Kliimaärevus kui indikaator tervest arusaamast kliimamuutustest
Ikka ja jälle leiame end unistamas tulevikust, kus oma armastatud kaaslastega rahulolevalt
terrassil kiiktoolis päikeseloojangut vanaduspõlves nautida. Kuid paljude noorte jaoks kerkib
tänapäeval selle unelma juures esile tugev konflikt. Aina enam leiavad noored end
mõtlemast oma tulevikule 40 aasta pärast ja taipavad siis, et nad ei pruugi kunagi saada nii
vanaks elada. Võimalus rahus vanaks elada eeldab toimivaid ökosüsteeme.
Noored on eriti mõjutatud kliimamuutustest
Noored on kliimamuutustest tulenevale stressile ja vaimse tervise probleemidele eriliselt
vastuvõtlikud, sest nende psüühika ja neurobioloogia on veel arengujärgus ning seetõttu
kergemini haavatav keskkonnast tulenevatele stressiallikatele. Noore inimese aju mõjutavad
nii otsesed stressi tekitavad sündmused nagu ekstreemsed ilmastikuolud, kui järjepidev stress,
mida põhjustab pidevalt halvenevad keskkonnaolud. (Kidd, et al 2023)
Teisalt on noored palju teadlikumad maa ökosüsteemis toimuvatest eluohtlikest muutusest ja
arusaadavalt mures nii enda kui teiste eksistentsi pärast. Lisaks puuduvad noortel tihti
emotsionaalse regulatsiooni oskused ja raskeid emotsioone on keeruline tervislikult taluda ja
läbi kogeda. Pideval stressitekitajatega kokkupuutel ja noorte psüühiliste seisundite vahel on
leitud tugev seos (Sampaio & Sequeira 2022). Nende teadmiste valguses on tõeliselt oluline
täiskasvanute toetus noortele.
Kliimaärevus, tuntud ka kui ökoärevus või kliimamure on loomulik kohanemisreaktsioon
ohtlikele muutustele maa ökosüsteemis. Kliimaärevus on tugevate tunnete üldnimetaja, mis
hõlmab endas kõiki emotsioone, mida kliimakriisi valguses kogetakse. Need varieeruvad
leinast ja lootusetusest kuni viha ja süütundeni (Pihkala 2022). Osad teadlased on isegi
väitnud, et kliimaärevuse kogemine on korrelatsioonis tervisliku arusaamaga
kliimamuutustest (Kurth 2018).
Kliimaärevus kui positiivne sütik
Samas saab kliimaärevuse kogemine olla kui positiivne liikumapanev sütik, mis aitab
tuvastada ohte, muuta oma käitumist ja aidata elu uut moodi mõtestada. Kui noorel on olemas
toetus, emotsionaalse regulatsiooni oskused ja mõtestatud väljund tegevuses, on
kliimaärevuse kogemine nii individuaalsel, kui ühiskondlikul tasandil kasulik, et ellu viia ka
vajalikke muutusi. Nähes üleujutust vannitoa parkettpõrandal annab ärevus selgelt märku
koheselt vesi kuivatada ja vajadusel eemaldada põrandalauad, et vältida pikaajalist
veekahjustust.
Emotsionaalse regulatsiooni oskused on väga oluline osa kliimaärevusega tervislikult
toimetulekuks ja tugevad emotsioonid saavad olla võimas ressurss ja motivatsiooniallikas.
Ärevus ise on sõnumitooja, mis aitab tuvastada ohte ja muuta käitumist. Näiteks annab ärevus
märku lähenevast tähtajast, pannes tegutsema, et töö õigeaegselt valmis saada. Kahjuks, kui
ärevust ei juhita hästi, põhjustab see negatiivset mõju igapäevaelule ja võib muutuda
laastavaks vaimsele tervisele. (Pihkala 2021)
Kliimaärevuse tase ja uuringud
Kliimaärevuse tase ühiskonnas sõltub näiteks kuidas seda teemat käsitletakse ja edasi
antakse, piirkonna kliimatundlikusest, riigi sotsiaalmajanduslikust olukorrast,
keskkonnahoiakutest kui arvamusliidrite seisukohtadest (Plüschke-Altof jt 2020). Laiemalt
sõltub tase ka sellest, kuivõrd mõistetakse ja usaldatakse teadust tervikliku reaalsuse
peegeldusena (Annist et al 2023).
