Pauli lugu
Külalised pidasid kaevanduse müra lähenevaks äikesepilveks (Paul, 66aastane).
Pauli õues on suured hirmuäratavad koerad. Enne, kui väravakella helistan, mõtlen, et kas ikka tasub nendega ühes aias viibida. Kuid mind võtab vastu ülimalt lahke. Hetke pärast istume hubases kohvilõhnases köögis praksuva kaminatule saatel.
Taaskord selgub minu suureks üllatuseks, et ka Pauli kodule on kaevandus väga lähedal. Majast umbes 300 meetri kaugusel asub metsas kaevanduskäikude ventilatsioonitoru ja aiavärava alt läheb läbi kaevanduskäik. Paul on kaevanduse tegevusest üsna häiritud, kuna lõhkamistest ja kaevandamisest tulenev müra on kogu aeg kuulda, isegi nädalavahetustel. Paul räägib, et kui õhtul lõhkamine toimub, siis maja rapub. Ta kurdab, et ahjul on praod sees ja põhjuseks võib olla maa-alune kaevandamine. Mingeid muid füüsilisi kahjustusi pole tema hoonel seni veel ilmnenud.
Paul ise on kaevanduse müraga muidugi harjunud. Kuid ta meenutab, et kui maa all toimus lõhkamine ja lapsed ning lapselapsed olid kodus, siis nemad ehmatasid küll väga. Naerdes räägib ta oma kunagistest külalistest, kes pidasid kaevandusest kostvat müra lähenevaks äikeseks. Varem pelgasid ka koerad lõhkamisega kaasnevat heli, kuid nad on nüüdseks juba harjunud. Paul arvab, et ega see paugutamine loomadele siiski hästi ei mõju: „…Lumega eelmisel aastal, novembri keskel tuli lumi maha, siis karu paterdas siin ringi.“
Vesi on Paulil olnud kogu aeg olemas. Tema majja toodi veetrass kohe kaevandistööde alguses. Ka nende enda kaevus on veel vett, kuid seda kasutatakse vaid kastmiseks. Veetrassist tulevat vett Paul väga puhtaks ei pea. Lisaks keskpumbajaama filtritele on ta torudele paigaldatud lisafiltrid. Paul räägib oma aktiivsetest naabritest, kes vee halva kvaliteedi tõestamiseks on lasknud laboris teha mitmeid analüüse. Tulemuseks oli ülisuur mangaani ja raua sisaldus, mida kaevanduse poolt aga eitati.
Positiivsena näeb Paul kaevanduse juures töökohtade olemasolu. Samuti on palju inimesi, kes just tänu veetrassile saanud vee majja panna. Varem kasutati oma kaeve.
Loo koostas Ederi Ojasoo (2017).