Kokkuvõte kohalike korraldatud tuumaenergeetika teabepäevast 11. märtsil
Õhkkond Mahu Külaseltsi majas on ärev – senimaani on Fermi Energia, ettevõte kes plaanib Eestisse tuumajaama rajada, käinud kohalikke lobistamas Kundas, Mahus ja teistes piirkonda jäävates külades mitmeid kordi. Tuumaenergia tootmisest pole aga siiani räägitud piisavalt tasakaalukalt – sestap tunnevad kohalikud, et riigipoolse selgitustöö ootamise asemel on aeg haarata ohjad enda kätte.
Organiseeruma sunnitud kohalikud elanikud tuumaärimehi ei karda ja kutsusid Eesti Rohelise Liikumise (ERL) endale appi teabepäeva nimega „Tuumajaam aia taga?“ korraldama. Selge on see, et teema pakkus suurt huvi – ERLi kommunikatsioonijuht märkis nimekirjalehele oma nime 61. kohale.
Tänu kohalike initsiatiivile, oli Fukushima tuumakatastroofi aastapäeval võimalik lõpuks kuulata vastuseid küsimustele, mis ei oleks pimestatud äri eesmärkidel hiigelkasumi teenimisest. Neli tundi väärtuslikust laupäevast kestnud üritusel oli näha mitmeid kohalikke tegijaid nagu Mahu Külaseltsi eestvedajanägu Mati Okast või kauaaegset Lääne-Virumaa omavalitsuse juhti Peep Vassiljevit. Üldtuntud tegelastest olid kuulajatena kohal endine keskkonnaminister Tõnis Mölder, aga ka Fermi Energia enda kommunikatsioonijuhti Mihkel Loide.
Päeva jooksul said sõna ERLi juhatuse liige dr Madis Vasser, loodusteadlane ja publitsist Marek Strandberg ning veebivahendusel ka laialt tuntud keskkonnaorganisatsiooni Greenpeace’i tuumaenergia vanemekspert Jan Haverkamp. Lühemate sõnavõttudega esinesid ka vandeadvokaat Küllike Namm, riigikogu liige Tarmo Tamm (Eesti 200) ja Rakvere vallavolikogu esimees Peep Vassiljev.
Arutelu algas Madis Vasseri ettekandega, kus toodi välja miks üldse selline arutelu parasjagu laual on ning vaadeldi Eesti tuumaajalugu laiemas perspektiivis. Vasser tegi ka julgeid ennustusi tulevikuks, kust koorusid välja erinevad stsenaariumid, mis võiks päriselt kohalikke ees oodata, kui tuumajaam sinna rajatakse või mitte. Kõige tõenäolisem – seda eksperimentaalset tuumajaama lõpuks ei tulegi, aga aega, raha ja kohalike närve võidakse kulutada veel aastakümneid.
Mis tekitab kohalikele kõige enam muret?
Loomulikult jäeti sellel korral piisavalt aega küsimuste jaoks ning ürituse läbiviijad tegid tublit tööd, et neile vastata üritada. Toome välja mõned kõnekamad, millelele võiks mõelda iga endast lugupidav poliitikategelane, tuumaentusiast, aga miks mitte ka inimene, kes on puutunud kokku riikliku eriplaneeringu tumedama poolega.
Inimeste murekohtadeks on peamiselt see, et:
- Arutelu tuumajaama ümber on nii ühepoolne ja keeruline, et on raskendatud isegi õigete küsimuste formuleerimine. Enne, kui hakata arutama, milliste mutritega reaktor täpselt koos püsib, peaks vastama küsimustele, kas Eesti riigile on sellist tehnoloogiat üldse vaja ning kes on äriprojekti tegelikud kasusaajad.
- Inimesi viiakse tasuta, kuid eksitavatele reisidele välismaa suuri tuumajaamasid vaatama, kuigi ka need veel ei tööta või pole kuidagi seotud väikereaktoritega.
- Keegi ei räägi tuumajäätmetest – kohalikud on õigustatult mures, et tuumajäätmed maetakse jaama lähedale maa alla sadadeks tuhandeteks aastateks. Kuidas saab midagi sellist enesekindlalt järeltulevatele põlvedele pärandada?
- Letipea on Venemaa vägede laskeulatuses – see pidev kriisiolukord, mis toimub praegu Ukraina tuumajaamades on ehtne näide, milline võib olla ka meie tulevik. Kas riik seda ka üldse tõsiselt arvesse võtab?
- Miks just Letipea? Kas tõesti on kõige kaalukamaks argumendiks see, et ärimeestel on siin kõige mugavam kohalikust omavalitsusest üle sõita ning oma toodangut suurtarbijatele müüa?
Mahu elaniku ja ürituse peakorraldaja Mati Okase sõnul on siin tegur number üks see, et kohalik omavalitsus, suuresti vallavanema isiksuses oma väikese kaaskonnaga, lubab ja aitab Fermi Energial siinkandis tegutseda. “Kõlavad laused, et midagi ei ole kokku lepitud ja enne ei saa otsustada – kõik tundub väga kahtlane. Kuidas muidu seletada, et just Kundasse tekib muuseumi juurde aatomiku tuba, siiakanti palgati kohalikust volikogust Fermi Energia koordinaator, nende uuringud on üles ehitatud just meie kanti planeeritavale tuumajaamale, siinsete lähiümbruse koolides toimuvad tuumaenergia tutvustused lastele, mis tipneb sel nädalal Vasta põhikoolis toimuva tuumaenergia päevaga. See on põhikool! 7-15 aastastele ja tuumaenergia päev? Kui see pole ajupesu, siis mis see on?”
Okase meelest tajus olukorra piinlikkust vallavanem: “Muidu nii jutukas vallajuht ei poetanud arutellu ühtegi sõna. Jutt sellest, et kuidas tuumajaam koos jäätmete ladustamisalaga on puhas kullaauk tekitab küsimuse, et miks siis Eesti teised vallad seda “kullaauku” endale ei taha? Kokkuvõtteks ütlen, et asi taandub kohaliku väikese grupi inimeste ärihuvidesse, keda esindab seda kõike eitav vallavanem, kes kahjuks läbi võimul oleku soosib kõike seda, mis siin nüüd sünnib. Ei saa olla juhus, et Fermi üritustel on “mitte midagi kokku leppinud” vallavanem sage külaline!?”
Siinkohal on ehk ka paslik mainida, et kuigi kohal oli ka Fermi enda kommunikatsioonijuht, jäi viimane sõna saades väga kidakeelseks.
Kohalike kaalukas huvi end oma vabast ajast keeruliste teemadega kurssi viia, teabepäev korraldada, tegeleda kommunikatsiooniga ning kõige muuga sinna juurde, näitab, et Letipea, Kunda ja Mahu piirkonna inimeste ühtehoidvat vaimu nii lihtsalt ei murra. Üritusel käidi välja ka erinevaid realistlikke mõtteid kogukondlikust taastuvenergeetikast. Kutsuti inimesi üles looma energiaühistut, kus juba ennast tõestanud päikesepargi või tuulepargi osanikud on kohalikud, tulu jääb piirkonda ning riskid on väikesed.
Eesti Rohelise Liikumine liikumine toetab seda mõtet igal juhul ning on ka edaspidi kohalikele abiks!