Eesti Rohelise Liikumise üldkoosolekul 22. mail 2021 võeti liikmete poolt vastu ERLi programm 2021. Programmi näol on tegu pikalt valminud strateegiadokumendiga, mida ERLi juhatus aastatel 2020 ja 2021 ette valmistas, küsides selleks sisendit nii liikmetelt kui töötajatelt ning konsulteerides ka ERLi-väliste spetsialistidega. Programm sõnastab ERLi eesmärgi, määrab tegevusvälja ning -valdkonnad ning selgitab muidki põhimõtteid.

ERLi programm on täiskujul leitav siit, allpool programmi tutvustus koos juhatuse selgitavate kommentaaridega.


Eesti Rohelise Liikumise programm 2021

Eesti Rohelise Liikumise eesmärk on kaitsta looduskeskkonda tegevuste eest,  mis viivad Eestit kaugemale looduse taluvuspiiridest. ERL-i eesmärk tõukub  arusaamast, et sellisest tasakaalust kaugenemine on halb nii keskkonnale kui  inimesele. ERL annab sõna muidu hääletuks jäävale keskkonnale, olles selle kaitsja ja eestkõneleja ning kui kilp looduse ning selliste ideede, otsuste ja algatuste vahel, mis loodust ning inimest mõtlematult ning lühiajalise kasu nimel ohustaks ja hävitaks. 

Mõiste “looduse taluvuspiirid” (planetary boundaries, eesti keeles ka maa taluvuspiirid) on 2009. aastal Rootsi keskkonnateadlase Johan Rockströmi ja ta kolleegide esitatud kontseptsioon inimese mõjust meid ümbritsevale keskkonnale. Maa taluvuspiirid on inimmõju tasemed, mille ületamisel muutuvad ebasoodsad keskkonnamuutused pöördumatuks, ohustades ökosüsteemide vastupanuvõimet ja inimeste toimetulekut. Sellised globaalsed muutused, mis suurendavad survet Maa ökosüsteemile, on: kliimamuutus, stratosfääri osooni kahjustamine, loodusliku mitmekesisuse kadu, keemiline saastus, ookeanide hapestumine, magevee tarbimise kasv, maakasutuse muutus, lämmastiku- ja fosforisaaste (ülekoormus), atmosfääri aerosoolide koormus.

Mitmetes valdkondades on looduse taluvuspiirid inimtegevuse tõttu ületamisel või juba ületatud ning seal taotleb ERL selgelt naasmist ohutu taseme juurde, tehes seda samas õiglaselt ja kaasavalt.

Vt juurde ka:
https://www.eea.europa.eu/soer/2020/soer-2020-visuals/status-of-the-nine-planetary-boundaries/view

ERLi tegevusväli on Eesti looduskeskkond ning Eesti ühiskond. ERL on üks  keskkonnaorganisatsioon paljude seas. Kõik keskkonnateemad on olulised, kuid  erinevad organisatsioonid keskenduvad oma väljal erinevatele teemadele.

Keskkonnamuutused ei tunne riigipiire ning ka ERL on mitmete globaalsete ja üle-euroopaliste keskkonnavõrgustike liige, sellegipoolest on meie esmane prioriteet alati Eesti loodus ja Eesti ühiskond. Rahvusvaheliselt tegeleme vaid nende teemadega, millest saab vahetult kasu ka Eesti keskkond.

Oma  ajaloost, eelistustest ja pädevustest lähtuvalt keskendub ERL kolmele valdkonnale: 

  1. energia ja kliima 
  2. fosforiit ja maavarad 
  3. majandus ja tarbimine. 

See tähendab, et ERL teeb oma lõputu eesmärgi sihil töötades valiku pühendada oma piiratud vahendeid kindlas valdkonnas tegutsemisele ning jätab teised teemad – isegi, kui need on olulised – teistele organisatsioonidele. Nii suureneb tõenäosus, et ERL-i tegevusel on laiem mõju.

Energia ja kliima valdkonda kuuluvad nt põlevkivi-, tuuma- ja taastuvenergeetika küsimused. Fosforiidi ja maavarade alla kuuluvad ka teised kohalikud haruldased muldmetallid ja ehitusmaavarad. Majanduse ja tarbimise teemades pöörame enim tähelepanu süsteemsetele muutustele majandusmudelis ja tarbimistrendides. Lisaks näeme tugevaid seoseid kõigi suundade vahel: nt üleminek taastuvenergiale (energeetika) peab arvestama kaevanduskogukondadega (maavarad) ning käima käsikäes energia säästmisega (tarbimine). Erandkorras võime üksikjuhtudel tegeleda mõjuva põhjuse olemasolul ka põhiteemade väliste projektidega.

Fookuse hoidmiseks on hulk asju, mida ERL ei tee või mis pole ERL-i jaoks  prioriteetsed. ERL-i jaoks ei ole prioriteetsed tegevused, mis puudutavad indiviidi  tasandit, üksikisiku elustiili ja tarbimisharjumusi. ERL ei tegele tehnoloogiliste  lahenduste pakkumisega. ERL ei tegele eluslooduse kaitsega eraldiseisvalt maavaradest, energiast ja majandusest, kuivõrd seda teevad paremini teised. ERL ei keskendu muudele ühiskondlikele teemadele, mis ERL-i eesmärki ei saavuta ning fookustega ei haaku.

