Mida on meil loota või karta Euroopa Liidu ettevõtete keskkonnamõju teemal detsembris 2023?
Äriühingute kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiiv (CSDDD) on lõpusirgel. 13. detsembril kohtuvad Euroopa parlament, komisjon ja nõukogu viimast korda kolmepoolsetel läbirääkimistel, et jõuda kokkuleppele kõige rohkem vaidlusi tekitavamates küsimustes. Kohtumine on väga oluline, sest nii inimesed kui keskkond vajavad tugevat direktiivi, mis teeks lõpu keskkonda kahjustavatele ning inimõigusi rikkuvatele äripraktikatele. Viimased arengud on olnud muret tekitavad, kuna nõukogu on järjekindlalt püüdnud direktiivi nõrgendada.
Põhilised teemad, mida kolmapäevasel kohtumisel arutatakse, on keskkonnaalane hoolsuskohustus (artikkel 15) ja finantssektori kaasamine direktiivi. Inimõiguste- ja keskkonnaühendused üle kogu maailma on väljendanud oma toetust tugevale ja teedrajavale direktiivile, mis aitaks kaasa rohepöördele ning 1,5 kraadise soojenemise piiridesse jäämisele.
Keskkonnaalase hoolsuskohustuse teemal on Eesti Rohelise Liikumise seisukohad järgmised:
- Direktiiv peaks aitama vältida ettevõttete poolt tekitatud keskkonnakahjusid. Seetõttu peab direktiivis olema lai loetelu kahjulikest keskkonnamõjudest ja kohustusi peavad täpsustama konventsioonid. Keskkonnaalase ulatuse piiramine vaid kitsale konventsioonide kogumile ei kajasta ettevõtete keskkonnajalajälge. On selge, et keskkonnaalased mõjukategooriad jäävad direktiivist välja. Sellega seoses on eriti tähtis et keskkonnakonventsioonide loetelu oleks eriti tugev. Hetkel pole isegi kindel, kas Pariisi kokkulepe saab olema kaasatud või mitte.
- Ettevõtted peavad oma üleminekukavad (kliimakavad) ka rakendama, mitte ainult välja töötama. Oleme arvamusel, et kõik direktiivi reguleerimisalasse kuuluvad ettevõtted peavad välja töötama ja rakendama kliimakava, et tagada nende ärimudeli ja strateegia vastavus kliimaeesmärkide saavutamiseks ning jätkusuutlikule majandusele üleminekuks.
- Kõik üleminekukavad peavad sisaldama absoluutseid kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärke 1., 2. ja 3. mõjualas (Scope 1, 2 & 3). Kuigi kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärgid on kliimakavade üks põhialuseid, jätab nõukogu ettevõtetele võimaluse argumenteerida, et neid eesmärke pole tarvis defineerida. Absoluutsed heitkoguste vähendamise eesmärgid on kriitilise tähtsusega, sest ükses suhteliste eesmärkide kasutamine võib absoluutseid heitkoguseid hoopis suurendada.
- Arvestades kogu direktiivi reguleerimisala käsitleva arutelu arengut (sh järkjärgulised lähenemisviisid), ei ole õigustatud piirata artikli 15 reguleerimisala ainult väga suurte ettevõtetega. CSDDD kohaldatakse ainult suurettevõtetele piiratud nimekirjas kõrge riskiga sektorites, mis moodustavad vaid 0,08–0,2% kõigist Euroopa ettevõtetest. Artikli 15 kohaldamisala peaks olema sama, mis kogu direktiivil.
- Ettevõtete juhtide tasustamine tuleks siduda kestlikkuse eesmärkidega kliimakavades, et motiveerida juhte kliima ja kestlikkusega seotud riske ja võimalusi tõhusamalt arvestama. Antud meetme olulisust teadvustades enamik suuremaid Euroopa ettevõtteid juba seovad juhtide muutuvtasu jätkusuutlikkusega seotud kriteeriumidega, sh 54% neist hõlmab muutuvtasu kriteeriumitesse kliimamõõdikuid ja ligi 90% jätkusuutlikkuse mõõdikuid laiemalt.
Finantssektori kaasamine
Eelkõige Prantsusmaa survel otsustas nõukogu novembris jätta finantsettevõtted hoolsuskohustuse raamistikust välja. Leiame, et finantssektor peab olema täielikult hõlmatud, et turgu mitte moonutada ning tagada, et kõik osapooled finantsektoris oleksid võrdselt motiveeritud tegelema jätkusuutlikkusega seotud riskide ja mõjudega. Pangad ja investorid on need, kes oma valikutega määravad väga paljude suurprojektide elluviimise, mistõttu on ääretult oluline, et rahastusotsuste langetamisel täidetaks nii inimõiguste- kui keskkonnaalast hoolsuskohustust.
Loe rohkem ettevõtete kestlikkusalase hoolsuskohustuse teemal