Silver Sillak: rohepöördest saab Ida-Virumaa uus lugu
Mis oleks kui põlevkivimaakonnana tuntud Ida-Virumaast saaks hoopis näiteks tuulepealne maakond, päikesemaakond, rohepöörde maakond või midagi sootuks muud? Meie tänased valikud loovad selle, milline on Ida-Virumaa homme ja millisena seda nähakse veel kaua aega hiljem. Ja tihti on neid valikuid rohkem, kui esmapilgul tundub. Valikuvõimaluste kaardistamisega on viimastel kuudel tegelenud Eesti Rohelise Liikumise, Eestimaa Looduse Fondi ja Keskkonnaõiguse Keskuse kokku kutsutud taastuvenergia eksperdid ja idavirumaalased, kelle ettepanekud saavad osaks maakondlikust roheplaanist.
Tänasest kirjum ettevõtlusmaastik
Tuule- ja päikeseelektrijaamade, energiasalvestuseks vajalike tehnoloogiate ning tarbimise juhtimise teenuste arendamine loovad hulgaliselt võimalusi uute töökohtade tekkimiseks Ida-Virumaal. Olulisel kohal on ka rohelisel taastuvenergial põhinevate kaugküttesüsteemide laiendamine ning energiasäästu suurendamine elektri ja soojuse koostootmise ja soojussalvestuse kaudu. Samas ei tasu eeldada, et kasvav taastuvenergiasektor on üks ja ainus võluvits, mis täidab tulevikus põlevkivitööstusest jääva augu tööturul. Pigem on tõenäoline, et maakonna ettevõtlusmaastik muutub palju kirjumaks, seda nii ettevõtete arvu ja suuruse kui ka tegevusvaldkondade poolest. Seda suundumust toetab ka taastuvenergialahenduste paindlik iseloom: näiteks võtavad tuule- ja päikesepargid enda alla küll märkimisväärse maa-ala, kuid ei takista selsamal maatükil maaharimist või karjakasvatamist. Seetõttu on Lääne-Euroopas ühe tavapärasem olukord, kus talupidajad on ühtlasi ka taastuvenergia väiketootjad. Kogu maakonna perspektiivist vähendaks ettevõtlusmaastiku mitmekesistumine sõltuvust käputäiest suurettevõtetest ning hajutaks ühesse sektorisse “lukustumisega” kaasnevaid riske.
Elujõulised ja keskkonnateadlikud kogukonnad
Üksikute suurettevõtete ja taastuvenergia mikrotootjate vahel on mõnevõrra unustusse vajunud kogukondlik ja koostöine tegutsemine. Samas on Euroopa Liidu tasandil võetud hiljuti selge suund ühistegevuse soosimisele energeetikas. Üheks näiteks on energiaühistud, mis võimaldavad kohalikel elanikel endil astuda tuule- või päikesepargi omanike ringi või asutada oma tootmisjaam. Sellised lahendused aitavad tugevdada kohalikke omavalitsusi, elavdada kogukonnatunnet ja luua väärtust oma kodukandis. Ka praegune lagunev ja kulukas hoonefond tuleb järk-järgult muuta “positiivse energiaga” piirkondadeks, kus oleks atraktiivne, säästlik ja roheline elukeskkond. Selleks oleks vaja suurendada seni valdavalt Harju- ja Tartumaale suunatud hoonete rekonstrueerimistoetuste kättesaadavust ka Ida-Virumaal, kus on hetkel teiste maakondadega võrreldes hoonete energiatõhusaks muutmiseks mõeldud raha kasutus madal. Muu hulgas on takistuseks saanud madal teadlikkus raha taotlemise võimaluste osas ja täpsete andmete puudumine olemasoleva hoonefondi seisukorra kohta.
Haritud eestvedajad ülikoolides ja kohalikes omavalitsustes
Arutelude käigus kohaliku kogukonna esindajatega on mitmel korral kerkinud esile mure, et praegu napib maakonnas tegutsemisjulgust ja ettevõtlusvaimu. Algatamis- ja koordineerimisvõime suurendamiseks on tehtud ettepanek, et maakonnas oleks oma energiaagentuur, mis tegeleks energiaühistute ja muude taastuvenergiaprojektide algatamiseks vajaliku teavitustöö, nõustamise ja rahastusvõimaluste leidmisega.
Suurendada on vaja ka kõrghariduse omandamise ja ümberõppe võimalusi, mis oleksid suunatud karjääripöördest huvitatud juhtidele ja spetsialistidele ning laialdaselt kättesaadavad mitmes keeles. Juba lähitulevikus võiks Ida-Virumaal asuda mõne ülikooli alla kuuluv rohemajanduse kompetentsikeskus, mis tegeleks muu hulgas taastuvenergiaspetsialistide väljaõpetamisega ning taastuvenergia alase teadus- ja arendustegevusega. Sellise kompetentsikeskuse mõju on raske üle hinnata, kuna just atraktiivne hariduse omandamise võimalus on üks peamisi hoobasid, mis ärksaid inimesi Ida-Virumaal hoiab ja juurde meelitab.
Millistel lahendustel lisaks energeetika valdkonnale on Ida-Virumaal enim tulevikupotentsiaali? Sellele küsimusele vastamiseks jätkub roheplaani koostamine uuel aastal, kui töötatakse välja ettepanekud maakonna ring-, bio- ja sinimajanduse edendamiseks. Kõikide koosloomes välja töötatud ettepanekutega saab tutvuda ja neile tagasisidet anda siin.
Lugu ilmus algselt 19.12.2020 Põhjaranniku lisas “Ida-Virumaa Homme”.