Kuigi tegemist on oluliste teemadega, on ERL sunnitud oma lahinguid hoolega valima. Usume, et üksikisiku võimalus keskkonda säästa on piiratud, kui ümbritsev süsteem seda ei soosi. Teame, et igal tehnoloogilisel lahendusel on nii plaanitud kui plaanimata negatiivsed kõrvalmõjud ning ilma kaasneva ühiskondliku muutuseta ei ole võimalik keskkonnakriise ohjata. Siiski tegutseme ka nendes valdkondades, mis on meie põhiteemadega lahutamatult seotud, nt sotsiaalne õiglus.

Oma eesmärgi sihil töötades teeb ERL erinevaid käike:

1. Takistab keskkonda ohustavaid kaevandus- ning taristuprojekte. Seda  saab teha nii läbi vastuargumentide esitamise, tegeliku keskkonnamõju kohta  teabe levitamise, lobi- ja meediatöö, mõttekaaslaste/koostöö organiseerimise,  protesti kui otsese vastuhaku koordineerimise.

Vaikimisi vastuseis ükskõik millele võib tunduda arutu, kuid arvestades erinevate looduse taluvuspiiride kriitilise seisuga, on juba põhimõtteliselt põhjendatud seista vastu tarbetult suurtele taristuprojektidele. Ei kehti eeldus “Kui Eestis ei tehta, tehakse kusagil mujal”. Esiteks, kui Eestis ei tehta, ei pruugi ka mujal see õnnestuda – vastupanu arutule arengule kasvab ülemaailmselt. Teiseks, kui Eestis tehakse, ei hoia see iseenesest ära ka mujal tegemist – tulemuseks võib olla sel juhul kaks suurprojekti, seega on mõttekas võidelda selle nimel, et neid oleks vähem, ja ideaalis mitte ühtegi. Loomulikult valime ka siin oma võitlused ning teeme igal konkreetsel juhul kindlasti ka eeltööd ning toetume keskkonnateadlaste seisukohtadele.

2. Seisab vastu hävituslikele narratiividele keskkonna ning ühiskonna suhtest,  levitades uusi narratiive keskkonna, inimese, majandusmudeli ja tehnoloogia  kohta. ERL algatab arutelusid selle üle, millest võiks ühiskond looduse  taluvuspiiride sisse jõudmiseks loobuda (sh tasaareng) ning mida juba hävitatust  taastada; mis on hea ja säilitamist väärt ning millega tuleks üleüldise  keskkonnakriisi tõttu muutuvas maailmas rahu teha (sh süvakohanemine).

Kehtiv narratiiv lõputust majanduskasvust on lagunemas meie silme all ning vaja on uusi lugusid. Ühest küljest selleks, et leevendada erinevate keskkonnakahjude mõjusid, teisalt ka paratamatuks ühiskondlikuks kohanemiseks juba lukustunud kliimamõjude kontekstis.

3. ERL arendab iseennast, et olla meie kolmest põhivaldkonnast huvituvatele  keskkonnakaitsjatele nähtav ning atraktiivne; et värvata, koolitada ning hoida  pädevaid eksperte; et omada selgelt eristuvat kuvandit; et olla organisatsioon,  mille tegevuse rahaline toetamine on mõistlik ning mõjus (püsiannetajatele atraktiivne); et olla pädev partner liitlasorganisatsioonidele ning hoida  nendega kahepoolselt kasulikke suhteid. ERL investeerib oma vahendite  suurendamisesse, et tulevikus veel rohkem mõju omada.

Soovime olla kasvulava noortele ekspertidele ja aktivistidele, pakkudes neile turvalist ja toetavat õhustikku oma teadmiste ja vaadete arendamiseks ja rakendamiseks keskkonda puudutavatel teemadel.

Oma eesmärgi sihis erinevaid käike tehes kasutab ERL paratamatult piiratud  vahendeid. Oma vahendite teadvustamine, uute vahendite leidmine ning  olemasolevate parem kasutamine on ERL-i jaoks läbivalt oluline.

ERL püüdleb selle poole, et tema käsutuses oleks alati järgnevad vahendid:

  • Pädevad eksperdid ning energilised aktivistid. 
  • Pigem väiksem arv, aga sellevõrra suuremaid projekte tegevuste rahastamiseks  kolmes keskses valdkonnas ja võimalikult suur püsirahastus, mis võimaldaks  tegevuses paindlikkust. 
  • Tugevatest liitlastest koosnevad võrgustikud.

Kinnitatud ERLi üldkoosolekul 22. mai 2021

Liitu Eesti keskkonna heaks meie üle 1000 liikmega!

  • MTÜ Eesti Roheline Liikumine 

    Tiigi 8–24, 51003 Tartu 
    +372 5645 4459
    info@roheline.ee

Reg kood: 80001670 

Arvelduskontod:
EE322200221011415405 Swedbank
EE941010102051999003 SEB