Uku Lilleväli, Johanna Kuld: taasteraha kasutamine pole piisavalt roheline
Euroopa Liidu taasterahastu pakub Eestile ja teistele liikmesriikidele võimalust taastuda pandeemiast ning muuta ühiskond kestlikumaks ja vastupidavamaks. Erinevalt mitmest teisest riigist ei küsinud Eesti valitsus taasterahastu meetmete laiema jaotuse juures kodanikuühiskonnalt sisendit. Lisaks polnud Eesti mai keskpaigaks avalikkusega jaganud terviklikku taastekava, mille alusel hakkab riik jaotama talle eraldatavat hinnanguliselt 980 miljonit eurot.
Puudulik kaasatus ja vähene teave
Huvipoolte teavitamine pärast meetmete avaldamist on piirdunud vaid ülevaatedokumentidega eraldiseisvate meetmete kohta, toomata välja tingimusi, millest raha jagamisel lähtuma hakatakse. Lisaks korraldati märtsis konsultatsiooninädal, kus sisuliseks aruteluks oli teavet ja aega vähe ning mitmed potentsiaalselt keskkonnakahjulikud meetmed olid diskussioonidest välja jäetud. Üheks põhjenduseks on toodud, et avalikkus on olnud kaasas teiste suuremate visioonide seadmisel, nagu näiteks Eesti 2035, kuid need arutelud toimusid ammu enne pandeemiat, oluliselt teistsugustel eeldustel.
Konkreetselt peab keskkonnaeesmärkidesse panustavaid meetmeid igal Euroopa Liidu liikmesriigil olema vähemalt 37 protsendi ulatuses taasterahastust eraldatavast summast. Euroopa Komisjon on aga rõhutanud, et selle juures ei tohi ükski meede keskkonnaeesmärke kahjustada.
Kuigi põhjalikuma kava ja detailsemate kriteeriumite puudumine ei võimalda hinnata meetmeid terviklikult, saab esitatud dokumentide põhjal keskkonnavaatest järeldada, et Eesti plaanitud meetmed suures pildis toetavad keskkonnasõbralikumat majandust ja ühiskonda. Küll aga võivad mitmed meetmed vastavalt edasisele planeerimisele keskkonnaeesmärke hoopis õõnestada.
Hulgaliselt positiivseid meetmeid
Eestile eraldatav summa on plaanis suunata viide valdkonda: tervishoid ja sotsiaalkaitse (hinnanguliselt 336 miljonit eurot ehk umbkaudu kolmandik), ettevõtlus (336 miljonit), e-riik (119 miljonit), energia ja energiatõhusus (92 miljonit) ning transport (96 miljonit).
Keskkonnasõbralikumad meetmed moodustavad ligikaudu kolmandiku kogumeetmetest ning need hõlmavad näiteks investeeringuid taastuvenergiasse (45 miljonit eurot) ja hoonete energiatõhususse (47 miljonit). Mitmed meetmed toetavad ka transpordisektori kestlikumaks muutmist, näiteks uus trammiliin Tallinnas (26 miljonit eurot), Lääne-Eestis Rohuküla trassil endise raudteelõigu taastamine (34 miljonit) ja kergliiklusteed (5 miljonit).
Märgilised on ka majanduse rohestamist toetavad meetmed: ettevõtete rohetehnoloogiafond (100 miljonit eurot) ja ressursitõhusate rohetehnoloogiate kasutuselevõtt ning bioressursside väärindamine (38 miljonit). Kuigi pole välistatud, et nendega ei saaks toetada ka keskkonnakahjulikumaid sektoreid, mängivad mõlemad meetmed olulist rolli Eestis rohepöördesse panustamisel.
Võimalik toetus saastavatele sektoritele
Positiivsemate näidete kõrval võivad mitmed teised meetmed kliima- ja keskkonnaeesmärke ohustada. Praeguse info põhjal pole teada, kas meetmete rakendamise kriteeriumid hakkavad välistama otseseid või kaudseid investeeringuid sektoritesse, mis ei pruugi oma tegevusega keskkonnaeesmärke toetada. Näiteks saavad keskkonnakahjulike ettevõtete ja sektorite eluiga pikendada meetmed, nagu ettevõtete konkurentsivõime toetamine välisturgudel (33 miljonit eurot), tootmisettevõtete ärimudeli toetus (9 miljonit) ja majanduse digipöörde toetamine, sh ettevõtete automatiseerimine (73 miljonit).
