Uku Lilleväli: Eesti riik toetab veel üht fossiilset tonti

2021-09-07 17:44:14

Tuleks lõpetada kõik investeeringud fossiilse gaasi ja laiemalt fossiilsete kütuste taristusse. Kõik vastupidine tähendab teadlikult kliimakriisi mõjude eiramist, kirjutab ERL-i endine huvikaitse ekspert Uku Lilleväli.

Kui Eesti Energia planeeritavat õlitehast on seni peetud viimaseks sauruseks, mis Eesti fossiilsete kütuste maastikul kliimakriisi veelgi võimendab, siis riik on hoogsalt toetamas ka teist, kliima vaatest vähemalt sama kahjulikku tehast: veeldatud fossiilse gaasi ehk LNG terminali Paldiskis.

Fossiilne gaas süvendab kliimakriisi

Plaanitava terminali olemuse ja vastuolulisuse adumiseks on oluline mõista, miks fossiilne gaas – rahvasuus ka maagaas – pole vaatamata oma tarbenimetuse rohelisele kõlale kliimamuutuse vaatest etem põlevkivist või teistest fossiilsetest kütustest. Nimelt peetakse fossiilset gaasi sageli keskkonnasõbralikumaks, sest üksnes korstnast või summutist lõppkasutust vaadates paiskab see energiaühiku kohta õhku vähem süsinikdioksiidi kui teised fossiilse päritoluga kütused.

Küll aga põhjustab fossiilne gaas kliimale oluliselt suuremat kahju metaanilekete ehk gaasi puurimise, maa seest pinnale toomise ning gaasitorudes transportimise käigus atmosfääri lekitatud metaaniga.

Metaan võimendab kliimamuutust CO2-st aga märkimisväärselt intensiivsemalt, 20 aasta peale suisa 84 korda rohkem. Võrdlused näitavad, et kui gaasitaristust lekib metaani selle elutsükli jooksul üle 3 protsendi, on fossiilsest gaasist energia tootmine 20 aasta peale kahjulikum kui kivisöest energia tootmine. Sõiduvahendites põletatav surugaas ehk kompresseeritud fossiilne gaas (CNG) on suurema kliimajalajäljega diislist või bensiinist, kui metaanilekked on vastavalt üle 1 või 1,6 protsendi.

Seda, kui palju metaani gaasitaristust tegelikult lekib, on keeruline hinnata. Gaasitorude pikkus ulatub sageli tuhandetesse kilomeetritesse ning lekkeid kogu taristu ulatuses hinnata on kulukas. Suurema osa avalikke andmeid on avaldanud gaasitööstus, millel on paratamatult võim ümardamisi ja eeldusi enda kasuks väänata. Tööstusest sõltumatumad analüüsid hindavad, et reaalsed metaanilekked ületavad kolme protsenti ja jäävad sõltuvalt metoodikast kuni üheksa protsendi piirimaile.

Veeldatud fossiilne gaas ehk LNG (liquefied natural gas) on kliimaeesmärke niigi õõnestava fossiilse gaasi üks kahjulikuim vorm. Nimelt vajab gaasi veeldamine ja transport kuni 25 protsenti rohkem energiat, võrreldes kütuse ainiti gaasilisel kujul kasutamisega.

Vastuoluline ja ebatarvilik LNG terminal“Ja ehkki toetus on mitterahaline, kinnitab see riigi soovi toetada fossiilsete kütuste konkurentsivõimet, mis kliimakriisi vaieldamatult süvendab.”

Eestis annab valitsus fossiilse gaasi osas vastuolulisi signaale. Koalitsioonilepe rõhutab ühest küljest, et fossiilsetesse kütustesse enam ei investeerita, aga teisalt kinnitab, et valitsus töötab selle nimel, et Alexela jt erasektori partnerid saaksid Tallinna külje alla rajada LNG terminali. Ja ehkki toetus on mitterahaline, kinnitab see riigi soovi toetada fossiilsete kütuste konkurentsivõimet, mis kliimakriisi vaieldamatult süvendab.

Kui energeetikainvesteeringute üks peamiseid argumente on vajadus edendada varustuskindlust, mida LNG terminali edendajad ka esile tõstavad, siis konkurentsiamet on kinnitanud, et Eestis on fossiilse gaasi varustuskindlus tagatud nii praegu kui ka tulevikus.

Perioodil 2007–2019 kukkus nõudlus fossiilse gaasi järele üle kahe korra ning varustuskindlust toetab suurimate tarbimispäevade nõudlusest mitmekordselt suurem gaasivõrgu maksimaalne kasutusvõimsus.

Konkurentsiameti sõnul ei ole varustuskindlus oluliselt ohustatud ka võimalike geopoliitiliste, tehnoloogiliste, kaubanduslike või looduslike riskide poolt, kuna need on olemasolevate rahvusvaheliste ühendustega maandatud. Konkreetsemalt ka LNG varustatust vaadates pole LNG terminali loomine põhjendatud, kuna LNG varustuskindlus on Balti riikides tublisti tagatud.

Kliimakriisi leevendamiseks tuleb vältida fossiilse gaasi taristu toetamist

Rahvusvaheline Energiaagentuur, mille hinnangutele energeetikasektor valdavalt tugineb, kinnitas mais, et kliimaneutraalsuse saavutamiseks peaks Eesti koos teiste jõukamate riikidega lõpetama fossiilse gaasi kasutamise hiljemalt 2040. aastaks.

Kuna rajatavate gaasitaristu projektide, sealhulgas plaanitava LNG terminali eluiga ületab mitte üksnes 2040., aga ka 2050. aasta, tuleks lõpetada kõik investeeringud fossiilse gaasi ja laiemalt fossiilsete kütuste taristusse juba nüüd. Kõik vastupidine tähendab teadlikult kliimakriisi mõjude eiramist ja nende võimendamist.

 

Jaga postitust ja levita rohelist sõnumit!

Liitu Eesti keskkonna heaks meie üle 1000 liikmega!

  • MTÜ Eesti Roheline Liikumine 

    Tiigi 8–24, 51003 Tartu 
    +372 5645 4459
    info@roheline.ee

Reg kood: 80001670 

Arvelduskontod:
EE322200221011415405 Swedbank
EE941010102051999003 SEB