Värske raport paljastab taasterahastu ohud elurikkusele
Euroopa Komisjoni sõnul peaks taaste- ja vastupidavusrahastu (EUR 672.5 miljardit) tagama ‘rohelise taastumise’ üle Euroopa. Hoolimata ambitsioonikatest eesmärkidest näitab värske Bankwatchi ja EuroNaturi raport, et rahastu ei aita kaitsta ega taastada loodust ning võib kahju sellele isegi suurendada.
Euroopa keskkonnarganisatsioonide võrgustikud koostöös kohaliku tasandi partneritega on kokku pannud ühise raporti, mis näitlikustab rahastu suutmatust adresseerida elurikkuse kriisi ning paljastab elurikkust kahjustavaid investeeringuid ning reforme üheksas Kesk- ja Ida-Euroopa riigi taastekavas. Eesti Rohelise Liikumise eestvedamisel on valminud eestikeelne lühendatud ülevaade Eesti taastekava kitsaskohtadest ning koostöös rahvusvaheliste partneritega on antud ka mitmeid soovitusi, kuidas elurikkuse olukorda kohalikul tasandil parandada.
Elurikkuse hädaolukord Euroopas vajab kohest reageerimist ning suuremahuline Euroopa Liidu rahastu pakub ainulaadset võimalust selle kriisiga tegeleda. ELi elurikkuse strateegia kohaselt on tarvis suunata minimaalselt 20 miljardit eurot aastas konkreetselt elurikkuse hävimisega tegelevatesse projektidesse. Taasterahastu kulutustest on paraku aga vaid alla 1 protsendi suunatud looduskaitsesse või taastamisse, mis on strateegia eesmärkide saavutamiseks kriitilise tähtsusega.
Taastekava kitsaskohad naaberriigis ja Eestis
Naaberriigis Lätis toovad taastuvenergia osakaalu suurendamisele suunatud projektid esile võimaliku konflikti kliimameetmete ja elurikkuse vahel ning vajaduse piisavate keskkonnakaitsemeetmete järele. Probleemi oleks saanud ära hoida või vältida parema planeerimisprotsessiga ja kodanikuühenduste kogemustel põhinevaid soovitusi arvesse võttes. Läti valitsus on võtnud oma eesmärgiks lihtsustada lubade andmise menetlust, mis annaks võimaluse rajada tuuleparke metsa ning lisas selliste projektide toetamise oma taastekavasse pärast seda, kui avalik arutelu oli juba läbi viidud.
Eestisse on planeeritud taastekava kaudu suunata 862,4 miljonit eurot, millest võib teiste seas elurikkusele kahju tekitada näiteks bioressursside väärindamise meede. Investeeringu eesmärk on edendada ressursitõhusaid rohetehnoloogiaid tööstuses ja bioressursside väärtuse tõstmist, mis peaks parandama praegust madalat ressursi- ja energiatõhususe taset.
“Keskkonnaorganisatsioonid on oma tagasisides varasemalt hoiatanud – tõhususe suurendamise puhul võib suures plaanis nõudlus bioloogilise materjali, sealhulgas metsa järele hoopis kasvada. Seega on oluline kehtestada kaitsemehhanismid, mis kindlustaks, et tõhususe suurendamine ei suurenda üldist ressursikasutust”, kommenteerib olukorda Eesti Rohelise Liikumise huvikaitse ekspert Johanna Kuld.
Lõviosa Euroopa projektidest kavandati ja räägiti läbi suletud uste taga, ilma teabeta, kus projekt läbi viiakse ning nõuetekohase hinnanguta, milline on mõju loodusele. Võimalikku kahju bioloogilisele mitmekesisusele ei ole võimalik tagasi pöörata ja analüüsis tuuakse välja miks ja kuidas Euroopa Liidu liikmesriikidele jagatud toetus peab tagama elurikkuse säilimise.
Raporti eestikeelset lühendatud versioon on võimalik vaadelda siit:
Küsimuste korral palume pöörduda:
Johanna Kuld
Huvikaitse ekspert
Eesti Roheline Liikumine
johanna@roheline.ee