Eestis investeeritakse EL fondidest vaid alla 1% elurikkusesse
Keskkonnaamet korraldas reedel, 4. veebruaril 2022 ümarlaua, kus keskkonnaministri osalusel räägiti Euroopa Komisjoni algatatud Natura 2000 rikkumismenetlusest Eesti riigi suhtes. Keskkonnaühenduste järjepidevast teavitustööst ja hoiatamisest hoolimata jõuab Eesti elurikkuse seisukorra tõsidus alles nüüd meie riigijuhtide lauale.
Miks selline olukord on tekkinud? Teemat avab Eesti Rohelise Liikumise (ERL) huvikaitse ekspertide tiim.
Üks näide on Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF), mis on ette nähtud reformide ja investeeringute rahastamiseks, et taastuda pandeemiast ja aidata kaasa rohepöördele. Iga liikmesriik on kohustatud Euroopa Komisjonile esitama riikliku kava, kuidas neid eesmärke saavutada. Vähemalt 37 protsenti vahenditest on ette nähtud kliimameetmeteks ning kavas sisalduv ei tohiks keskkonda kahjustada. Taastekava on ELi liikmesriikide jaoks oluline võimalus rohepööret kiirendada, kuid milline on reaalsus?
CEE Bankwatch Networki poolt on valminud aruanne, kus analüüsitakse kümmet lõplikku riiklikku taasekava Euroopa Liidus, mis põhinevad võrgustike Bankwatch ja CAN Europe liikmesorganisatsioonide hinnangutel. Taastekava hinnangu Eestis viisid läbi Eesti Rohelise Liikumise huvikaitse eksperdid. Iga EL riigi analüüsi puhul hinnati kohaliku taastekava investeeringuid ja reforme kliimameetmete vaatenurgast ning „ei kahjusta oluliselt” (“Do No Significant Harm”) printsiibist lähtuvalt. “Ei kahjusta oluliselt” printsiip sätestab kuus valdkonda, mida meede ei tohiks samaaegselt oluliselt kahjustada, nende seas ka elurikkus.
Iga riigi eksperdid tõid analüüsis välja konkreetsed soovitused, mis on suunatud liikmesriikidele ja Euroopa Komisjonile. Aruannetest tuleb välja, et hoolimata elurikkuse kehvast seisukorrast Euroopas on elurikkust ja looduskaitset liikmesriikide taastekavades väga vähe toetatud. ELi looduskaitse ja bioloogilise mitmekesisuse kaitse peaksid olema ELi erinevate rahastamisvahendite lahutamatu osa, et saavutada ELi elurikkuse strateegia eesmärgid aastaks 2030.
Taastekava koostades väitsid Eesti ministeeriumite esindajad, et taastekavas puuduvad investeeringud elurikkuse hoidmisse ja taastamisse, kuna need kavatsetakse teha ühtekuuluvuspoliitika fondidest. Kahjuks ei sisalda ka eelmise aasta oktoobris avalikule konsultatsioonile esitatud ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava tööversioon märkimisväärseid investeeringuid elurikkusesse.
Taasterahastust ja ühtekuuluvuspoliitika fondidest kokku investeeritakse Eestis elurikkusesse alla 1% kogu summast, samas kui Euroopa Liidu elurikkuse strateegias on võetud eesmärgiks, et investeeringud eurofondidest elurikkusesse ulatuksid 7,5%-ni juba aastaks 2024. Eesti toetab Euroopa Liidu elurikkuse strateegiat ning on nõustunud selles seatud eesmärkidega, kuid jääb arusaamatuks, kuidas eesmärgid saavutada kavatsetakse.
Elurikkuse strateegia eesmärkide täitmiseks Eestis on hädavajalik:
- Elupaikade inventeerimine, kuna suur osa Natura 2000 võrgustikku kuuluvatest aladest on inventeerimata või on inventuur aegunud, ohustades nõnda elupaikasid.
- Metsaelupaikade soodsa seisundi taastamine, kuna Eestis esinevast 11 metsaelupaigatüübist on enamike seisund halb.
- Poollooduslike alade taastamine, sest hetkel on kõrge kaitseväärtusega poollooduslike alade seisund ebasoodne.
Eelmise nädala lõpus tehti oluline samm õiges suunas Keskkonnaameti poolt – nimelt peatati 28 kuuks raietegevus Natura 2000 alal asuvates metsaelupaikades. Juhime siinkohal aga tähelepanu, et raied peatatakse vaid Loodusdirektiivis loetletud metsa elupaigatüüpides, mitte kogu Natura 2000 võrgustikus. See tähendab, et raied Eestis Natura aladel kahjuks jätkuvad, sealhulgas ka kaitstavate liikide elupaikades.
Taastekavas enam muudatusi teha pole võimalik, küll aga saab investeeringuid elurikkusesse suurendada ühtekuuluvusfondidest.
Looduse mitmekesisust toetades anname panuse samaaegselt kliimaeesmärkide saavutamisse. Investeeringute kaudu saab toetada näiteks erametsaomanikke, kelle maa jääb Natura aladele ning kes raietegevuse peatamise tõttu metsa enam endisel viisil majandada ei saa. Metsaomanikud võiksid saada toetust ekstensiivse metsamajanduse viljelemiseks ehk metsade majandamise eest püsimetsana. Toetada tuleb neid, kes mõistlikult majandavad, mitte maksma peale elupaikade hävitamisele. Metsaomanikud võiksid toetusi saada istikute soetamiseks, metsaelupaikade taastamiseks või raie keskkonnamõju korrektseks hindamiseks.
Sellest tulenevalt kutsume üles Eesti riiki suurendama investeeringuid elurikkusesse 1% pealt EL poolt eesmärgiks võetud 7,5%-ni, kuna põhjuseid ja võimalusi selleks jagub.