Elanikkonna kliimaärevuse tasemete uuringutes on leitud, et Eestis on see veel madal, kuid
nagu kõikjal maailmas tõusuteel. Seda näitab selgelt ka Euroopa Investeerimispanga (EIB
2022) uuring, mille järgi oli kliimamurelikke inimesi Eestis oli aastal 2022 19% ja järgmisel
aastal juba 24,7%.
Näiteks 2022 (Sangervo et al) läbi viidud üleeuroopalises uuringus küsitleti 52 219 inimest
25 riigist leiti, et 42.8% vastanutest on väga või ekstreemselt mures kliimamuutuste pärast.
Kliimaärevuse tasemed on madalaimad Slovakkias (22,6%) ja Eestis (24,7%) ja kõrgeim
Saksamaal (55.3%).
Esimeses ülemaailmses uuringus, kus küsitleti 10 000 noort vanusest 16-25 kümnest riigist
noorte kliimaärevuse kohta selgus, et 45% vastanutest tunneb oma igapäevaelu seoses
kliimaärevusega negatiivselt mõjutatud olevat ja 75% noori on hirmul ja mures tuleviku
pärast. Kahjuks tunneb 48% noortest, kes oma kliimaärevusest teistega rääkisid end
ignoreerituna ja eemaletõugatuna. (Hickman et al 2021) Noorte murega üksi jätmine on üks
suuremaid põhjuseid, miks kliimaärevus muutub negatiivseks vaimse tervise probleemiks.
Kuidas noori kliimaärevuses toetada
Mida rohkem mõistetakse kliimamuutuste ja ökosüsteemide toimimist, seda kõrgemaks
muutub ärevus ja sellega kaasnevad erinevad rasked emotsioonid. See on loomulik reaktsioon
ning oluline on mõista, et saame elu kogeda vaid läbi emotsioonide, mistõttu on tähtis info
edastamisel arvestada emotsioonidega, eriti kui kaalul on inimkonna ja paljude teiste liikide
ellujäämine (Brown 2021). Teadvustada, et hirm, lootusetus, masendus, viha on normaalsed
ja oodatavad tunded.
● Olulisim viis noori toetada on neid päriselt kuulata uudishimu ja empaatiaga. Kui
noore ja nende emotsioonid ja mured on kuuldud, mõistetud ning tõsiselt võetud
aitavad noortel end emotsionaalselt paremini reguleerida ning tunda, et neid ja nende
mure võetakse tõsiselt, millest on juba võimalik edukalt edasi liikuda. Vaata täpsemalt, kuidas seda Aktiivse Kuulamise ja Pärn 2016 viite alt.
● Teise olulise tegevusena on vaja end kliimamuutuste osas harida ning mitte jätta noori
oma tuleviku eest üksi võitlema.
● Õpetada emotsionaalse regulatsiooni oskuseid, mis aitavad noorel elu kõigi värvidega
tervislikult hakkama saada (vaata kuidas seda teha Burkner 2021).
Näiteks kuuldes järjekordsest kliimamuutuste tagajärjest, et Atlandi hoovuste süsteem
kukub peagi kokku on võivad näiteks üleskerkivad lootusetus, hirm ja jõetus segada
igapäeva tegevusi siis neid emotsioone tuvastada osates, aktsepteerides ja oma kehas
jälgides võimaldab peale nende jaoks aja võtmist mõtestatud tegevustega edasi minna.
● Olulise soovitusena tasub suunata noori ühiselt tegutsema. Uuringud on leidnud, et
mõtestatud ühistegevused on kõige suurema positiivse mõjuga vaimsele tervisele
pakkudes tähenduslikku väljundit ja täita vajadust olla kuuldud ja mõistetud. Seetõttu
on näiteks Fridays For future kliimaaktivistid leidnud suurepärase väljundi, mis pakub
nii kogukonnatunnet, ära kuulamise ja mõistetud olemise tunnet, kui ka reaalselt
võimalust kutsuda esile vajalike muutusi (Doherty, 2018). Ka näiteks talgutel
osalemine on suurepärane ühistegevus.
Sel viisil noori toetades anname neile kõige paremad eeldused elada täisväärtuslikku ja tervet
elu olenemata sellest, millised saavad olema ümbritsevad olud.
