Uudised

Viljandi pärimusmuusika festivalile elektrirattaid väntama!

26. juuli 2017

Sel ja ka järgmisel aastal lööb Viljandi pärimusmuusika festival kaasa Interregi Eesti-Läti programmi 2014-2020 rahvusvahelises koostööprojektis „Keskkonnasõbralikud avalikud üritused“, mille raames levitatakse avalikel üritustel jäätmete vähendamise ja ressursside säästmise ideed. Projektis osaleb välifestivalina veel ka Positivus Festival, sisefestivalidest aga Õpilaste Teadusfestival Tartus ja Ettevõtlusmess Valmieras.

 

Uut moodi energia
 

Keset festivalimelu näitab telefon laetustasemeks 10%, piltide ja videote tegemine on veel pooleli - kust saaks laadijat, kus on pistikupesi? Paljudele festivalikülastajatele võib see olla tuttav olukord. Viljandi pärimusmuusika festival pakub sel aastal kohapealset uut moodi laadimisvõimalust – nutiseadmeid saab laadida Jaani kiriku õuel paiknevate elektrit tootvate jalgrataste ja päikesepaneeli abil. Lisaks praktilisele funktsioonile on ratastel ka meelelehutuslik pool ning rattaid vändates saab katsetada näiteks nii munade keetmist ja praadimist, kohvi ja tee keetmist, popkorni küpsetamist kui ka tulede põlemapanekuks energia tootmist.
 

Energiapunkti eestvedaja, Eliisa Saksing selgitab: “Vahel näib, et taastuvenergia on meie jaoks veel võõras, kahtluseid ja küsimusi tekitav. Kuid põlevkivi ei jää igavesti meie energiaallikaks ning alternatiividega tasub tutvust teha - festivalil ongi selleks mõnusalt sobiv aeg ja koht.” Pärimusmuusika festivali rohelise festivali pealik Kadi Mitt peab taastuvenergia tutvustamist igati paslikuks: “Proovime iga aastaga liikuda järjest lähemale keskkonnasõbralikele lahendustele. Viimastel aastatel oleme jälginud, et toitlustajate jäätmed saaksid õigesti sorteeritud, pakkunud külastajatele festivalirongi võimalust ja korralikku rattaparklat, taaskasutanud varasematest festivalidest üle jäänud materjali nii uue festivalikujunduse kui ka -meenete valmistamiseks.”
 

Elektrijalgratastel on ka oma lugu: festivalile tulevad rattad ehitati 2016. aastal toimunud energia- ja ressursisäästu konkursi Negavatt tarbeks, kus nendega saavutati III koht. Seejärel rändasid rattad Tartu Ülikooli Akadeemilise Spordiklubi valdusesse, kus avati keskkonnasõbralik jõusaal. Sel aastal said rattad Interregi projekti raames korraliku täiustuse, paranduse ning pakuvad seekord festivalikülastajatele kindlasti palju praktilist abi ja meelelahutuslikku rõõmu. Paar Jaani kiriku õuel kasutatavatest ratastest on ehitatud pidades ratta suuruse puhul silmas just väiksemaid pedaalimishuvilisi.
 

Loodetavasti jätkub nädala lõpus ka piisavalt päikest, et 1x1,5 meetrise päikesepaneeli laadimisvõimekus proovile panna. Paneel on ehitatud erilahendusena just nutiseadmete laadimiseks sobivana.
 

Projekti raames tegutsetakse Viljandi Pärimusmuusika Festivalil ka jäätmete vähendamise rindel
 

Aastal 2016 alustas tegevust Topsiringi projekt, mille eestvedajaks oli MTÜ Tervikring. Algatuse eesmärk on asendada ühekordsed joogitopsid korduvkasutatavate panditopsidega ning seeläbi vähendada festivalil tekkivate jäätmete hulka. Kas teadsid, et ühekordsed topsid moodustavad Viljandi Pärimusmuusika Festivali  jäätmetest 2/3?
 

Topsiring tegutses Viljandi Pärimusmuusika Festivalil juba eelmisel aastal, sel aastal annab algatusse oma panuse ka keskkonnasõbralike avalike ürituste projekt ning abistab tööjõuga – seda selleks, et külastajateni jõuaks kvaliteetne ja mugav teenus. Topsiringi projektijuht, Kadri Kaarna selgitab topsisüsteemi toimimist: “Topsiringi telgist saab mõneeurose pandi eest lunastada taaskasutatava topsi, tassi või pokaali, kuhu paluda toitlustajatel ostetavaid jooke serveerida. Topsi tagastamisel saab külastaja tagasi ka pandiraha, seega lõppkokkuvõttes on topsi kasutamine külastajale täiesti tasuta.”
 

Topsiringi telgi tunneb ära selle ees asuvate suurte lamamispatjade järgi, mis on tehtud Viljandi erivajadustega inimeste poolt erinevatest tekstiilijäätmetest. Lisa saab uurida www.topsiring.ee.

Energiapunkti ning Topsiringi leiab Jaani kiriku õuelt. Energiapunkt on avatud R-L kl 10-21, P kl 10-13.

Jalgrattaga linnadžunglit avastama

21. juuli 2017

Mariliis Kõuts ERL vabatahtlik

Dokumentaalfilmis "Velosoofid" tõdes Fred Jüssi jalgrattasõidu kohta, et see on geniaalne leiutis, mida võib otsatult nautida, kui on sul hea jalgratas. Kes vähegi on elus rattaga sõitnud, see ilmselt noogutab vanameistri jutule kaasa. Tõepoolest, jalgratta selga istudes tekib sageli seletamatu rahulolu ja vabaduse tunne, mis meid aina uuesti oma kaherattalise sõbra juurde meelitab - saaks vaid pisut sõita!

 

Jalgrattaga sõitmist vaadatakse Eestis siiamaani vaba aja veetmise viisina looduskaunitel terviseradadel. Tegelikult on jalgratas ka linnas väga efektiivne liikumisvahend, mida paljud pole enda jaoks lihtsalt veel avastanud. Mina sain jalgrattapisiku külge Tartus õppides. Seal lihtsalt oli nii, et punktist A punkti B oli kõige kiirem ja efektiivsem minna "raudse ratsu" seljas - iga ilmaga, igal ajal. Tallinnasse naastes võtsin selle põhimõtte (ja velo) endaga kaasa. Ka siin saab palju jalgrattaotsi tehtud - nõnda käin tööl, poes, kinos, sõpradel külas. Praktiline inimene küsib nüüd õigustatult, et miks ma seda teen? Milles seisneb asja kasu? Siinkohal loetlen ära mõned jalgrattasõidu plussid, igaühele midagi:

 

# Kasulik füüsilisele tervisele - treenitud süda, tugevam immuunsüsteem, tervislik kehakaal, magusam uni. Igapäevane jalgrattasõit on tervislik  liikumisviis, mis kokkuvõttes tõstab elukvaliteeti ja suurendab tervena elatud aastate hulka. Kes heitgaase kardab, siis uuringute põhjal on jalgrattaga liiklemine hingamisteedele ohutum variant kui pidevalt autoga ummikus istuda.

# Kasulik vaimsele tervisele - väiksem stress, rõõmsam tuju, parem keskendumsivõime, lõõgastumine pärast tööpäeva.

# Lihtne ja odav - võrreldes autoga on jalgrattasõit väga rahakotisõbralik.

# Kiire - pole tarvidust istuda ummikutes, saab minna otseteed ning puudub parkimisprobleem.

# Praktiline - jalgratas on arvestatav transpordivahend mammona vedamiseks. Alustades esikorvist ja lõpetades järelkäruga võib ühe jalgratta peale ära pakkida pea terve perekonna, koer kaasaarvatud, rääkimata siis poekottide, turusaaduste või SmartPosti saabunud pakkide vedamisest.

# Põnev - jalgrattaga sõites tunnetame oma keskkonda oluliselt paremini kui sama teed auto või ühistranspordiga läbides. Samas jõuab jalgrattaga kiiremini ja kaugemale kui jalgsi. Tekib võimalus avastada uusi kohti, uudistada oma linna üksi, pere või sõpradega, varieerida tööteekonda ja vähendada argipäevast rutiini. Iga jalgrattasõit on nagu väike seiklus "sinna ja tagasi". Iseasi, kas lohesid ka kohtab.

