Viktori lugu
Viktori õuealale kaevandamine päris lähedale veel ei ole jõudnud ning suuremad mõjutused võivad olla alles ees. Mis tulevikus hakkab toimuma, seda ta täpselt ei tea ning lausub: „Päris halba ei ole veel midagi ja ei oska veel karta ka.“ (Vikrotor, 70aastane)
Kurtna maastikukaitseala äärealal liikudes ei ole ma enam väga kindel, kus on maa alla kaevandus ja kus mitte. Tegemist on põlevkivi lasundi rikke piirkonnaga. Rikke äärealadel, kus kivimikihid on kaldu, kaevandamist ei toimu. Inimesed, kes nendel aladel elavad, on mulle õnneliku naeratusega öelnud, et õnneks on meie maa rikke alal. Viktoril nii palju aga ei ole vedanud. Tema kinnistu on viimane, mille vahetusse läheduses maa-alune kaevandamine toimub. Viktor on olnud kaevanduses tööl ekskavaatorijuhina ning lükanud maa alt välja tulnud kive nii ühte kui teise hunnikusse- vagunisse ja mäkke ning mujalegi.
Viktori kodu lähedale jõudis põlevkivi maa-alune kaevandamine üsna hiljuti. Tema ja naabermaja vahele põllule on rajatud kaevanduse peakäik. Harukäikude kaevamine on alles ees. Viktor räägib, et lõhkamisi on olnud kuulda, kuid kuna kaevandamine ei ole õuealale veel päris lähedale jõudnud, siis võivad suuremad muudatused alles ees olla. Mis tulevikus hakkab toimuma, seda ta täpselt ei tea: „Päris halba ei ole veel midagi ja ei oska veel karta ka.“
Seni ilmnenud suurimaks probleemiks on vee kadumine kaevust. Peale seda toodi elamuni valla ja kaevanduse koostööna veetrass. Viktori sõnul töötab praegu veel ka kinnistul asub puurkaev, kuid suvel tuli ikka veekasutust juba planeerid. Seni pere veel trassivett väga ei ole kasutanud. „Kaevandus võtab vee ära ja nüüd me peame hakkama maksma,“ lausub Viktor veidi pettunud toonil. Ta lisab, et kuna vee eest peab maksma, siis ilmselt oma nelja kasvuhoone kastmiseks ja aiamaa jaoks hakatakse kastmisvett tooma lähedal olevast kraavist.
Kuna tegemist on alaga, kuhu põlevkivi kaevandus alles jõuab, siis saadeti paari kuu eest Viktorile kiri, et soovitakse hoonete seisukord üle vaadata. Kuid selgub, et seni ei ole hoonete seisukorda hindamas käidud. Kuid isegi juba kahe kinnistu vahele rajatud kaevanduse peakäigu rajamisel tekkisid kõrvalhoonesse praod. Viktor näitab kõrvalhoone seina, kust piki seina ülevalt alla läbib seguga kinni mätsitud pragu. Pragu on väga ilmekas ja esile tulev, kuna kõik hooned, mis kinnistul asuvad, on just kui äsja valminud. Ta räägib, et kuna sauna vundament on tehtud väga sügavale, siis oli ka peakäigu lõhkamistööde ajal sealt lõhkamistest tekitatud võnkeid tunda kõige enam.
Viktor teab rääkida, et ümbruskonnas elavad põllumehed kurdavad kaevanduskäikude tuulutusavade ehk šurfide üle. Nimelt tuleb sealt palju niiskust, mis kahjustab põllul kasvavaid taimi ligi paarikümne meetri raadiuses. Ja muidugi mainitakse palju vajumisi, mille tulemusel tekib pinna ebaühtlus ning niisked kohad nii põldudele kui ka metsadesse.
Loo koostas Ederi Ojasoo (2017).