Uus juhatuse liige – Liisi Pajula!
Maikuust alates jätkab ERL juhatusega, kuhu on liitunud uus inimene. Värskeimaks juhatuse liikmeks on järgmiseks kaheks aastaks Liisi Pajula. Palusime Liisil vastata päris mitmele ERLi meelest olulisele küsimusele – oled oodatud vastuseid uudistama!
Millisel alal hetkel töötad ning miks otsustasid kandideerida ERLi juhatusse?
Hetkel töötan ja õpin Tartu Ülikoolis ja uurin, kuidas arendada ja õpetada kestlikku mõtteviisi. Eks seetõttu kandideerisin ka ERLi juhatusse, et kogu rohemaailm on mulle hästi südamelähedane ja nägin viisi, kuidas saan ehk veel kasulik olla.
Millisena näed ERLi rolli Eesti keskkonnakaitsemaastikul?
Minu arvates on kolmandal sektoril üldiselt hästi tähtis roll kanda selliste “kõrgemate väärtuste” edasikandja ja väljaütlejana olukorras, kus nii palju otsuseid tehakse lühiajalistest ja rahalistest kaalutlustest lähtudes.
Millistes kohtades on ERLil sinu meelest veel arenguruumi?
Mulle paistab, et Eestis ei ole üldiselt veel väga hästi välja arenenud selline kodanikuühiskonna tõsiseltvõetavus, et näiteks riigijuhtimisel või meedias laiemalt ka selle häälega arvestataks. Üldiselt aga on ERL selles vallas minu arvates siiski väga tubli.
Kirjelda, milline võiks välja näha keskkonnasõbralik ja jätkusuutlik Eesti ühiskond?
Tegelikult tundub mulle, et keskkonnasõbralik ja jätkusuutlik ühiskond on üks erakordselt õnnelik kogukond, sest selle aluseks on ju eelkõige keskendumine inimeste ja keskkonna väärtustamisele – sellistele üldinimlikele väärtustele, mille tulemusel võiks kõigil parem olla. Enda uurimistöös olen ma keskendunud aga kestlikku mõtteviisi uurimisele. Sellise mõtteviisi eripära on näiteks hästi palju komplekssuse ja määramatusega toimetulekule suunatud. Lõpuks tundub mulle küll, et inimeste heaolu on täiesti lahutamatult seotud keskkonnasõbralikkusega ja neil on selline hästi tore ja keeruline vastastikmõju.
Kas sul on ka mõni isiklik või organisatsiooni käekäiku edendav eesmärk, mille tahaksid kahe aasta jooksul olles ERLi juhatuses saavutada? Kui jah, siis jaga neid ka meiega.
Ei ole üldse. Minu elu eesmärk on üldiselt toredate inimestega koos võimalikult palju head korda saata ja mulle tundub, et ERL on selleks üks suurepärane võimalus.
Kuna keskkonnainimeste loodusearmastus saab sageli alguse juba lapsepõlvest, siis on sul äkki meiega jagada mõni eriliselt ere lapsepõlvemälestus loodusest?
Jaa, aga kahjuks on need, mis hinge on sööbinud, hästi kurvad. Ma mäletan, kuidas mu südant lõhestas näiteks Michael Jacksoni Earth Song muusikavideo ja kuidas ma täiesti lohutamatult nutma hakkasin, kui ma nägin, kuidas Võrtsjärvest kalu püüti ja nad kuivale õhku ahmima jäeti.
Hilisemast ajast aga on rohkem meeles see, kuidas mägedes matkamine tekitab täiesti puhta aukartuse ja härduse looduse majesteetlikuse ees ning kuidas metsas käimine lihtsalt on hingele õige ja hea.
Kas pigem näed, et kliimakriisi on võimalik veel ära hoida, või peamiselt on võimalik sellega kohaneda?
Pean siin vastama hästi tüütult ja akadeemiliselt: eks see sõltub definitsioonist. Kuidas me üldse mõistame sõna “kriis” – mis hetkel see algab ja lõpeb? Ilmselgelt on (tõenäoliselt meie eluaja jooksul) pöördumatud muutused juba toimunud. Need muutused avaldavad erinevat mõju erinevates paikades. Selle mõjuga toimetulekuks on eri paigus võimalik rakendada erinevaid meetmeid. Kus sellises reaalsuses algavad ja lõppevad kriisid on hästi kontekstitundlik, tundub mulle.
Tere tulemast Liisi – soovime sulle palju edu uuel ametipostil ning rohkelt jaksu keskkonnakaitsemaastikul aktiivselt kaasa lüüa!
Illustratsioon: Freepik.