# Jalgrattasõit õpetab lastele ja noortele juba varakult iseseisvust ja vastutustundlikku käitumist liikluses - kui näiteks Tallinnas Nõmme koolide esiseid soojemal poolaastal vaadata, siis on need tuubil täis jalg- või tõukerattaid! Lapsed sõidavad rõõmuga iseseisvalt rattaga kodulähedasse kooli, kui neile selleks vajalik haridus ja ohutud tingimused tagatakse. Nõmmel, näiteks, on need võimalused vähemalt osaliselt juba olemas.

# Keskkonnakasud - jalgrattasõit ei saasta õhku ning iga auto asendamine jalgrattaga annab positiivse panuse linnaõhu kvaliteeti. Samuti tekitab jalgrattasõit oluliselt vähem kahjulikku müra, mis samuti on suur probleem linnakeskkonnas. Ka vajavad jalgrattad oluliselt väiksemat sõiduala kui autod, mis omakorda tähendab, et kergliiklusteede eelistamine aina laienevatele magistraalidele jätab rohkem ruumi rohealadele, kõnniteedele ja laste mänguväljakutele, millest võidavad kõik linlased. Ilmaasjata ei ole paljud maailma autostumisprobleemide käes vaevlevad linnad (Berliin, Minneapolis, Buenos Aires jt.) asunud edukalt propageerima alternatiivseid transpordiviise, sh. jalgrattaid.

Jalgrattasõit on hea võimalus veeta aktiivne päev koos perega.

Tundub, et jalgrattaga sõitmine pole üldse paha mõte, või mis? Linnaratturluse osas saame eeskujuks võtta meiega praktiliselt samal laiuskraadil asuvad kohad nagu Kopenhaagen, Amsterdam, Helsingi. Neis linnades on igapäevane kondimootoril liikumine kasvavas trendis ning erinevad jalgrattasõitu soodustavad lahendused järele proovitud või proovimisel. Statistika andmetel tehakse Kopenhaagenis ca. 56% kõikidest sõitudest jalgrattaga, Amsterdamis ~40%, Helsingis ~11%, Tallinnas aga vaid ~1%. Pindala poolest on Tallinn Helsingist ja Amsterdamist väiksem. Meie pealinnas jääb paljude linna piires elavate inimeste liikumisvajadus 10 km raadiusesse. See on distants, mille saab edukalt läbida ka jalgrattaga - olles enamikule sõitjatele jõukohane ning aja-ja rahakulu mõttes autost efektiivsem.

 

Palju räägitakse, et meie kliima ei sobi jalgrattaga sõitmiseks. Tõsi, päris iga päev välja ei kutsu. Samas, vaadates viimaseid aastaid, kipuvad meie talved olema kahjuks pigem lumevabad, aga see-eest jälle jalgrattaga sõidetavad. Kinnitan enda kui pigem mittesportliku linnaratturi kogemusest, et kuiva ilmaga on ka väikeste plusskraadidega väga mõnus sõita. Mõistlik riietus ning liigutamine hoiavad külma eemal ning pärast umbset kontorit mõjub jahe õhk värskendavalt. Samuti on soovijatel võimalik osta talvine varustus rattasõiduks kasvõi lumehangede vahel.

Jalgratas on linnas liikumiseks suurepärane abivahend.

Mis puutub jalgrattaga sõitmise ohtudesse nagu kukkumine ja liiklusõnnetused, siis selles osas saame ise palju ära teha ning ei ole praktiline lähtuda vaid halvimast stsenaariumist. Vigastatutega liiklusõnnetusi juhtub pea igapäevaselt, ometi ei jäta inimesed seetõttu autoga sõitmata või jalgsi kohvikusse minemata. Miks siis peaks samal põhjusel vältima jalgrattasõitu? Vastupidi, mida enam on linnapildis rattureid, seda rohkem nendega arvestatakse, seda nii liikluses kui ka uute kergliiklusteede loomisel ning olemasolevate parendamisel. Mida parem taristu, seda turvalisem rattasõit. Kergliiklustaristu loomine, nagu näitab teiste linnade eeskuju, on pikas perspektiivis hoopis raha kokkuhoid. Sinna alla lähevad väiksemad haigekassa kulud (tervislikum eluviis) kui ka teede korrashoid. Nimelt, autoteede pidev parandamine ja ehitamine on tohutu rahakulu võrreldes kergliiklusteedega.

 

Muidugi on jalgrattaga sõitmisel ka väärtushinnanguline aspekt. Kas üldse sobib pintsaku või kontoriseelikuga sadulasse ronida ja büroosse vändata, lips tuules lehvimas? Selle küsimuse jätan igaühe enda otsustada. Hollandi eeskujul võiks väita, et jalgrattal tööle ilmuv peaminister võib mõjuda vägagi väärikana, rääkimata siis kergliiklusteedel veerevatest kontoritöötajatest, kes Amsterdami linnapildis on tavapärane nähtus. Kes vähegi on linnas jalgrattaga sõitnud, see ilmselt teab, et ca. 30-minutiline sõit ei kurna ega räsi. Vastupidi, see tõstab toonust, annab värske jume ning võib koguni tujugi rõõmsaks teha. Tegudel ja saavutustel põhinev sotsiaalne staatus võiks jalgrattal liiklemisest vaid tõusta, sest näitab, et inimene on aktiivne, hoolib oma tervisest ning panustab paremasse linnakeskkonda. Muidugi eeldab see, et ka tööandjad hakkavad soosivamalt suhtuma ja võimalusi looma selleks, et töötajad saaksid kasutada igapäevase sõiduvahendina jalgratast.

Jalgrattasõidu ajal näed ja tunnetad rohkem enda ümbrust kui autoga liigeldes.

Elame urbaniseeruvas maailmas, kus linnakeskkond muutub reeglina aina kitsamaks, saastunumaks ja kärarikkamaks ning linnaelanikud, osaliselt nende samade probleemide tõttu, liiguvad aina vähem. See omakorda toob kaasa kehva tervise, stressi, autostumise probleemid ning pikas perspektiivis läheb riigile kalliks maksma. Need samad ilmingud on juba nähtavad ka Tallinnas. Paljude teiste linnade eeskujul Euroopas ja mujal maailmas näeme, et jalgratas on üks väga soodne, efektiivne ja tegelikult ka mugav vahend nende murede vähendamiseks. Jalgrattaga liiklemine võiks Tallinna linnapildis olla hoopis levinum, kui ta seda hetkel on. Pool sammu selleks võiks astuda inimene - teise poole aga juba linn/riik, luues sõitmiseks soodsa keskkonna. Võita on siin palju, kaotada suurt mitte midagi, peale liigsete kilode ehk! 

Prügisukeldumine?! Prügisukeldumine...Eestis

21. juuli 2017

Maryliis Teinfeldt blogija, www.nullkulu.ee

Mina käisin ühel hilisõhtul dumpsterdive´imas ehk prügisukeldumas. Kes ei tea, mis see on, siis kokkuvõtvalt on tegemist kaupluste poolt äravisatud kauba jahtimisega. Kõige populaarsem on söögikõlbuliku toidu otsimine. Eestis toimub suurim toidu raiskamine meie endi kodudes, moodustades 42% kogu riigi toidukaost. Kauplustes on toidukadu 5%, mis võib esialgul väga väikese numbrina näida. Üllataval kombel on aga võimalik Eestis ainuüksi prügisukeldussaadustega oma toidulauda täita.

Eestis on mitmeid lahendusi kasutusele võetud, et leevendada toiduraiskamise probleemi. Teema on olnud aastaid õhus, see on läbi käinud nii Pealtnägijast kui ka Tallinn Music Weekilt. Kõige parem lahendusnäide on Toidupank, kuhu saavad ka kauplused oma söögikõlbulikku, parim enne ületanud toitu annetada. Kaupluses on aga sedasorti toit Tarbijakaitse seaduse kohaselt eraldatud, mis ei mõju toote müügiedukusele kuigi hästi. Küll aga on kauplustes aktiivsemalt hakatud kasutama vastavaid allahindlussilte, mida kleebitakse toodetele, mille parim enne on peatselt kätte jõudmas.

 

Suur osa puu- ja köögivilju visatakse ära juba enne poelettidele jõudmist. Foto: erakogu

 

Millele aga lahendust veel ei ole, on toit, mille "kõlblik kuni" on kätte jõudnud. Tegemist on leivapoolisega, mis liigub otsejoones prügikasti. Saksamaa Toidu - ja Põllumajandusminister  Christian Schmidt on pakkunud sellele probleemile lahenduse loobuda antud märgisest üleüldse. Väga huvitav idee - pannes vastutuse tarbijale endale. Kas pole? Kõlblik kuni märgis on ju tegelikult tootjapoolne garantii ja toote lisaväärtus. Nii mõnigi meist on kogemata söönud toitu, mille säilivustähtaeg on läbi ja mitte midagi ei ole hiljem juhtunud. Vahel võib ka enda meeli usaldada.

