Meediakajastus

Aprillis kirjutasid Eesti Rohelise Liikumise elurikkuse huvikaitseekspert Carmen Kilvits ja Päästame Eesti Metsad juhatuse liige Farištamo Eller CEE Bankwatchi kodulehele artikli lageraietest Eesti metsades, lähtudes hiljuti avalikuks saanud Rail Balticu rajamisega kaasnenud keskkonnakahjudest.

Vaatamata Eesti üha ambitsioonikamatele kliimaeesmärkidele, taastuvenergia kiirendamise reformile ja põlevkivi aina madalamale konkurentsivõimele võrreldes taastuvenergiaga, jätkab Eesti Energia sadade miljonite eurode eest saastava õlitehase rajamist Ida-Virumaale, isegi kui selle majanduslik tasuvus on riigikontrolli sõnul kahtluse all ja kliimakahju selgelt olemas. Rajatava õlitehase heitkogus ületab prognooside kohaselt enam kui kümme protsenti Eesti 2035. aastaks seatud süsinikuheite […]

Euroopa Komisjon kiitis oktoobris ametlikult heaks Eesti territoriaalse õiglase ülemineku kava. Eestile laekunud 354 miljonit eurot on ette nähtud seemnerahaks laiema piirkondliku muudatuse ellukutsumiseks Ida-Virumaal, mis eeldab nii omavalitsuste, riigi, ettevõtjate kui ka kohaliku kogukonna paindlikku koostööd. “Energiakriisi ja sõja kontekstis on keskpika vaatega piirkondlikud investeeringud iseäranis kriitilise tähtsusega. Investeeringute rõhuasetus peab uute töökohtade loomise […]

Kolmapäeval läheb Riigikogus viimasele lugemisele energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seadus (656 SE), millega muudetakse riigi senist taastuvelektri tootmise eesmärki. Kui seni on eesmärgiks olnud, et taastuvenergia toodang moodustab 2030. aastaks elektrienergia lõpptarbimisest 40%, siis uue eesmärgi järgi on see 100%. See ei tähenda esialgu siiski, et meie võrku lubatakse ainult taastuvatest allikatest pärit elektrit, vaid […]

Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter ja keskkonnajuht Heddy Klasen rääkisid ajakirjanikele 2021. aasta juuni alguses värviliste slaidide taustal, kuidas energiahiid saavutab süsinikuneutraalsuse 2045. aastaks, elektritootmises juba 2030. aastaks. See ilus värviline powerpoint ongi kõik, mida Eesti Energia oma süsinikuneutraalsuse plaanist avalikusega jagab. Kui täpsemalt öelda, siis isegi seda värvilist esitlust enam pole: toonases pressiteates […]

Toidu kohta on kõigil oma arvamus ning side sellega väga isiklik. Maitse-eelistused, lapsepõlvelemmikud, kultuurispetsiifilised road, kõikvõimalikud (ja -võimatud) dieedid, kiirtoit ja tervislik toit… Ükskõik mis nurga alt teemat käsitleda, keegi tunneb end ikka puudutatuna. Toidusüsteem moodustab aga globaalse inimtegevuse kliimamõjust rohkem kui kolmandiku, hinnad kallinevad ning palju inimesi kannatab toidupuuduse käes. Midagi peab ju tegema, […]

Vaatamata kuludele ja keskkonnamõjudele peavad Eesti ja Soome Venemaa fossiilsest gaasist vabanemiseks jagama veeldatud maagaasi (LNG) ujuvterminali. Investeering, mis võib pikendada fossiilkütuste kasutamist aastateks, kirjutab Prantsuse ajaleht Libération. Väljaandesse andsid oma kommentaarid ka Eesti Rohelise Liikumise juhatuse liige Madis Vasser ning huvikaitse ekspert Johanna Kuld, mille eestikeelseid tõlkeid saame lahkelt jagada ka ERLi jälgijatega. Veeldatud […]

