäärset lõuendit hoole ja armastusega, et maalida koos hubane linnaruum.

Annan endast kõik, et aastate pärast saaksin perega pärast Ingliranna toidutänavalt söögipoolise välja valimist mõelda, millise puu varjus seekord piknikulinal päikselist pühapäeva pärastlõunat veeta. Mul on rõkkamiseni hea meel, et sarnast kujutelma jagab minuga tänaseks juba üle 400 hooandja!