Karola Kivilo, Eesti Rohelise Liikumise kliimaärevuse teemalise projektijuht
Allikad
1) Pihkala, Panu (2022). Toward a Taxonomy of Climate Emotions. Front. in Climate. Sec.
Climate Risk Management. Volume 3 – 2021. https://doi.org/10.3389/fclim.2021.738154
2) Kurth, Charlie (2018). The anxious mind: an investigation into the varieties and virtues of anxiety.
(Cambridge, MA: The MIT Press). doi: 10.7551/mitpress/11168.001.0001
3) Kidd Sean F., Gong Jessica, Massazza Alessandro, Bezgrebelna Marya, Zhang Yali,
Hajat Shakoor, (2023) Climate change and its implications for developing brains – In
utero to youth: A scoping review, The Journal of Climate Change and Health, Volume 13,
, https://doi.o rg/10.1016/j.joclim.2023.100258.
4) Pihkala, Panu (2021). Eco-anxiety among children and adolescents in light of recent
research. University of Helsinki, Ympäristöahdistuksen mieli,
https://www.researchgate.net/profile/Panu-Pihkala-2/publication/350996242_Ecoanxiety_among_children_and_adolescents_in_light_of_recent_research/links/607ec0822fb9097c0
cf79d4d/Eco-anxiety-among-children-and-adolescents-in-light-of-recent-research.pdf
5) Doherty, Thomas J. (2018) Individual impacts and resilience. In: S. Clayton, & C.
Manning (Eds.), Psychology and Climate Change: Human Perceptions, Impacts, and
Responses. Elsevier. https://doi.org/10.1016/B978-0-12-813130-5.00010-2.
6) Sampaio Franscisco, Sequeira, Carlos(2022) Climate anxiety: trigger or threat for mental
disorders? Lancet Planet Health ;6(2):e89. doi: 10.1016/S2542-5196(22)00008-0. PMID:
35150633.
7) Sangervo , J , Jylhä , K M & Pihkala , P (2022) Climate anxiety : Conceptual
considerations, and connections with climate hope and action ‘ , Global Environmental
Change , vol. 76 ,102569 . https://doi.org/10.1016/j.gloenvcha.2022.102569
8) Annist, Aet, Plüschke-Altof, Bianka, Vacht, Piret, Rennit, Mirjam, Plaan Joonas (2023).
Kliimamure kui inimeste ja keskkonna suhete vahendaja. Eesti Inimarengu Aruanne 2023
9) EIB 2022 – European Investment Bank 2022. The EIB Climate Survey: Citizens call for
green recovery. Luxembourg: European Investment Bank.
10) Plüschke-Altof, B., Vacht, P., Sooväli-Sepping, H. (2020). Eesti noorte
keskkonnateadlikkus antropotseeni ajastul: head teadmised, kuid väike mure? – Allaste,
A.-A., Nugin, R. (toim). Noorteseire aastaraamat 2019/2020. Noorte elu avamata küljed.
Tallinn: Eesti Noorsootöö Keskus, 57−73.
11) Hickman, Caroline, Marks, Elizabeth, Pihkala, Panu, Clayton, Susan, R Eric
Lewandowski, Elouise E Mayall, Britt Wray, Catriona Mellor, Lise van Susteren. (2021)
Climate anxiety in children and young people and their beliefs about government
responses to climate change: a global survey. The Lancet Planetary Health, Volume 5,
Issue 12, Pages e863-e873, ISSN 2542-5196, https://doi.org/10.1016/S2542-
5196(21)00278-3
12) Brown, Brene (2021) „Atlas of the heart – Mapping meaningful connection and the
language of Human experience”
13) Royal Museum Greenwich (2021). How to talk to children about the climate crisis. “How
to” series. https://www.rmg.co.uk/stories/topics/how-talk-children-about-climate-crisis
14) Brukner, Lauren (2021). Emotional Regulation Activities for Tweens and Teens- Middle
and high school students often experience strong feelings, and self-regulation tools can
help them feel in control. George Lucas Educational Foundation.
https://www.edutopia.org/article/emotional-regulation-activities-tweens-and-teens/
15) Aktiivne Kuulamine
https://www.tlu.ee/opmat/in/paringuintervjuu/32_aktiivne_kuulamine.html
16) Pärn Linda (2016). Lihtsaid näiteid, kuidas last aktiivselt kuulata.
https://naine.postimees.ee/3859957/lihtsaid-naiteid-kuidas-last-aktiivselt-kuulat