 

Öeldakse, et julge hundi rind on rasvane. Üks toiduraiskamise vastane alternatiiv on freeganismi üks vorm: prügisukeldumine ehk linnakorilus. Sattusin ühel õhtul kogenud prügisukeldujaga sedalaadi seiklust ette võtma. Tema hobi, elustiil sai alguse Hispaanias elades, ainult et seal küll hoopiski teistes tingimustes. Lõuna-Euroopas käivat tegevus päevavalgel. Samuti ei ole seal sellega seotud halba mainet, mitte nagu siin: kes näpuotsaga ka prügikasti kaant liiga kaua puudutab on asotsiaal, eluheidik, kodutu. Nüüd, Tartusse kolides, on ta prügisukeldumise endaga kaasa võtnud. Kindlasti peab aga ütlema, et prügikastisukeldumine on ebaseaduslik. Aastal 2008 on näiteks tingimisi karistatud inimest, kes soovis realiseerimistähtaega ületanud toidukaupa prügikastist võtta. Konkreetse juhtumi puhul saadi karistuseks kahekuuline vangistus 18-kuulise katseajaga ebaseaduslikult võõrale kinnisele territooriumile tungimise eest. Pealegi on prügisukeldumine pigem marginaalne hobitegevus, ka minugi eksperiment oli ette võetud vaid eesmärgiga näha oma silmadega praegust toitu raiskavat olukorda.

 

Osa toidust, mille autor sai prügisukeldumise käigus. Foto: erakogu.

 

Minu elu esimese prügisukeldumisega saime saagiks mungoa idusid, mitu kilo banaane, kilekotis šampinjone, kuus mangot, pakendis martsipanistruudli, spinatisaiu, pakkekiles ciabattat ja veel hulgi saia-leiba. Põhimõtteliselt kõik prügisukeldumise viljad olid prügikastis kilekoti sees ja puhtad. Ainult idude karbi pidin ma kodus kindlasti ära loputama. Kõik muud asjad käisin igaks juhuks sooja vee ja seebiga üle, ning vaatasin ülima kriitilise pilguga, mida julgen ja mida ei julge süüa. 

 

Mida ma õppisin? Kõige suurem üllatus oligi see, et söögikõlblik toit on prügikastis. Isegi, kui statistika näitab, et kaupluses raisatakse toitu kõigist muudest raiskajatest kõige vähem, siis reaalsuses on see väike protsentarv ikka mitmepäevane toidukogus. Praeguse olukorra järgi on võimalik Eestis elada ära ainuüksi prügisukeldatud toidust.

 

Samuti pani mu pead vangutama tõsiasi, et suured toidukauplused ei sorteeri oma jäätmeid. Isegi, kui kauplusel on olemas biojäätme konteiner, on toit ikka olmejäätmetega ühes. Häbi! Muidugi jääb vastuseta ka küsimus, miks on söögikõlbulik toit prügikastis, mitte Toidupangale üle antud?

Keskkonnasõbralikud avalikud üritused Eestis ja Lätis

15. juuni 2017

Kontakt: Eliisa Saksing Eliisaroheline.ee

Eestlased ja lätlased on oma kommete, ajaloo, traditsioonide, arusaamade ja kultuuri poolest väga sarnased. Selle tõttu on mõttekas sama eesmärgi nimel tegutseda mõlemas riigis korraga.

Eesti-Läti ühisprojekti „Keskkonnasõbralikud avalikud üritused“ laiemaks eesmärgiks on tõsta teadlikkust keskkonnasõbralikest käitumisviisidest, aga kitsamalt keskendutakse jäätmete vähendamise ning energia säästmisega seotud teemadele. Sihtgrupiks on aktiivsed noored ning täiskasvanud, kes osalevad avalikel üritustel.  Avalike ürituste keskkonnasõbralikumaks muutmiseks töötatakse mitmel rindel: interaktiivsed ja informatiivsed tegevused festivali külastajatele, kohtumised ja konsultatsioonid nii festivali korraldajate kui teenusepakkujatega ning riikidevahelise kogemuse jagamine.

Arvestades, et avalikud üritused võivad olla väga erineva iseloomuga, alustades suurtest vabaõhufestivalidest (muusika-, teatri-, linnafestivalid suviti), konverentsidest ning lõpetades erinevate sisetingimustes toimuvate töötubadega, oleme valinud projekti jaoks mitmed näidisüritused: muusikafestival Positivus, Viljandi Folk, sisetingimustes toimuv Õpilaste Teadusfestival Tartus ning konverents Valmieras.

Eesti ja Läti projektipartnerite erinevad kogemused, oskused ja teadmised projektide elluviimisel annavad ühisprojekti puhul hea võimaluse teineteist täiendada, üksteiselt õppida ning jagada kogetut teiste avalikke üritusi korraldavate organisatsioonidega.

 

Projekti kestvus: märts 2017-oktoober 2018

Rahastaja: Euroopa Regionaalarengu fondi Eesti-Läti programm 2014-2020

Reidi tee: milles seisnevad vastuolud?

07. juuni 2017

On keeruline orienteeruda olukorras, kus erinevad osapooled edastavad sama asja kohta vastanduvaid seisukohti. Keda siis uskuda, tekib küsimus? Oluline on keskenduda sisule, kuid sageli jäävad pelgalt loosungid valjemini kõlama. Pole ime, et Reidi tee on pannud sellises olukorras mõnegi eestimaalase kulme kergitama: „Miks ollakse selle toreda tee vastu?“

Edastame Mattias Luha (MTÜ Kadrioru Selts) koostatud sisuka põhjenduse, miks Reidi tee ei ole lahendus olemasolevatele probleemidele, kuigi sedasi sageli linnajuhtide poolt väidetakse. Artikli teises osas seletetakse pikemalt lahti esimeses osas kõlanud argumendid.

Selle nimel, et kõlama jääksid sisulised argumendid, kogume ka toetusi Hooandja keskkonnas. Igas suuruses toetus on meie jaoks ääretult oluline!

 

Püüan selgitada läbi kuue lühikese punkti, miks praegune projekt ei lahenda linlaste muresid:

  1. Vastavalt Reidi tee liiklusuuringu seletuskirjale on Tallinna kesklinna liikluse läbilaskevõime ületatud. Seetõttu ei ole Reidi tee ehitamisega võimalik tõsta kesklinna sissesõitvate sõidukite hulka ega kiirendada Pirita ja Viimsi elanike igahommikust linnasõitmisele kuluvat aega. Suure investeeringu tagajärjeks on ummikute nihkumine 500-1000 m kesklinna poole.
  2. Inglirand e. nn Russalka rand on viimane vabalt ligipääsetav liivarand ja mereäärne roheala Tallinna kesklinnas. See on poolemiljonilise elanikuga linna kohta ainulaadselt vaikne ja looduskaunis koht. Kohalike jaoks väärib Inglirand maksimaalset hoidmist.  Lähitulevikus tuleks see ala välja arendada avalikuks puhkealaks, mille võimalusi kõik nautida saame.
  3. On oluline märgata, et praeguse Russalka ümbruse ja Pirita tee äärse ruumi kasutus erinevad teineteisest oluliselt. Nii on Pirita tee äär täis jalutajaid ja tervisesportlasi, kuid Russalka ümbrus puhkajaid, olesklejaid ja piknikulisi.
    Praeguse Reidi tee projekti väga positiivne külg on see, et ühendatakse Pirita promenaadi rattateed kesklinnaga. Valmiv maantee planeeritakse teha aga tänasest Pirita teest veelgi laiem. Sellise tee ääres on võimalik rattaga sõita ja joosta, kuid tallinlaste võimalus seal vaba aega veeta, istuda ja oleskleda linnamürast veidi eemal kaob. Reidi tee äärse muutmine Pirita tee äärega sarnaseks vähendab linnaruumi funktsioone. See on oluline kaotus!
  4. Kohati 30 m laiuse Reidi tee projekti õigustuseks on toodud asjaolu, et veokid vajavad kiirendus- ja aeglustusradu ning läbilaskevõime varu, et laevad 30 minutiga tühjaks lossida. Tööpäeviti kell 17:00 Vanasadamasse saabuv ja kell 18:30 lahkuv kaubalaev Tallink Sea Wind toob õhtusel tipptunnil kesklinna 2 kilomeetri jagu veokeid. Pelgalt selle laeva sõidugraafiku muutmine leevendaks Viimsi ja Pirita suunalist liiklust rohkem, kui Reidi tee 2+2 rada suudaksid.
    Helsinki sadama 2022 arengustrateegias leitakse, et raskeveokite suunamine Muuga-Vuosaari liinile suurendaks reisijateveo piletihinda ja vähendaks väljumiste arvu, kuna tänased laevad ei tuleks täis. Samas nähakse reisijate hulga kasvuks 2022. aastaks 13% ja sõiduautode hulga kasvuks 50%, mis tähendab, et juba 5 aasta perspektiivis oleksid tänaste laevade autotekid täidetud ainult sõiduautodega ja raskeveokite suunamine Muugale ei mõjutaks väljumiste arvu ning piletihinda. Seda ei ole Reidi tee projektis arvestatud, ehkki see võimaldaks projekteerida tee kitsamana, kesklinliku tänava formaadis ning liivarannast kaugemale. Väiksema tee ehituseks ja aastaringseks hoolduseks läheks ilmselt meie kõigi taskust ka vähem raha.
  5. Reidi tee ummikute üks põhjustest on sundliikumised. Näiteks Pirita linnaosavalitsus ei ole 17 tegutsemisaastaga suutnud tagada piisavalt lasteaia- ja koolikohti: ainuüksi Piritalt sõidab ca 2000 last iga päev kesklinna. Sõiduautode hulk Narva mnt. ja Poska tn ristmikul väheneb koolivaheajal 3000 auto võrra, mis tähendab ca 4-5 km pikkust ummikut kaherealisel teel. Kohalike õppekohtade lisamine on oluline viis vähendada märgatavalt ummikuid Pirita teel.
  6. Reidi tee projekti seletuskirjas tõdetakse, et linna sisenevate autode liikumistingimuste parandamine tooks kaasa “indutseeritud nõudluse”, st kavandatav Reidi tee kutsuks esile Pirita ja Viimsi elanike veelgi suurema autokasutuse. Nii hõivataks juurdeloodav läbilaskevõime uuesti, mistõttu ummikute pikkus Russalka ristmikul taastuks samale tasemele, kuid kogu kesklinna liiklusolukord halveneks. Ka teiste linnade kogemus näitab, et autoliikluse soodustamine ei lahenda ummikuid, vaid ainult suurendab neid. Ebaotstarbekalt laia tee ehitamise asemel võiks ehitada kitsama ja odavama. Nii saaksime ülejääva raha suunata tänapäevast autovabadust soodustavatesse tegevustesse: paremad ja puhtamad bussid; lasteaiad, koolid ja huviringid kodule lähedal; turvaline ja tihe jalgrattateede võrk kesklinnas, kiirtramm Viimsisse jms.

 

 

Täpsemad selgitused ülal toodud punktide juurde:

  1. Tallinna linna poolt tellitud Reidi tee liiklusuuringu seletuskirjas tõdetakse lehekülgedel 93 ja 94 järgnevat (väljavõtted uuringust):
    1. Tallinna linna liikumispoliitiline eesmärk on vähendada läbi Tallinna kesklinna liikuvate transiitliiklejate osakaalu. Käesoleva töö modelleerimistulemuste põhjal võib väita, et Reidi tee ehitamisega kaasneb transiitliiklejate osakaalu tõus.
    2. Tänases olukorras ehk baasolukorras on Tallinna kesklinna liikluse läbilaskevõime ületatud, s.t tipptundidel esineb liiklusummikuid. Reidi tee ehitamisega ei ole võimalik tõsta Tallinna linna läbivate liikluskoridoride läbilaskevõimet, vaid on võimalik tõsta Reidi teed mööda kesklinna jõudvate sõidukite arve.
    3. Kuna tänases olukorras on tipptundidel ristmike läbilaskevõime ületatud, muutub suurenevate liiklusvoogude mõjul kesklinnas liiklusolukord halvemaks.
    4. Reidi tee ja Narva mnt liikluskoridore pidi linna suunduvate sõidukite arvul ei tohi lasta vabalt kasvada, kuna olemasolev teedevõrk ei ole võimeline võtma vastu märgatavalt rohkem sõidukeid.

Võime tõdeda, et Reidi tee ei lahenda Pirita ja Viimsi elanike muret tipptundidel hõlpsamini kesklinna pääseda. Ummikud on tipptundidel Narva mnt, Ahtri ja ümberkaudsetel tänavatel - linna sisenemisel pärast sõitu näiteks Piritalt. Kuna tipptundidel on nende ristmike läbilaskevõime ületatud, muudaks suurenevad liiklusvood liiklusolukorra kesklinnas veelgi halvemaks. Ahtri tänaval ja mujal, kust kesklinna tulekul on ummikud, osaleks ummikutes veelgi rohkem sõidukeid, kes mööda laia Reidi teed tulnuna sinna kinni jääksid. Seda on kinnitanud ka linnapea kohusetäitja Taavi Aas, et Reidi tee ehitamine muudab õhtused ummikud aga praegusest veelgi suuremaks. See on aga juba väga suures vastuolus Reidi tee ühe peamise eesmärgiga, vähendada kesklinna liikluskoormust.

 

  1. Pirita promenaadi lõppedes on Inglirannast järgmine võimalus mere äärde pääseda Linnahalli kai juures. Selle kõrval olev Kalaranna lühike liivariba, mis on hetkel mitteametlik rand, muutub kinnisvaraarenduse käigus korrastatud promenaadiks koos vette minemise võimalusega. Järgmine liivarand on alles Paljassaare poolsaare tipus.

https://lh5.googleusercontent.com/mu2OjxAKfbDZauJO1BjBGWQiJibiBxp6uOUvlTDoPilIefFRlvxIqrhN5G7QEST6vDC6ftf13EVIAjSxqFqQGr4ihSq7YpBgZhzN3jS5-GKkb-IKURHffKpOLPL_KQZI6XfzHkOy

Praegu on Kalaranna ja Ingliranna näol tegemist mitteametlike randadega. Selleks, et neid praegusel kujul säilitada, peaks linn need ametlikeks rannaaladeks muutma.

 

  1. Praegune Reidi tee projekt näeb ette mere täitmist ja maantee ehitamist merele väga lähedale, mistõttu kaob unikaalselt vaikne piirkond kesklinnas, kus automüra ei sega pühapäeva pärastlõunast piknikku. Linnajuhid üritavad aga väita, et Reidi tee ehitatakse tühermaale:

          Video:  Inglirand päikesepaistelisel, kuid jahedal päeval


Reidi tee projekt näeb ette osa Ingliranna liivariba täitmist ning maantee ehitamist otse merekaldale. Olukord saab olema sarnane tänase Pirita teega, kuid veelgi laiemana (37 % mahus 6-9realisena, 25% mahus 5realisena ning ainult 38% ulatuses 4realise teena). Kas keegi kujutaks ennast ette Pirita tee ääres istumas, piknikku pidamas, mõtisklemas, lugemas või niisama olesklemas? Pirita promenaad on väga hea rattatee ja koht jooksmiseks, kuid mitte koht, kus saaks seltskonnaga või üksi rahulikult vaba aega veeta.

           

Reidi tee maht on selgelt ülepaisutatud: tee, mille peamine funktsioon on võimaldada Vanasadamast läbi Lasnamäe väljapääsu Tallinna Ringteele, on Piksilma tänava ja Russalka vahel suures osas 4 realine. Sealt edasi on aga tee koos peale ja mahasõitudega valdavalt 5-7 realine. Seda olukorras, kus kaheralised peale- ja mahasõidud on kasutud, kuna kesklinna tänavad ei suuda sellist mahtu autosid vastu võtta: ummiku paigutamine kahele reale ei vähenda kuidagi selle kestust.

