Eesti Roheline Liikumine on keskkonnakaitsega tegelev mittetulunduslik organisatsioon eesmärgiga parandada Eesti keskkonna olukorda ja suunata meie ühiskonda rohelisele jätkusuutlikule mõtteviisile.

Eesti Roheline Liikumine asutati 1988. aastal – selle tingis esmajärjekorras vajadus paremini koordineerida keskkonnakaitsjate pingutusi nn fosforiidisõja võitmisel; ühtlasi sai liikumisest esimene formaalne poliitiline alternatiiv kommunistlikule parteile Eestis. 1991. aastal eraldus ERList poliitiline tiib (hilisem erakond Eesti Rohelised).

Praegusel hetkel tegeleb Eesti Roheline Liikumine erinevate keskkonnaalaste teemadega kolmes suures teemavaldkonnas:

Energia ja kliima
Fosforiit ja maavarad
Majandus ja tarbimine

Meie eesmärk on kaitsta Eesti ja laiemas mõttes ka terve maakera keskkonda ning rakendada erinevaid meetmeid, et piirata edasist looduse hävitamist ning leida uusi alternatiivseid meetodeid senistele jätkusuutmatutele tehnoloogiatele.

Me ootame kõiki, kes tahavad panustada puhtamasse Eesti tulevikku, nii tulevasi liikmeid kui ka vabatahtlikke. Eesti Roheline Liikumine pakub aktiivsetele loodussõpradele võimalust enesetäienduseks ning ühe väärika ajalooga organisatsiooni kaasaaitamiseks.

Teemad

Energia ja kliima

Ühe elaniku kohta arvutatuna on Eesti panus kliimamuutuste põhjustamisse üks suuremaid maailmas. Vastutustundliku Euroopa riigina peame tegema kõik, et see massiivne saastamine ruttu lõpetada. Põlevkivisektor tervikuna annab lõviosa Eesti CO2 emissioonist ning Eesti peab põlevkivikasutusest väljuma hiljemalt aastaks 2035. Energiasektori tulevik on tarbimise vähendamises, kohalikus taastuvenergias, võrguühendustes ja salvestamises. Põlevkivi, suuremahuline biomassi põletamine või tuumajaam on keskkonnavaenulikud lahendused. Samamoodi peab kliimasõbralikuks saama transport ning kasvama süsiniku sidumine metsades ja märgaladel.

Fosforiit ja maavarad

Eesti Roheline Liikumine sündis aastal 1988 osana vastuseisust plaanidele hakata Toolse, Kabala ja Rakvere lähistel kaevandama fosforiiti väetisetootmiseks. Paljudele keskkonnaargumentidele toetudes (diktüoneemakilda isesüttimise oht avakaevandustes, risk põhjaveele, loodusmaastike ulatuslik rikkumine) õnnestus toona kaevanduste loomine ära hoida. Erafirmad tegutsevad viimased 10 aastat selle nimel, et hetkel passiivsete reservvarudena arvel olevaid Euroopa suurimaid fosforiidivarusid Põhja-Eestis kasutusele võtta. Fosforiidi kaevandamise keskkonnariskid on jätkuvalt väga suured ja kaevandamine ei ole põhjendatud. Fosforväetiste kasutamine koos muu intensiivpõllumajandusega on jätkusuutlikuks toidutootmiseks tulevikus sobimatu.

Majandus ja tarbimine

Täna domineeriv pidevale kasvule suunatud majandusmudel on vaid üks paljudest võimalikest elukorraldustest. Eesti Roheline Liikumine nõustub, et lõputu kasv lõplike ressurssidega planeedil ei ole võimalik ning jätkuva majanduskasvu lahtiühendamine kaasnevast survest keskkonnale ei ole realistlik. Liigne usk kõrgtehnoloogilistesse tulevikulahendustesse takistab meid juba praegu kasutusele võtmast toimivaid ning oluliselt keskkonnasõbralikumaid meetmeid nagu nt liigse tarbimise vähendamine või süsiniku sidumine läbi põlislooduse hoidmise. Käimasoleva ökoloogilise ja kliimakriisi valguses saab tuleviku majandusmudel olema oluliselt teistusugune, mistõttu tuleb juba praegu hakata mõtlema sellele, millest me peame loobuma ja mida uut looma.

