Õiglane äri, õiglane maailm

Ettevõtete kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiiv – väike samm Euroopa rohepöörde pikal teel

24. mail 2024 kiitsid Euroopa ministrid heaks äriühingute kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiivi (CSDDD), mille eesmärk on kaitsta inimõigusi, kliimat ja keskkonda ettevõtete hoolimatu käitumise eest. Direktiivi jõustumiseks liikmesriikides on aega aastani 2027 ning sellega seatud kohustused kehtivad ettevõtetele, kus on üle 1000 töötaja ja/või mille käive on üle 450 miljoni euro aastas, mis tähendab, et enamus keskmise ja väikese suurusega ettevõtteid jääb selle mõjualast välja.

Mis see hoolsuskohustus täpselt on?

Direktiivi eesmärk on kaitsta looduskeskkonda ning inimõigusi tõhusamalt nii Euroopas kui globaalselt – hoolsuskohustus seab ettevõtetele kohustuse välja selgitada, ennetada, leevendada ja vastutada inimõiguste rikkumiste ja keskkonnamõju eest oma ja tütarettevõtete tegevuses kogu tarneahela lõikes.

Suurettevõtetel on ka kohustus viia oma tegutsemisstrateegia vastavusse Pariisi leppe eesmärgiga piirata globaalset soojenemist alla 1,5 °C – ehk siis ettevõtetel peab olema kliimaneutraalsuse saavutamise kava.

Miks Eesti Roheline Liikumine sellest direktiivist hoolib?

Ettevõtetele peavad kehtima karmimad reeglid kui seni – Pariisi leppega on riigid võtnud endale kohustuse piirata kasvuhoonegaaside heidet, kuid rahvusvahelised korporatsioonid emiteerivad ülemaailmsest heitkogusest ümmarguselt 20%. Äritegevus peab mahtuma looduse piiridesse, järgima inimõiguste hoidmist ja minimeerima keskkonnakahju nii meil kui mujal.

Keskkonna- ja inimõiguste ühendused üle kogu maailma, nende hulgas ka ERL, on direktiivi protsessi pingsalt jälginud ning valjuhäälselt nõudnud tugevat direktiivi, reeglite ja piirangutega äritegevusele, et hoida keskkonda, vähendada erasektori süsinikuheidet ning tagada inimõiguste rikkumiste ohvritele ligipääs õigusemõistmisele.

Mis edasi?

Liikmesriikidel on aega kaks aastat, et direktiiv siseriiklikusse õigusesse üle kanda. Selleks, et hoolsuskohustus oleks ka päriselt mõjus, on hädavajalik, et riiklikud regulatsioonid saaksid tugevad, ette on nähtud ressursid järelvalveks ning tegu pole pelgalt linnukese kirja saamise harjutusega.

Nagu ka mitmed teised Euroopa Liidu rohepöördega seotud õigusaktid, ei saanud hoolsuskohustuse direktiiv oma lõplikul kujul nii tugev ja laia haardega, nagu keskkonnaühendused oleks soovinud, näiteks puudub direktiivis mehhanism, mis sunniks ettevõtteid reaalselt vähendama oma kasvuhoonegaaside heitkoguseid.

Sellegipoolest on see oluline samm asetamaks inimesed ja planeet ettepoole lühiajalistest ärihuvidest. Ärimudelid, mis on kasumlikud ainult tänu inimõiguste eiramisele ning loodusressursside pöördumatule ületarbimisele, ei tohiks aastal 2024 enam normiks olla.

Loe siit ka European Coalition for Corporate Justice ülevaadet põhilistest hoolsuskohustuse direktiivi meetmetest ning puudustest.

Loe siit ka MTÜ Eesti Rohelise Liikumise sisendit riikliku seisukoha kujundamisse äriühingute kestliku juhtimise ja hoolsuskohustuse direktiivi osas (aprill 2022)

Euroopa ettevõtted on aastakümneid oma töötajaid ekspluateerinud, looduslikke elupaiku hävitanud, kogukondi oma kodudest välja tõstnud, miljoneid hektareid puid langetanud ning kasvuhoonegaase atmosfääri paisanud. Korporatsioonide lobistid teevad kõvasti tööd kulisside taga, et midagi ei muutuks.

Inimesed ja planeet on liiga kaua kannatanud korporatsioonide kasuahnuse tõttu! Hiigelettevõtted ei peaks saama inimõigustest ning keskkonnaregulatsioonidest niisama lihtsalt üle sõita. Nõuame üheskoos Euroopa Liidus seaduseid, mis kaitsevad inimõigusi ja kliimat ettevõtete ekspluateerimise eest.

Õiglasem maailm on võimalik. Selline maailm, kus ettevõtted austavad töötajate õigusi ning kogukondade elu ja elatusvahendeid, tõstavad tootjad vaesusest välja ja võimaldavad planeedil edeneda. Selline, kus inimeste õigused kogu maailmas leiavad kaitset, kui halb äri on neile kahju tekitanud. Seadustega, mis võtavad ettevõtted vastutusele, ei ole meile vajalikud tooted enam seotud kannatuste ning hävinguga.

2022. aasta alguses esitas Euroopa Komisjon ettepaneku muuta äriühingute vastutus reaalsuseks. Kuid see on vaid esimene samm ekspluateerimisele rajatud tarneahelate puhastamisel.

Nüüd vajame me kõigi abi, et seista vastu korporatsioonide lobistidele, kes teevad kõvasti tööd kulisside taga, et see seadus tuleks võimalikult nõrk. Meie peame seisma seaduste eest, mis tõesti muudavad ettevõtluse õiglasemaks. Et kehtestataks reeglid, mis toimivad teie, meie ja planeedi heaks, millest me kõik sõltume. Sest õiglases maailmas peab ka äri olema õiglane.