  1. Siin on ülevaade Tallinna kesklinnas asuva Vanasadama kaudu õhtusel ja hommikusel tipptunnil saabuvate ja lahkuvate autode kohta. Kokku tekitab Vanasadam Tallinna kesklinnas õhtusel tipptunnil ca 5,5 km jagu autosid, jagatuna pooletunniste lõikude peale: 2,1 km kella 17:00 ja 17:30 vahel ning sama palju kella 17:30 ja 18:00 vahel:

            https://lh4.googleusercontent.com/aI1p8oVVTCSC4xhtJM6XQkQa1-U79JSnLPAHdFUut92uW0ISL1cmD6InOpdbUZ7hJlLHMzgUnkTgta7z10X4P4I6B69KGM3guuFWw54r5KsgBHZe_H1bPfOkIHIavqtwxI9RZVFW

Tallinki Sea Wind on spetsiaalne kaubalaev, mis toob täpselt kell 17:00 Vanasadamasse laevatäie veokeid, ning kuna väljumine on 18:30 peab teine laevajagu veokeid hiljemalt kella kuueks sadamasse sisse sõitma. Reisijatevedu on arusaadav, kuid siingi võiks mõelda, kas kell 18:00 väljuvad laevad ei võiks pool tundi varem välja minna et kogu sadamasse saabuv liiklus oleks kella viieks sadamas kohal. Kaubalaeva Sea Wind saabumine tööpäeviti kell 17:00 ja lahkumine kell 18:30 on aga hullumeelsus, mis suurendab liikluskoormust kesklinnas õhtusel tipptunnil 2 km jagu. Istudes õhtuses kaherealises ummikus suunaga Piritale võib mõtiskleda selle üle, kas ühe kaubalaeva sõidugraafiku muutmise tulemusena oleksin praegusel hetkel kodule lähemal 400, 500 või 600 meetrit?
Allikas: Reidi tee projekti seletuskiri lk 63

 

  1. Tallink on juba 2016. aasta lõpus avaldanud soovi suunata kaubaautode laeva Sea Wind Muuga-Vuosaari marsruudile. See oleks lihtsam ka veokitele, kuna Muugale pääsevad nad lihtsamalt ja kiiremini kui kesklinna.

Juba pelgalt selle laeva saabumise aja muutmine vähendaks tipptunnil kilomeetri jagu ummikuid kesklinnas.

  1. Helsinki sadama 2022 aregustrateegias lk 13 tuuakse potentsiaalsed Tallinn-Helsinki reisijateveo ja sõiduautode kasvunumbrid: 2022 aastaks ennustatakse reisijateveo kasvu 13%, sõiduautode hulga kasvu 50% ning raskevoekite hulga kasvu 60%.
     
  2. Reidi tee liiklusuuringu seletuskirjas tuuakse lk 100 välja, et 2014 aastal sisenes ja väljus Vanasadama kaudu 4000 sõidukit päevas, millest ligikaudu ¼ olid raskeveokid. Samas lk 61 tuuakse näide, et uus  RoPax reisilaev mahutab 650 sõidukit, millest 70 on raskeveokid. Sõiduautode hulga kasv 50% aastaks 2022 tähendab, et Vanasadam-Länsisatama liinil sõitvate RoPax laevade autotekid saab 5 aasta perspektiivis täita ainult sõiduatodega ning raskeveokitel toimuva kaubaveo suunamine Muuga-Vousaari liinile ei mõjutaks oluliselt piletihindu ega reislaevade väljumise sagedusi.

     
  1. Piritalt ja Viimsist sõidavad iga päev mujale lasteaeda ja kooli ca 3000 last. Seda kinnitab nii viimane Tallinna liiklusseire uuring kui ka Pirital ja Viimsis elevate laste arvu kõrvutamine lasteiakohtadega.

Tallinna liiklusuuringu lk 82 graafikud näitavad, et:

  1. Sõiduautode hulk väheneb koolivaheajal 3000 võrra. Kui arvestada, et üks auto võtab ummikus 5m ruumi ja et kooli sõitvad autod sõidavad kesklinna enam-vähem samal ajal, siis oleks liiklusummiku pikkus jaotatuna kahe sõidurea peale 4,5 km.
  2. Sõiduautode osakaal kogu liiklusvoost on Narva mnt.-Pronksi-Jõe tn ristmikul 95%.
  3. Sõiduautode hulga langus koolivaheajal on 12-15%. Kindlasti oleks võimalik sarnases mahus langus saavutada pelgalt kooli-lasteiakohtade pakkumisega kodupiirkonnas, ühistranspordi paremaks muutmise ja rattateede hulga ja turvalisuse tõstmisega... isegi, kui Reidi teed oleks ainult 2+2 sõidurada. Tulemuseks oleks olukord, kus tavapärasel koolipäeval sujuks Piritalt kesklinna sõit sama kiiresti kui koolivaheajal.

(Koolivaheajad on graafikutel märgitud rohelise taustaga.)

https://lh3.googleusercontent.com/JL4oJSzykc5sVoFMzRZQctZM5WuLf9Xb2pj8YEeA4i_B2ZfKHnJXV2srn6mh1OFYIWP5_PdTeIJoG7qZhQvZffY38IMvzpqZEX37UgTGqm07p2jrbUE98Mu4JFkcki3fW0feBTAz

Erik Vest, Pirita linnaaktivist ja Viimsi vallavolikogu liige, on numbrid kokku löönud:

  1. 2016 lõpu seisuga oli Pirital ca. 3100 kooliealist last, kellele oli pakkuda 1300 koolikohta. Umbes sadakond last käib ka Viimsi koolides, kuid 1700 on neid, kes igapäevaselt lähevad mingisse teise Tallinna linnaossa, valdavalt kesklinna. Lasteaiakohtade puudus on sama meetodiga ca. 450-500 kohta.
  2. 2016 lõpus valmis Viimsi haridusvõrgu arengukava, millest nähtub, et ca. 700 Viimsi last käib koolis väljaspool valda. Enamik jällegi Tallinna kesklinnas. Lasteaiakohtade puudus on ca. 350.

Erik Vest kirjutab lisaks: “Viimsis peaks sügiseks valmima Haabneeme kooli laiendus, mis toob juurde ca. 90 koolikohta. Aga 2018 sügisel peaks valmima riigigümnaasium 540 lapsele, kuhu peaksid õppima eelduslikult asuma ka paljud Pirita lapsed. Lisaks saab sügiseks valmis uus 144kohaline lasteaed ning detailplaneeringut koostatakse veel ühele lasteaiale ja põhikoolile, aga ka ühele erakoolile. Pirital kahjuks midagi vastu pakkuda ei ole, kuigi ma väga loodan, et surve ka Piritale üks uus põhikool teha lõpuks tegudeni viib, kusjuures kõikide hoonete ehitamiseks on planeeringutega krundid juba 10+ aastat tagasi moodustatud, aga hooneid linn ehitada ei taha. Mäletan hästi, et kui mu vanem poiss läks 2003. aastal lasteaeda, öeldi, et kohe alustab linn ka uue Pirita-Kose lasteaia ehitamist ja lastel võib peaaegu terve aasta väga ebamugav lasteaias käia. Täna lõpetab poiss kooli 10. klassi ja lasteaiast pole ei kippu ega kõppu. Aga lubadused see lasteaed ehitada oli nii 2005. kui ka 2009. ja 2013. aasta Keskerakonna kõige suurem lubadus Pirita inimestele.”

 

  1. Tallinna linna poolt tellitud Reidi tee liiklusuuringu seletuskirjas tõdetakse lehekülgedel 73 ja 78 järgnevat (väljavõtted uuringust):
    1. Üheks põhiliseks Reidi tee rajamise vastu olevaks argumendiks on olnud fakt, et Reidi tee rajamine ei suurenda idast läände linna läbiva liiklussuuna läbilaskevõimet ning seega ei too väga suure magistraali ehitamine kaasa liiklusolukorra paranemist linna läbimisel vaid liiklusummik lükkub lihtsalt ühe koha pealt teise.
    2. Reidi tee rajamise eesmärk ei ole märkimisväärselt parandada Viimsi valla elanike sõidukite kasutamise tingimusi linna sisenemisel. Probleemi põhjus seisneb asjaolus, et Viimsi vallas elavad inimesed on Tallinna kesklinna suhtes valglinnastujad ning valglinnastumine on riiklikul tasemel probleem, mis suurendab inimeste igapäevaste liikumiste vahemaid. Sellega kaasneb suurenev energia tarbimine, saaste- ja müra koormuse tõus, mis on aga otseses vastuolus säästlike arengu põhimõtetega (ühistranspordi eelistamine, keskkonna kaitse jne).
    3. Lahendades Reidi tee viisil, mis parandab linna sisenevate inimeste liikumistingimusi muudame inimeste liikumiskäitumist nii lühemas, kui ka pikemas perspektiivis. Liikumiskäitumise muutumisega kaasneb loodava reserv läbilaskevõime hõivamine ja taastub tänasel hetkel olemasolevliiklusolukord (teenindust ase F).