ERL on mõjukas keskkonnaorganisatsioon

1988

ERL luuakse fosforiidisõja haripunktil massilise rahvaliikumisena, mille kogunemistel osales korraga üle 5000 inimese. Esimesse ERL juhatusse valitakse Lennart Meri, Endel Lippmaa, Rein Einasto jt tuntud ühiskonnategelased.

1990

ERL senine esimees Toomas Frey nimetatakse Eesti üleminekuvalitsuse keskkonnaministriks

1991

eraldub parteipoliitikale keskendunud tiib ja ERL jätkab valitsusvälise survegrupina

1992

ERL korraldatud roheliste rattaretkel protesteeritakse Paldiski tuumaallveelaevade vastu

1994

ERL korraldab mõjuka globaalse keskkonnavõrgustiku Friends of the Earth International aastakoosoleku

1998

ERL kutsel käib Eestis kuulus ökofilosoof ja süvaökoloogia (deep ecology) alusepanija Arne Naess

2000

ERL korraldab 50 aktivistile bussireisi Haagi kliimaläbirääkimiste demonstratsioonile

2001

ERL algatab oma esimene kohtuasja, millega nõutakse riigilt uuele põlevkivienergeetika restruktureerimise tegevuskavale keskkonnamõjude hindamise läbiviimist

2003

ERL algatab Eesti esimese Õiglase kaubanduse (Fair Trade) kampaania ja toodete organiseeritud maaletoomise

2006

ERL kaardistab Lõuna-Eesti ristipuude asukohad, et algatada nende kaitse alla võtmine

2007

ERL üksikisikust liikmete arv ületab 1000 piiri

2017

ERL koostab rahvaalgatuse “Eesti vajab põlevkivienergeetikast väljumise strateegiat ehk PÕXITit”, mis jõuab olulise tähtsusega riikliku küsimusena ka Riigikokku.

2019

Rahvaalgatus “Kliimaneutraalne Eesti 2035” kogub ligi 3000 allkirja.

2022

Aktiivsete Kodanike Fond Eestis valib ERLi üheks viiest Eesti vabaühendusest, kes saavad aastateks 2022-2023 tegevustoetust.

Faktid ja numbrid

32

aastat kogemust

Eesti Roheline Liikumine loodi 1988. aastal.

3000+

jälgijat

Eesti Rohelise Liikumise tegevusi jälgib sotsiaalmeedias üle 3000 inimese.

1000+

liiget

Eesti Rohelisel Liikumisel on üle 1000 liikme.

40+

vabatahtlikku

Meil on väga hea meel, et üle 40 inimese soovivad Eesti Rohelise Liikumise heaks vabatahtlikku tööd teha.

30+

projekti

Oleme aastate jooksul ellu viinud üle 30 erisisulise projekti.

Astu liikmeks!

Hakka vabatahtlikuks!

Tee annetus

Juhatus

Agor Eiskop

juhatuse liige

agor@roheline.ee

+372 5615 6378

Grete Arro

Küsimused, mis mind viimasel ajal vaevavad, ringlevad ümber teadmiste mitte-rakendamise: on teada nii palju inimpsüühika muutlikkusest, neuroplastilisusest – nagu looduses, pole ka meie psüühilistes omadustes suurt midagi, mis ei võiks muutuda. Teadmised, oskused, hoiakud, harjumused, emotsioonid, väärtused – kõik kujunevad ja muutuvad vastasmõjus keskkonnaga, täpselt nagu kõik muu looduses kujuneb ja muutub vastasmõjus keskkonnaga. Näiteks on teada, et kompleksusstest arusaamine pole üksikute privileeg, vaid arutleva ja aeglase-pusiva õpetamise tulemus, mille puhul võivad nähtustest sügava arusaamiseni jõuda pea kõik. Aga meil ei ole enam aega, et loota muutust pelgalt läbi haridussüsteemi. Mõistlikku mõtlemise muutust võiks toetada meis kõigis, kes me keskkonnale oma käpajälje jätame.

