Ühekordsete e-sigarettide keskkonnamõju
Suitsetamine on ühiskondlik nähtus, mis mõjutab nii inimeste kui keskkonna tervist. Jätame sel korral suitsetamise kultuurilise tähtsuse, sõltuvuse kui ühiskondliku probleemi ning kaasnevad tervisemõjud kõrvale ning keskendume ühekordsete e-sigarettide keskkonda kahjustavatele aspektidele.
Kui tavaliste sigarettide puhul on põhiküsimus plastikut sisaldavates filtrites, mis loodusesse sattudes lagunevad kuni kümme aastat, siis plastikust, metallist ja väärtuslikest mineraalainetest koosnevad e-sigaretid ehk veibid on oluliselt suurema keskkonnamõjuga ning seda eriti juhul, kui nad on mõeldud ühekordseks kasutamiseks.
Ühekordsed e-sigaretid muutuvad elektroonijajäätmeks pärast u 600 pahvi ning on kurvaks näiteks prügikultuurist (throwaway culture), kus mingi mugavuse tagamiseks kulutatakse väärtuslikke ressursse, tekitatakse jäätmeid ning reostatakse keskkonda.
Nagu igasuguste ühekordseks kasutamiseks mõeldud toodetega, on ühekordsete e-sigarettide probleemiks jätkusuutmatus. Iga üksiku ühekordse e-sigareti jaoks on toodetud plastikut, kaevandatud väärtuslikke muldmetalle ja mineraalaineid nagu liitium, koobalt, mangaan ja nikkel (ning seda paraku ikka veel vahel lapstööjõudu kasutades), nad on pakendatud ja transporditud meieni – kõik see on energia- ja ressursikulu.
Tüüpiline ühekordne e-sigarett koosneb mittetäidetavast kapslist (mis sisaldab 2 ml e-vedelikku), mittelaetavast liitiumioonakust, plastikust, metallist ja juhtmetest. Uuematele versioonidele on lisandunud ka ekraanid.
Ühekordsed e-sigaretid on ressursside raiskamine – ühekordsed e-sigaretid sisaldavad väärtuslikke toormaterjale, mida kasutatakse kõikjal elektroonikaseadmetes, alustades päikesepaneelidest ja lõpetades elektriautodega. Ühekordseks kasutamiseks mõeldud toodetes on see väärtusliku materjali raiskamine – kümme ära visatud e-sigaretti sisaldavad neid aineid juba nii palju, kui on vaja ühe nutitelefoni aku jaoks.
Ühekordsed e-sigaretid on raskesti ümbertöödeldavad, sest need koosnevad eri materjalide segust, mida pole võimalik lihtsasti üksteisest eraldada. See muudab nende ümbertöötlemise ja taaskasutamise keeruliseks ja kulukaks. Lisaks on probleemiks jäätmete kogus: isegi kui ühekordsed e-sigaretid oleksid lihtsamini ümbertöödeldavad, ei suuda jäätmekäitlussüsteemid toime tulla iga päev tekkivate tohutute kogustega. Näiteks Suurbritannias visatati enne keelustamist iga päev ära rohkem kui miljon ühekordset e-sigaretti.
Hoolimata sellest, et ühekordsed e-sigaretid on elektroonikajäätmed ning peaksid jõudma ohtlike jäätmete kogumiskasti, jõuab suur osa neist ikkagi tavaprügi hulka ja isegi loodusesse. E-sigarettide liitumiakud on kergesti süttivad ning olmeprügi sekka sattunud e-sigaret võib süttida ja põhjustada prügikasti, jäätmeveoki või isegi prügila põlengu.
Suur osa kasutatud seadmetest satub ka niisama loodusesse, kus need reostavad keskkonda plastiku ja raskmetallidega. E-sigaretist eralduv väga lenduv akuhape on ohtlik elusorganismidele nii maismaal kui veekogudesse jõudes. Samuti on ohuks nikotiinijäägid, sest nikotiin on suuremale osale loomadest väga mürgine.
Kokkuvõttes ei ole ühekordsetes e-sigarettides keskkonna seisukohalt midagi positiivset. Samas ei ole nende kasutamine paratamatus ning neile, kes soovivad siiski veipida, on juba olemas veidi vähem keskkonnakahjulik alternatiiv – korduvkasutatavad e-sigaretid, mida on võimalik laadida ja täita.
Eesti Roheline Liikumine toetab ühekordsete e-sigarettide keelustamist Eestis – nii vähendame survet väärtuslike ressursside kasutamiseks, prügi hulka, mürgiste jäätmete keskkonda sattumise ohtu ning toetame ka rahvatervist.