Tänasest saab Hooandja.ee lehel toetada Ingliranna ja Russalka pargi säilimist

26. mai 2017

Tänasest alates on võimalik Hooandja keskkonnas toetada Eesti Rohelist Liikumist, et päästa Inglirand ja Kadrioru park. Praegune Reidi tee projekt on Tallinna linna poolt läbi surutud hoolimata seadusest tulenevast kohustusest koostada projektile keskkonnamõjude hindamine. Selleks, et selline kodanike tahte ja seadusevastane tegevus peatada, pöördus mittetulundusühing Eesti Roheline Liikumine ehitusloa vaidlustamiseks kohtu poole.

 

Nõustume, et linnaplaneerimine ei peaks käima kohtu kaudu, kuid seni on pika aja jooksul eiratud erinevate linnaarengu ja säästva liikuvuse ekspertide, erialaorganisatsioonide ja asumiseltside avalikult edastatud ettepanekuid. Jätkuvalt on aktuaalsed järgmised probleemid:

  • praegune teeprojekt eirab linnaplaneerimise ameti lähteülesannet rajada kesklinlik tänav
  • uue sõidutee ehitamine ei lahenda liiklusprobleeme (nt ummikud), pigem süvendab neid
  • olulised algandmed ja uuringud on niivõrd suure elukeskkonna muudatuse puhul tegemata
  • Russalka park ja Inglirand on olulised ja populaarsed puhkekohad ning ainuke mereäärne rohepiirkond Tallinna kesklinnas

 

Kui ka sina tunned, et Tallinn peaks olema inimsõbralik merelinn ning Inglirand ja Russalka park ei tohiks saada järjekordseteks asfalteeritud aladeks, siis palun anna meile hoogu.

Kogutud annetusi kasutame õigusabi- ja kommunikatsioonikulude katmiseks ning tasuta vabaõhuürituse korraldamiseks Inglirannas. Annetajatele toimetame kingitused kätte Inglirannas, kus siis mujal!

Tule suvekooli!

26. mai 2017

 

Tule 26.-29. juunil 2017 Matsalus toimuvasse Eesti Rohelise Liikumise suvekooli "Minimalism: vähem asju, rohkem elu"!

 

 

 

 

Minimalism: vähem asju, rohkem elu

Eesti Rohelise Liikumise suvekool

26-29. juunil Läänemaal Algallika külalistemajas

 

Pärast jaanipäeva on hea võimalus kasutada pikki päevatunde, et arutleda koos meie tarbimiskultuuri või -kultuurituse üle, mõista enda privileege selles süsteemis ning leida lahendusi ja hingerahu. Õhtul saab vaadata päikeseloojangut ning imestada, kuidas kajakad nii vähesega hakkama saavad.

 

Mis toimub?

-       Arutelud, miks inimesed tarbivad (nii palju, hoolimatult jne), kas see teeb neid õnnelikumaks ja millised on lahendused.  Lisaks mõtestame, milline on tarbimise mõju keskkonnale.

-      Praktilised töötoad, kus saab käed külge panna ja aju puhata. Näiteks, kapselgarderoobi loomine, permakultuuri ja metsiku toidu integreerimine igapäevaellu ja meisterdamine.

-       Rohkelt võimalusi tuua enda mõtteid programmi ja saada uusi tuttavaid.

 

Kellele see mõeldud on?

Eelkõige noortele vanuses (16)18-30 a, kes soovivad minimalistliku tarbimise printsiibist rohkem teada saada, jagada oma mõtteid ja kogemusi teistega ning saada praktilisi näpunäiteid edaspidiseks. Eeldame suvekoolis osalemist kõigil 4 päeval.

 

Kuidas suvekooli registreeruda?

Täida ära see registreerimisvorm hiljemalt 11.06. Kui soovijaid on üle 30 inimese, valime omalt poolt välja motiveeritumad. Kontakteerume kõigiga, kes registreerimisvormi ära on täitnud hiljemalt 12.06 ja anname teada, kas on võimalik sel aastal suvekoolist osa võtta ja millised on järgmised sammud.

 

Palju maksab?

Suvekoolis osalemiseks tuleb ise panustada 4 päeva eest kokku 15 eurot, mis tuleb pärast meiepoolset koha kinnitamist kanda MTÜ Eesti Rohelise Liikumise kontole (EE322200221011415405, selgituseks: suvekool, Osaleja Nimi)

Suvekooli raames on kaetud kõik toidukorrad (taimetoit), majutus voodites, programm ja transport.

 

Kuidas kohale saada?

Täpsem info transpordi kohta tuleb neile, kes saavad suvekooli valitud.

 

Lisainfo:

kairoheline.ee

Registreerumine kuni 11. juunihttps://goo.gl/TkcMgW 

 

Üldine ajakava:

 

Esmaspäev, 26.06

Teisipäev, 27.06

Kolmapäev, 28.06

Neljapäev, 29.06

9:00- 11:00

Saabumine

Tarbimise psühholoogia

/ Eva-Maria Kangro

Milliseid asju/teenuseid osta? / Kadri Kaarna

Reaalsed lahendused ja algatused

11:00-11:30

paus

paus

paus

11:30-13:00

 

 

 

Tarbimise psühholoogia jätkub

Töötoad
* kapselgarderoob

 

*metsik toit ja permakultuur

 

*...

Järgmised sammud, kokkuvõte

13:00-14:30

lõuna

lõuna

lõuna

lõuna

14:30-16:00

Sissejuhatus suvekooli

Arutelu

Töötoad jätkuvad

Lahkumine

 

 

16:00-16:30

paus

paus

paus

16:30-18:30

Sissejuhatus minimalismi / Marilin Eessalu

Tarbimine kui privileeg, peavool ja vähemused

Avatud ruumi arutelu

18:30-20:00

õhtusöök

õhtusöök

õhtusöök

20:00- ...

 

Filmiõhtu: “Minimalism: a documentary about the important things”

 

Matk Kadakarajal

 

Saun/Lauamängud

 

 

 

 

 

Eesti Roheline liikumine tänab Euroopa Liitu rahalise abi eest antud ürituse korraldamisel. Selle ürituse sisu ja materjalid on Eesti Rohelise Liikumise ainuvastutus ega peegelda Euroopa Liidu arvamust. Euroopa Liitu ei saa võtta vastutusele antud ürituse sisu ja materjalide kasutamise eest.

Eesti Roheline Liikumine vaidlustas Reidi tee ehitusloa

23. mai 2017

Eesti Roheline Liikumine ja kodanikuühendus Merelinna kaitseks soovivad, et Russalka rand ja park säiliksid mereäärse rohealana ja et Reidi tee projekteerimisega alustataks otsast peale kesklinliku tänavana (nagu projekteerimistingimustes kirjas), mitte ei ehitataks mere äärde Liivalaia tänava või Järvevana tee sarnast magistraali. See oleks väga kallis viga ja pöördumatu kahju merelinnale ja selle elanikele.

Kui ka sina tunned, et Tallinn peaks olema inimsõbralik merelinn ning Inglirand ja Russalka park ei tohiks saada järjekordseteks asfalteeritud aladeks, siis palun anna meile hoogu siin.

Esmapilgul võib tunduda, et just nüüd on keskkonnamõjude hindamine teemaks tõusnud, kuid tegelikult on see pidevalt aktuaalne olnud. Näiteks augustis 2016 pööras 14 erialaorganisatsiooni sellele ning teistele projekti kitsaskohtadele tähelepanu. Roheline Liikumine avaldas juba 10 aastat tagasi tollase Põhjaväila osas ettepanekuid, mis on tänaseni - ka teeprojekti mastaabi muutudes - asjakohased.

Kavandatav Reidi tee.

Eesti Roheline Liikumine tegi 2005. aastal tollase projekti puhul ettepaneku haarata KMH protsessi ühe alternatiivina teede-ehitust vältiv transpordinõudluse ohjamisele suunatud pakettlahenduste alternatiiv, kuid seda ei tehtud. „Alternatiivide piiramine ainult tee-ehituslike alternatiividega näitab, et Tallinna linnavalitsus ei ole huvitatud terviklikust linnatranspordi arendamisest, probleemide ennetamisest ja ökonoomseimatest lahendustest (nt maakasutuse- ja transpordipoliitika terviklahendustega).“ Samuti välditi tollal ERLiga läbirääkimisi. 