Lisaks on plaanis investeerida taastuvatel energiaallikatel põhineva vesiniku tehnoloogiate kasutuselevõttu (50 miljonit eurot). Kuigi nn rohevesiniku kasutamine on oluline tulevikusuund mitmes energiamahukas tööstuses, pole tänasele teabele tuginedes võimalik väita, et meede ei toetaks fossiilse gaasi pikemat kasutamist, näiteks gaasitaristu arendamisel või tulevikus vesiniku segamisel fossiilse gaasiga.
Samal ajal puudub kindlus, kas meetmed võivad soodustada metsa- või teiste ökosüsteemide intensiivset kasutamist ja hävimist, ohustades nõnda lisaks elurikkusele ka kliimaeesmärkide saavutamist. Näiteks Rail Balticu jaoks planeeritud Ülemiste ühisterminali ehitamine (31 miljonit eurot) võib transpordisektoris heidet vähendada, aga selle ehitamine soodustab Rail Balticu loomist. Viimane ohustab elurikkust ja ökosüsteeme, kuna kätkeb vana raudteetrassi taastamise asemel uue loomist muuhulgas kõrge kaitseväärtusega rabade ja metsade arvelt.
Hoolimata võimalikest kasudest tervishoius, tekitab küsimusi ka Tallinna haigla projekteerimise ja ehituse meede (280 miljonit eurot ehk ligi 30 protsenti kogu eelarvest), mis võtab ka pärast hiljutist 100 miljoni eurost kärbet endiselt ebaproportsionaalselt suure osa kogu Eestile eraldatavast eelarvest. Seevastu näiteks ökosüsteemide seisundi parandamisse pole Eesti erinevalt mitmest teisest riigist plaaninud taasterahastust mitte ühtegi eurot. Seda vaatamata puudujääkidele näiteks Eesti metsade kaitses ja Euroopa Komisjoni soovitustele suunata eurofondidest suurem osa elurikkusesse.
Põhjalikumalt ja kaasavamalt
Enamiku meetmete kooskõla kliima- ja keskkonnaeesmärkidega ning panus nende saavutamisse sõltub edasisest kavandamisest ja hilisemast rakendamisest. Seetõttu peavad meetmete rakendamise kriteeriumid ja järelevalve tagama, et saastavate sektorite asemel antakse eelis keskkonnasõbralikele alternatiividele.
Meetmete edasisel planeerimisel ja rakendamisel on määrava tähtsusega eri huvipoolte sisuline kaasamine kõigi meetmete juures. Ainult nii saab tagada, et avalikku raha kasutatakse eesmärgipäraselt ja üldisest hüvangust lähtuvalt ning et planeeritud investeeringud mitte ei ohustaks, vaid hoiaks keskkonda.
Elurikkuseta rohepööre
Euroopa Komisjon on elurikkuse strateegias ja taasterahastu juhistes rõhutanud vajadust suunata eurofonde elurikkuse ja ökosüsteemide hoidmisse ja taastamisse. Hoolimata vajakajäämistest Eesti metsade ja teiste ökosüsteemide seisundis ja kaitses, pole valitsus plaaninud taastekavasse ühtegi vastavat meedet.
Näiteks Eestis Natura 2000 võrgustiku olukorra edendamiseks on rõhutatud vajadust investeerida:
- Elupaikade inventeerimisse, kuna suur osa Natura 2000 võrgustikku kuuluvatest aladest on inventeerimata või on inventuur aegunud, ohustades nõnda elupaiku. Näiteks on inventeerimata 49 protsenti Natura 2000 võrgustikku kuuluvast metsamaast, mistõttu pole mitmed potentsiaalselt kõrge kaitseväärtusega alad intensiivse raietegevuse eest kaitstud.
- Metsaelupaikade soodsa seisundi taastamisse, kuna Eestis esinevast 11 metsaelupaigatüübist on enamiku seisund halb.
- Poollooduslike alade taastamisse, sest praegu on kõrge kaitseväärtusega poollooduslike alade seisund ebasoodne.
Eesti taastekavas on rohepööret kitsalt tõlgendatud kui ettevõtluse rohepööret, kuigi taasterahastu määruses rõhutatakse elurikkusesse panustamist. Elurikkuse ja ettevõtluse rohepööre peab toimuma ühel ajal, et vältida edasise pöördumatu kahju tekitamist looduslikule mitmekesisusele.
Artikkel avaldati 25. mail Postimehes. Kasutatud pildi autor: Rein Kuresoo.