Miks on tarvis otsida lahendusi põlevkivienergeetikalt taastuvenergiale üleminekuks?

2018. a oktoobri alguses avaldatud ÜRO Valitsustevahelise Kliimamuutuste Paneeli (IPCC) raport hoiatab, et aeg kliimamuutuste pidurdamiseks ja sellest tingitud drastiliste tagajärgede vältimiseks on otsakorral. Raporti koostajad märgivad, et kasvuhoonegaaside heidet tuleb kõikvõimalike vahenditega vähendada nii, et kliima ei soojeneks 2030. aastaks rohkem kui 1,5 kraadi. Tänaseks on aga keskmine temperatuur võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse ajaga tõusnud juba ligi ühe kraadi. Peale selle rõhutab raport ülemaailmse süsinikuemissioonide vähendamise ning metsastamise, säästliku põllumajanduse ja taastuvenergeetika olulisust. Sellest juhinduvalt peaks ka Eesti riik põlevkivitööstuse kui suurima süsinikuheitme põhjustaja mõju vähendamiseks otsustavalt ja kiiresti tegutsema.

OECD viimase keskkonnaraporti (märts 2017) andmetel on Eesti kõige süsinikumahukam riik OECD-s. 70% Eesti energiast toodetakse põlevkivist, mille tõttu Eestil süsinikujalajälg on üks suuremaid Euroopas (14 000 tonni CO2 inimese kohta aastas). Eestil ei ole oma kasvuhoonegaaside (KHG) emissioone õnnestunud märkimisväärselt vähendada: veel 2016. a oli KHG emissioon jätkuvalt üle 10% suurem kui aastal 2000. 2017. aastal tõusis KHG eelneva aastaga võrreldes veel 11,3%.

2017. aastal võttis Riigikogu vastu Kliimapoliitika põhialused aastani 2050, milles on eesmärgiks seatud vähendada KHG emissioone aastaks 2050 vähemalt 80% ning asendada “räpane” energiatootmine peamiselt kohaliku taastuvenergia tootmisega. Ent nagu ka OECD raportis rõhutatakse, on see eesmärk deklaratiivne, kui selle täitmiseks ei ole  selgeid meetmeid ja tegevusplaani. Selline tegevusplaan peaks hõlmama kiiret üleminekut põlevkivienergeetikalt taastuvenergiale. Seni ei ole Eesti avalikus ruumis näha avatud ega mõistlikku arutelu põlevkivienergia tootmise lõpetamise üle. Napib infot alternatiivide ja riskide maandamise kohta ning poliitiliselt tundlikul teemal ei ole poliitikutel suurt huvi diskussioonis osaleda.

Tegevused

Näeme, et Eesti vabaühendustel on oluline roll arutelus Eesti energia tulevikustsenaariumide teemal. Eestimaa Looduse Fond, Eesti Roheline Liikumine ja Keskkonnaõiguse Keskus on pannud seljad kokku, et seda edendada. Plaanime järgmist:

1. Panustada vabaühenduste suuremasse koostöösse ja suutlikkusse põlevkivienergeetikast väljumise teemal, kutsudes kokku töötubasid, vahendades kliima ja energeetika teemalisi uudiseid ning kaasates nii kohalikke kui väliseksperte, kes aitaksid meil Eesti väljakutsetest ja lahendustest paremini aru saada – meie eesmärgiks on toimiv mitteformaalne nö kliimakoalitsioon, mille kaudu vabaühendused osaleksid senisest enam õigusloomes ja arengukavade loomises.

2. Suurendada Eesti inimeste huvi ja teadmisi kliimamuutuse ja energiasektori väljakutsete osas, vahendades infot kliimamuutuse põhjuste ja tagajärgede kohta, igaühe tegutsemisvõimaluste kohta. Tahame, et Eesti inimesed räägiksid kliimamuutusest rohkem ning mõistaksid paremini selle ohjeldamise olulisust. Selleks kasutame ühe kanalina www.kliimamuutused.ee lehte.

3. Tekitada mõtestatud dialoogi Eesti energeetika tulevikustsenaariumide teemal – tahame avalikus arutelus tuua põlevkivitööstuse hääle kõrvale rohkem muude osapoolte – sh kohalike elanike, ametiühingute, arstide, teadlaste jne vaatenurki; korraldame kolm ümarlauda, et leida ühiselt lahendusi madala süsinikusisaldusega majandusele ülemineku riskide maandamiseks.