Kaasaegne planeerimisprotsess

Aeg on lõpuks ometi küps astuda ka linnaplaneerimises samm Euroopa poole. Kõik see, mida linn Reidi tee näitel täna kavatseb teha, on Taanis, Hollandis, Rootsis, Hispaanias,  isegi Moskvas juba ammuunustatud piinlik minevik. Me ei ela enam ammu Nõukogude Liidus, kus nomenklatuur otsustas ja rahval jäi üle vaid leppida. Niivõrd otsustavad projektid, nagu Reidi tee, peavad sündima koostöös linna ja selle elanikega ennekõike ning sellesse tuleb kaasata eriala eksperdid. Ja kõike seda tuleb teha järgides selliseid planeerimispõhimõtteid, mis väärtustavad Tallinna mereäärt ning järgivad linna enda seatud reegleid (projekteerimistingimusi), mitte ei riku neid jämedalt.

Praegune teeprojekt pole kaasaegsele kesklinnale omane tänav, nagu projekteerimistingimustes kirjas on. See pole Tallinna südamest kaunisse Ingliranda või Kadrioru parki kulgev tänav. Reidi tee ehitust tahetakse alustada aegunud andmeid ja arvutusi silmas pidades ning tulevikuväljavaateid (raskeveokid Muuga sadamasse) eirates. See projekt ei paranda tallinlaste elukeskkonda ning projekti asjaolud ja kiirustamise põhjus on linnakodanikele arusaamatu. 

 

Praegune olukord

Tallinna linnavalitsuse projekti järgi on Reidi tee 1,7 km pikkune magistraaltee, mis kulgeb Ahtri ja Jõe tänava ristmikult kuni  Russalka monumendini Pirita tee – Narva mnt ristmikul.

Reidi tee praegune projekt, mille tellija on linnavalitsus ja autor K-Projekt, näeb ette riikliku kaitse all oleva Kadrioru pargi mereäärse osa ehk Russalka pargi peaaegu täielikku hävimist – likvideeritakse populaarne ajaveetmise park, raiutakse maha suurel hulgal väärtuslikke puid ning praegune liivane rannariba saab Narva mnt kõrvale enda vahetusse lähedusse mürarikka sõidutee. Sõidutee on küll plaanitud 2+2 sõidureaga, kuid pööreteks mõeldud read muudavad selle suures osas viie-kuuerealiseks transiitteeks. Selline sõidutee takistab Kadriorust, kesklinnast ja Lasnamäelt kaldale ligipääsemist, mitte ei ava linna merele. 
Juba üle aasta väldanud suur avalik huvi ning linnaruumi- ja liikuvusekspertide soovitused Reidi tee suhtes pole teeprojekti oluliselt muutnud. Teeprojekti on tehtud vaid kosmeetilisi muudatusi.

Samal ajal kui Tallinna linnavalitsus kiirustab ehituse algusega, on käimas hulk protsesse, mis panevad Reidi tee praeguse lahenduse ilmselgelt kahtluse alla ja mille järeldused tuleb seetõttu kindlasti ära oodata, enne kui mere äärde niivõrd olulist muudatust planeerida. Näiteks on töös Tallinna kesklinna mereääre visiooni koostamine Tallinna linnaarhitekti enda eestvedamisel ning Tallinna Sadam teeb just praegu arvutusi, millal ja kuidas raskeveokid kesklinnast üldse Muugale ära kolitakse.

 

Teema tähtsus

Russalka park ja Inglirand on tallinlaste ja linnakülastajate seas armastatud puhkepaigad. Aina tihedama liiklusega kesklinnas on need mereäärsed kohad elulise tähtsusega tallinlaste tervisele, meeldivale elukeskkonnale ja Tallinna kui merelinna rahvusvahelisele mainele. Tallinna linna ülesanne peaks olema Ingliranna ja Russalka pargi taolisi olulisi avalikke kohti hoida ja arendada, mitte ohverdada autokesksele planeerimisele.   

Vastab tõele, et Tallinna kesklinnapoolne mereäärne ala on suurte muutuste keskel ning uued kortermajade, ärihoonete ja avalike hoonete arendused vajavad ligipääse, kuid neid saab tekitada kõiki huvigruppe ja keskkonda arvesse võttes. Nii, et need on kooskõlas ühistranspordi ning kõnniteede ja rattateede võrgustikuga. Nii, et planeeritavad tänavad on ennekõike inimestele mõeldud tänavad, mitte maanteed meenutavad sõiduteed.

Selliseid lahendusi on ruumieksperdid, erialaorganisatsioonid ja aktiivsed kodanikud välja pakkunud, kuid millegipärast pole linnaplaneerimise amet, kui teeprojekti eest vastutaja, koostööst huvitatud olnud. Sellepärast otsustas MTÜ Eesti Roheline Liikumine praeguse protsessi ehitusloa vaidlustamise kaudu peatada.    

 

Kõigil, kes tunnevad, et nende jaoks on talumatu linna plaan hävitada iganenud teeprojektiga Russalka park ja Inglirand, on võimalus lähipäevil kaasa lüüa Hooandja keskkonna kaudu.

 

Rohkem infot: reiditee.ee; Mihkel Annus, mihkelroheline.ee

Üleskutse: kasvatame linnad lilleliseks!

17. aprill 2017

Iga aasta 22. aprillil toimub ülemaailme Maa päev, mil pööratakse tähelepanu erinevatele keskkonnaprobleemidele. Eesti Roheline Liikumine kutsub üles veetma selle aasta Maa päeva gerilja-aednikena – leia oma kodulinnas koht, mis võiks olla rohelisem, lillelisem, mesilasesõbralikum, ja külva sinna isetehtud seemnepall või ka lihtsalt sobilikud lilleseemned.

Asfaldist ja betoonist linnadžunglis on rohealadel eriline tähendus – need pakuvad silmailu, on inimestele lõõgastuspaigaks, elupaigaks lindudele ja putukatele, ning toodavad värsket õhku. Parkidel on positiivne mõju inimeste vaimsele ja füüsilisele tervisele, kuid alahinnata ei tasu ka linna kui ökosüsteemi vajalikkust.

Selleks, et linnas oleks soodne elukeskkond ka mesilastele ja muudele tolmeldajatele, peame ilusate ühtlaste rohemuruplatside kõrval või asemel kasvatama ka muud, näiteks õistaimi ja kõrrelisi. Linnades on palju kasutamata platsikesi – kõnniteeservad, tühjad krundid, liiklussaarekesed –, mis kõik võiksid olla ilusamad, kellelegi koduks ning toota hapnikku.

Isegi kõige tavalisemad õistaimed võivad pakkuda palju silmailu. Foto: Pixabay

 

Gerilja-aiandus

1970ndatel New Yorgist alguse saanud gerilja-aiandus (Guerilla Gardening) on laiaulatuslik liikumine, kus inimesed hõivavad väiksemaid ja suuremaid maalapikesi ning rajavad rohealasid. Eesmärke võib sellisel omaalgatuslikul rohimisel olla mitu: poliitiliste avalduste tegemine, ökosüsteemide loomine, esteetilise väärtuse tõstmine jms. Tulemuseks on aga alati midagi paremat, ilusamat ja kasulikumat kui kõrbenud murulapp. Mõnel pool on loodud ka söögitaimede aedu, kuid linnades on nii õhk kui ka maapind sageli saastunud ning sellisel juhul peaks tegema eelnevaid pinnase- ja õhuproove, et valmis maitsetaimed ja juurikad ikka söögiks kõlbaksid.

Ka Eestis on inimestel võimalik teatud määral linnakeskkonna kujundamises kaasa rääkida – mitmes linnas on vanad nõukogudeaegsed aiamaad ikka veel (või taas) kasutusel, rajatud on uusi kogukonnaaedu köögiviljade kasvatamiseks ning jätkuvalt on levinud isegi kortermajade esiste lillepeenarde hooldamine. Sellegipoolest leidub palju tühjalt seisvaid krunte, hüljatud ehitusplatse, unustatud aiataguseid, kuhu aianduspisikuga lillerevolutsionäärid saaksid oma õisi külvata.

Kuidas olla gerilja-aednik?