juhatuse liige

grete@roheline.ee

Liisi Pajula

Igapäevaselt toimetan ma Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudis, kus uurin, kuidas arendada ja õpetada kestlikku mõtteviisi. Seetõttu mõtlen ma ka hästi palju küsimustele, et mis see kestlikkus üldse on ja kuidas saavutada suuri sotsiaalseid muutusi lühikese ajaga. Sellised lihtsad küsimused, nagu näha. Aga mulle ei meeldi üldse akadeemilisse mõtlemisse lõksu jääda ning seetõttu meeldib mulle ka “käsi määrida” ja proovida Päriselt Midagi Korda Saata. Selleks aga pakub ERL suurepärase võimaluse!

juhatuse liige

liisi@roheline.ee

Võrgustikud

Maa Sõbrad (Friends of the Earth) on maailma suurim rohujuuretasandi keskkonnaühenduste võrgustik liikmetega 73 riigist.

Loe lähemalt

CEE Bankwatch Network keskendub suurte investeerimisprojektide keskkonnamõju jälgimisele Kesk- ja Ida Euroopa piirkonnas.

Loe lähemalt

Puhta Läänemere Ühendus (CCB) on keskkonnaühenduste võrgustik Läänemere valgala 11 riigist, eesmärgiga kaitsta Läänemerd.

Loe lähemalt

Transport & Environment töötab emissioonidevaba ning võimalikult keskkonna-, tervise- ning kliimasõbraliku transpordisüsteemi suunas.

Loe lähemalt

1983. aastal loodud Pesticide Action Network töötab pestitsiididele jätkusuutlikumate alternatiivide suunas.

Loe lähemalt

EKO on Eesti suuremate keskkonnaorganisatsioonide mitteformaalne platvorm, kus kujundatakse ühisseisukohti meile kõigile olulistes küsimustes.

Loe lähemalt

AKÜ koondab Eestis keskkonna, inimõiguste, arengukoostöö ja maailmaharidusega tegelevaid vabaühendusi.

Loe lähemalt

Eesti vabaühenduste kliimavõrgustik koondab enda alla vabaühendusi, mis tegutsevad otseselt või kaudselt kliimamuutuste teemadel või on teemast huvitatud.

Loe lähemalt

Vabaühenduste Liit on olulisim vabaühenduste katusorganisatsioon Eestis, mis tegeleb kodanikuühiskonna arendamise, ühistegevuse ja eestkostega.

Loe lähemalt

Muu oluline

Põhikiri ja väärtused

Peale organisatsiooni siseste dokumentide juhindub ERL oma tegevustes mitmete koostöövõrgustike raames kokkulepitud eesmärkidest, nagu meie osalusega suurima keskkonnaalase rohujuuretasandil oleva keskkonnaühenduste võrgustiku Friends of the Earth missioonist ja visioonist. ERL lähtub oma tegevuses ka Eesti kodanikuühenduste eetikakoodeksist.

Loe lähemalt

ERLi programm 2021

Tutvu Eesti Rohelise Liikumise programmiga, kus leiad infot meie tegevusväljast, eesmärkidest, fookusest ja edasistest käikudest.

Loe lähemalt

Majandusaasta aruanded

Majandusaasta aruanded annavad ülevaate ERLi tegevustest iga aasta lõikes alates 2009. aastast.

Loe lähemalt

Arengukava

Siit leiad ERLi arengukava aastateks 2015-2020, mille loomiseks saime toetust Kodanikuühiskonna Sihtkapitalilt.

Loe lähemalt

Keskkonna-poliitika

2003. aasta jaanuaris valmis praegusel kujul ka ERLi keskkonnapoliitika, mis identifitseerib liikumise peamised seisukohad valdkondade kaupa senisest selgemalt.

Loe lähemalt

Rahastus-põhimõtted

Eesti Rohelise Liikumise projektirahastus tuleb põhiosas Euroopa Liidu ja Eesti fondidest. Väiksema osa moodustavate eraõiguslike fondide ning ettevõtetelt pärinevate annetuste puhul lähtume põhimõttest, et oleme oma tegevust puudutavates otsustes vabad ja meie esmane prioriteet on olla läbipaistev ning usaldusväärne.

Loe lähemalt