Globaalse kliimamuutuse mõjude vähendamiseks käivitatud Euroopa Liidu rohepöörde ja Ukraina sõja tõttu muutunud julgeolekukeskkond tõstab teravalt esile Eesti elanike ja ettevõtete energiaga varustamise. Kuigi Eesti maa- ja meretuuleenergia tootmise potentsiaal on suurem riigi energiavajadusest, on tuuleparkide rajamine viimase kümne aasta jooksul takerdunud. Kogu inimkonnale eksistentsiaalset ohtu kujutavate globaalsete kliimamuutuste leevendamiseks on Euroopa Liidu liikmesriigid leppinud […]

Globaalse kliimamuutuse mõjude vähendamiseks käivitatud Euroopa Liidu rohepöörde ja Ukraina sõja tõttu muutunud julgeolekukeskkond tõstab teravalt esile Eesti elanike ja ettevõtete energiaga varustamise. Kuigi Eesti maa- ja meretuuleenergia tootmise potentsiaal on suurem riigi energiavajadusest, on tuuleparkide rajamine viimase kümne aasta jooksul takerdunud. Kogu inimkonnale eksistentsiaalset ohtu kujutavate globaalsete kliimamuutuste leevendamiseks on Euroopa Liidu liikmesriigid leppinud […]

Kolm Eesti Rohelise Liikumise huvikaitse eksperti kirjutavad, kuidas saaks Eesti eurofondide abil praeguse eelarveperioodi rahaga rohepöördest maksimumi võtta. Euroopa Liidu 2021.–2027. aasta rahastamisperioodi finantsilised vahendid (Euroopa regionaalarengu fond, ühtekuuluvusfond, sotsiaalfond ja õiglase ülemineku fond) ühes taasterahastuga pakuvad Eestile olulise võimaluse rohepöörde edukaks sooritamiseks. Ilma liialdamata võivad järgmise kümmekonna aasta reformid ja investeeringud olla elu ja […]

Eurofondide 2021.–2027. aasta rahastamisperiood on ainulaadne, sest esimest korda on liikmesriikidele ette nähtud eraldi koroonakriisist toibumise fond (nn taasterahastu) ja õiglase ülemineku fond, kirjutab Eesti Rohelise Liikumise huvikaitse ekspert Maris Pedaja. Õiglane üleminek tähendab selles seoses rohepöördega kaasnevate ühiskondlike muudatuste sotsiaal-majandusliku mõju pehmendamist inimeste jaoks, keda see pööre mõjutab. Ükski fondist saadav investeering ei tohi […]

Viimase poole aasta jooksul on fossiilne gaas saanud meedias võrreldes varasemaga tavatult palju tähelepanu. Arutelus fossiilse gaasi tuleviku üle keset energiajulgeolekukriisi jäävad tihti kontekstist välja olulised osad, mis puudutavad fossiilse gaasi märkimisväärset rolli nii kliima- kui ka energiahinnakriisis. Kui sõltuvad oleme fossiilsest gaasist? Fossiilne gaas ehk maagaas on peamiselt metaanist koosnev fossiilkütus, mida leidub maakoore […]

12. märtsil oli Raadio Kuku saatekülaliseks Eesti Rohelise Liikumise tegevjuht ja CLIKIS-Network – “Kliimasõbralikud kooliköögid” projektijuht Marilin Eessalu. Saates räägiti keskkonnamõju vähendamisest koolide ja lasteaedade köökides ning ka sellest kui olulise mõjuga on näiteks nädala menüü koostamine. Kuula saadet järgi Kuku taskuhäälingust. Foto: Kuku raadio.

Euroopas puhkenud sõja taustal ei saa jätta tagaplaanile kohalikke suuri keskkonnateemasid – eriti kuna ka seda nimetab ÜRO sõjaks, mida oleme kaotamas. Ärevast olukorrast hoolimata ei saa me endale lubada kvaliteedi langust keskkonnaotsustes, lastes neid teha kaasamata või lühinägelikult. Taustal läheb edasi Enefiti õlitehase kohtuasi, aga ka muud seda puudutavad protsessid. Näiteks keskkonnamõju hindamise algatamise […]