  • Kõige lihtsam – võta peotäis seemneid ja viska need kuskile, kus on mulda.
  • Suurema missioonitundega aednik-aktivistide varustusse kuuluvad ka väike labidas, reha ja kastekann, mille abil pinda ette valmistada ning pärast kasvamist soodustada. Seemneid võib eelnevalt idandada, peenraid saab kujundada kunstipäraselt – gerilja-aiandus on täisväärtuslik hobi.
  • Vali taimed, mis on kohalikud ja vastupidavad paikkondliku kliima iseärasustele – Eesti puhul näiteks kollane karikakar, härjasilm, keskmine värihein, rukkilill, kellukad, hiirehernes, kassiristik, valge ristik, tatar, lina, päevalilled.
  • Vali paik, mida ei hooldata – kõnniteeservad, tühjad krundid, sõiduteesaared. Linna keskpark ja botaanikaaed jäta puutumata.
  • Kui võimalik, käi hiljem oma istikuid kastmas ja hooldamas.

Seemnepomm ehk seemnepall on üks võimalus muuta ümbrust õierikkamaks. Foto: Wikipedia. Seed ball.

Nendesse kohtadesse, kuhu istutama ja rohima ei pääse, saab seemneid levitada seemnepommide abil. Seemnepommid (või ka seemnepallid) on savist, mullast/kompostist ja seemnetest koosnevad pallikesed, mis maapinnale sattudes vihma ja päikese käes lagunevad ning idanema hakkavad. Pallike kaitseb seemneid lindude, tuuleerosiooni ning kuivamise eest. Kõige lihtsam seemnepommi retsept on järgmine: 1 osa savi, 1 osa seemnetega segatud mulda ja/või liiva, piisavalt vett, et asi kokku jääks. Võib lisada ka komposti, et seemnetele toitu juurde anda. Seemnete hulk sõltub nende suurusest, aga väikse palli jaoks võiks piisata 0,25-0,5 teelusikatäiesti. Seemnepomme on hea visata näiteks üle müüride ja tarade, aga need võib ka maasse kaevata nagu tavalised seemned.

Linnad lilleliseks

Maa päev ei ole kindlasti ainus aeg, mil võib linnaruumi taimedega rikastada – Eesti kevad ja suvi on küll lühikesed, kuid kui Sinus tärkas aianduspisik, leiad kindlasti sobiva hetke, et pista mulda mõned seemned õierikkama tuleviku jaoks. Kui ise seemnepalli teha ei soovi, siis saad selle endale soetada 29. aprillil Tartust Maailmatänavalt, Eesti Rohelise Liikumise Telgist.

What do others think? Environmental issues from the view of international students

12. aprill 2017

As a follow-up to international EGM seminar that was held on March 16th on the subject of environmental disobedience, we decided to collect bits of multicultural information on environmental issues from the international students living in Tartu. In order to do so, we put together a questionnaire with 3 questions:

 

  1. What is the biggest environmental problem in your country?
  2. Now from your personal view, what is the biggest and the closest to your heart environmental problem right now?
  3. What do you think or know about Estonian environmental situation?

 

Country

1.

2.

3.

Finland

Eutrophication. We use all of the natural resources way too much. And if there's one thing to say, then it would be that we eat too much meat.

Global warming. Eating meat and milk products.

Pretty much the same as in Finland, just on a smaller scale because Estonia is a smaller country.

Malaysia

Air pollution, global warming that is due to deforestation, greenhouse gases from various appliances.

Global warming

I like the recycling mindset in Estonia - people are educated to separate waste and unrecyclable items from a young age. It would be great to have it implemented in Malaysia too.

Ukraine

Waste disposal, nuclear waste

Global warming, Non-renewable energy

Pretty good in general for what I’ve heard. The ecology is great.

USA

Destruction of natural habitats

Destruction of natural habitats

It’s the same situation as almost everywhere else.

Russia

No idea

Pollution

Estonia is known as the “clean-air country”.

Portugal

Forest and sea pollution. Biodiversity loss.

Food waste - so many people dying because of it. Atmospheric pollution, climate change.

Estonia looks like a really eco-country. Estonia still relies on fossil fuels that are bad for the global environment. But in Estonia, nature and wildlife are rather protected, or so I like to believe. Portugal has hydropower and wind (and sun)! In Portugal burning fossil fuel to produce electricity is heading towards its end. Cars are an issue everywhere, so I hope in both countries and everywhere, electric cars will become a reality rather soon.

Pakistan

Air pollution

Global warming

Compared to Pakistan Estonia has a better environment to live and breathe in. Ma armastan Eestit!

France

Cars and waste treatment

Waste treatment

Estonia is cleaner than France, more materials are being recycled.

Germany

Coal

Loss of biodiversity, climate change.

Estonia has lots of protected areas, but less grass root movements than in Germany.

Latvia

Old cars, plastic, people do not sort waste.

Packaging, fast fashion and unrecyclable clothing

I think it is better; people have chance to divide garbage and recycle bottles

Netherlands

Air and water pollution

Global warming

(*Answer below)

 

 

*Netherlands answer to the question no 3.

“The air is great here,” I’ve heard several international students say: Brazilians, Japanese. Instinctively, that feels the same to me - maybe because there isn't that much traffic in Estonia, trees and nature are everywhere. The nights dark and quiet.

While the Netherlands is relatively crowded (31st on the global ranking of population density per country, surrounded by mini-states and islands), Estonia finds itself at the bottom of the list. The Netherlands has 406 inhabitants per square kilometers, Estonia not even 28: on a European scale, we are speaking about one of the most densely populated versus one of the most sparsely populated nation states.

Human actions have naturally - besides natural causes as volcanic eruptions and forest fires - a big impact on the level of pollution. The more inhabitants, the more industrial activity and the more traffic. In other words, more fossil fuels, emissions and chemicals.

However the situation in Western Europe is not that bad when you compare us with countries in the Middle East (such as Pakistan, Qatar, Bangladesh), we envy the Northern European region, where there is significantly less pollution (figure: Air Pollution Ranking WHO 2014, http://aqicn.org/faq/2015-05-16/world-health-organization-2014-air-pollution-ranking/ ).

The emission of greenhouse gases decreases slowly in the Netherlands since 1996. Nowadays, we still emit about 200 million CO2 equivalents on a yearly basis. Also, we are lagging behind fighting against pollution and global warming. The Netherlands depends on a high degree of gas, oil and coal (respectively for 40, 37 and 15 percent). Finally, 3% is nuclear and only 5% is renewable.

That is problematic.

We are not apart from nature, we are a part of it. To save nature is to save us. Foto: Webneel Design Inspiration

 

One of the environmental objects of the European Union is to provide at least 20% of our energy out of renewable resources. The Netherlands has committed to the EU to provide 14% of its energy out of these sources (14% instead of 20% since we don't have many options to gain energy out of, for example, water).

So, from 5% to 14%. With only three years left and an intended increase of 9 percent to go, we have a long road ahead of us. Besides, the outcome of our recent parliamentary elections offers little hope. The biggest party, the Libertarians, care much more about the economy, entrepreneurship and self-determination for the Dutch inhabitants than about the environment.

It seems that the transition from fossil to clean energy won't be a priority on the political agenda for the next four years.

Let's compare our situation now with Estonia.

For Estonia, the EU object was set on 25 percent, eleven percent higher than the goal for the Netherlands. Even more surprising: that goal was already reached in 2014, when Estonia provides around 28 percent of its energy out of renewable sources. Still far behind frontrunners Sweden, Latvia and Finland, but the prospects look good.

I looked around on the Internet for a while, and I found out that this is mainly due to a clear governmental policy concerning the energy transition, leading to (or in combination with) the opening of wind parks and the increase of biomass production.

I am sure that there is plenty of room for improvement in Estonia also. As far as I know, the Narva power plants are still up and running. Another example: I noticed that a lot of (young) Estonians own cars and drive them extensively. It seems reasonable when you live in the countryside and work or study in town - but some of them drive from one district in the same city to the other every day. Here, Estonia could learn a lot from the Dutch bicycle culture.

Still, when we talk about (the fight against) pollution and the total amount of energy provided out of renewable sources, we envy you.

In short, the Netherlands is densely populated and space is scarce. Even if we would build windmills on our whole coastline, I'm not sure if we'd reach the European objects and - more importantly - turn the tide onto a less polluting world.

At this point, Estonia is far ahead of us. In here, the air even smells clean.

 

 

Thank you all, who filled out our questionnaire! Now we are again a bit more aware and informed about other nationalities’ point of views, situations and opinions. Special thanks to the person from Netherlands for a very thorough answer!

PS! Next event IN ENGLISH will be held on 10th of May – follow our facebook page (Rohelise Tee Õhtu) to keep yourself on track with the upcoming event!