Eesti Roheline Liikumine on keskkonnakaitsega tegelev mittetulunduslik organisatsioon eesmärgiga parandada Eesti keskkonna olukorda ja suunata meie ühiskonda rohelisele jätkusuutlikule mõtteviisile.
Eesti Roheline Liikumine asutati 1988. aastal – selle tingis esmajärjekorras vajadus paremini koordineerida keskkonnakaitsjate pingutusi nn fosforiidisõja võitmisel; ühtlasi sai liikumisest esimene formaalne poliitiline alternatiiv kommunistlikule parteile Eestis. 1991. aastal eraldus ERList poliitiline tiib (hilisem erakond Eesti Rohelised).
Praegusel hetkel tegeleb Eesti Roheline Liikumine erinevate keskkonnaalaste teemadega kolmes suures teemavaldkonnas:
- Energia ja kliima
- Fosforiit ja maavarad
- Majandus ja tarbimine
Meie eesmärk on kaitsta Eesti ja laiemas mõttes ka terve maakera keskkonda ning rakendada erinevaid meetmeid, et piirata edasist looduse hävitamist ning leida uusi alternatiivseid meetodeid senistele jätkusuutmatutele tehnoloogiatele.
Me ootame kõiki, kes tahavad panustada puhtamasse Eesti tulevikku, nii tulevasi liikmeid kui ka vabatahtlikke. Eesti Roheline Liikumine pakub aktiivsetele loodussõpradele võimalust enesetäienduseks ning ühe väärika ajalooga organisatsiooni kaasaaitamiseks.
Energia ja kliima
Ühe elaniku kohta arvutatuna on Eesti panus kliimamuutuste põhjustamisse üks suuremaid maailmas. Vastutustundliku Euroopa riigina peame tegema kõik, et see massiivne saastamine ruttu lõpetada. Põlevkivisektor tervikuna annab lõviosa Eesti CO2 emissioonist ning Eesti peab põlevkivikasutusest väljuma hiljemalt aastaks 2035. Energiasektori tulevik on tarbimise vähendamises, kohalikus taastuvenergias, võrguühendustes ja salvestamises. Põlevkivi, suuremahuline biomassi põletamine või tuumajaam on keskkonnavaenulikud lahendused. Samamoodi peab kliimasõbralikuks saama transport ning kasvama süsiniku sidumine metsades ja märgaladel.
Fosforiit ja maavarad
Eesti Roheline Liikumine sündis aastal 1988 osana vastuseisust plaanidele hakata Toolse, Kabala ja Rakvere lähistel kaevandama fosforiiti väetisetootmiseks. Paljudele keskkonnaargumentidele toetudes (diktüoneemakilda isesüttimise oht avakaevandustes, risk põhjaveele, loodusmaastike ulatuslik rikkumine) õnnestus toona kaevanduste loomine ära hoida. Erafirmad tegutsevad viimased 10 aastat selle nimel, et hetkel passiivsete reservvarudena arvel olevaid Euroopa suurimaid fosforiidivarusid Põhja-Eestis kasutusele võtta. Fosforiidi kaevandamise keskkonnariskid on jätkuvalt väga suured ja kaevandamine ei ole põhjendatud. Fosforväetiste kasutamine koos muu intensiivpõllumajandusega on jätkusuutlikuks toidutootmiseks tulevikus sobimatu.
Majandus ja tarbimine
Täna domineeriv pidevale kasvule suunatud majandusmudel on vaid üks paljudest võimalikest elukorraldustest. Eesti Roheline Liikumine nõustub, et lõputu kasv lõplike ressurssidega planeedil ei ole võimalik ning jätkuva majanduskasvu lahtiühendamine kaasnevast survest keskkonnale ei ole realistlik. Liigne usk kõrgtehnoloogilistesse tulevikulahendustesse takistab meid juba praegu kasutusele võtmast toimivaid ning oluliselt keskkonnasõbralikumaid meetmeid nagu nt liigse tarbimise vähendamine või süsiniku sidumine läbi põlislooduse hoidmise. Käimasoleva ökoloogilise ja kliimakriisi valguses saab tuleviku majandusmudel olema oluliselt teistusugune, mistõttu tuleb juba praegu hakata mõtlema sellele, millest me peame loobuma ja mida uut looma.