Keskkonnaamet korraldas reedel, 4. veebruaril 2022 ümarlaua, kus keskkonnaministri osalusel räägiti Euroopa Komisjoni algatatud Natura 2000 rikkumismenetlusest Eesti riigi suhtes. Keskkonnaühenduste järjepidevast teavitustööst ja hoiatamisest hoolimata jõuab Eesti elurikkuse seisukorra tõsidus alles nüüd meie riigijuhtide lauale. Miks selline olukord on tekkinud? Teemat avab Eesti Rohelise Liikumise (ERL) huvikaitse ekspertide tiim. Üks näide on Euroopa Liidu […]

Mind jäi möödunud aasta jõuluõhtul avaldatud Netflixi satiirilise menufilmi „Don’t Look Up” lõpukaadritest kummitama ühe peategelase lause: „Ma olen tänulik, et me üritasime.” Ka keskkonnaühendused on ju püüdnud saabuvate hädade teemal häält teha, näiteks 2021. aasta alguse energeetikavisiooniga. Selle dokumendi sissejuhatus nendib: „Eesti energeetikastsenaariumid lähtuvad üldjuhul vaikimisi eeldustest, et tarbimine kasvab järgmise paarikümne aasta jooksul […]

Täna ringi vaadates tunduvad homsed väljavaated üpris trööstitud. Rahvusvahelistele kokkulepetele vaatamata valmistavad süvenev kliimahädaolukord ja eluslooduse hoogne hävitamistempo sügavat muret, kirjutab Eesti Rohelise Liikumise huvikaitse ekspert Maris Pedaja. Sisuliselt kaks aastat kõiki ilmakaari armutult räsinud tervisekriis pole olukorra kriitilisust sugugi leevendanud. Ometi on just koroonakriis edastanud terava hoiatussignaali, et vajame otsustavat sekkumist pandeemiaeelsesse elukorraldusse, ning […]

Eelmisel nädalal käis ERLi projektijuht Karola Kivilo koos Fridays For Future Eesti kliimaaktivisti Henri Holtsmeieriga rääkimas Kuku raadios. Sellel korral oli läbivaks teemaks Euroopa Liidu noorte tulevikuvisioon kliimakriisi taustal. Kuula saadet ja uuri lähemalt milline on Euroopa Liidu noorte tulevikunäegemus Roheleppest. Visiooni panustasid erinevad vähemusgrupid ning ühena mitmetest riikidest esitas oma vaate ka Eesti. Saate […]

Kliimakonverentsil korraiti vanu ja senini täitmata lubadusi. Rohepööre on kompleksne, pikaajaline ja kõikehõlmav, kosmeetiliste muudatuste tegemine ei ole ammu enam piisav. COP26 on viimase aja kõige laiaulatuslikum üleilmne kliimaalase koostöö platvorm. Seal kokkulepitu elluviimine määrab suuresti Eesti kursi kliimaneutraalse ühiskonna poole liikumisel. Praegu haigutab nii Eestis kui ka teistes riikides keskkonnaalaste lubaduste ja kohalikul tasandil […]

Ajajärgul, mil kogu maailm vaatas Glasgow’sse kogunenud riigijuhtide poole, kes arutasid ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 26. kohtumisel (COP26) kliimapoliitika tuleviku kurssi, valitseb jälgijate seas eelkõige skeptiline meeleolu. Oleme kuulnud küllaga ilusaid sõnu ja õhku täis lubadusi, kuid kliimapoliitika suurejoonelisi tõotusi täide saatev võim on seni areenilt puudunud. Kui Mihhail Bulgakov tutvuks viimase veerandsajandi jooksul allkirjastatud […]

Näib, et ajal, mil Eesti on tõmbunud kahte lehte ja vastasleeri kuulamise asemel laagerdutakse oma turvalises kajakambris, pole kliimakriisi eitamise puhul tegu mitte üksnes ideoloogilise konfliktiga, vaid ka feminiinsuse ja maskuliinsuse omavahelise põrkumisega. Kuna viimase juured asuvad palju sügavamal identiteedi tuumikus, on sellest pähklist tunduvalt keerukam läbi hammustada. Viimasel kümnendil on Eesti – nagu ka […]