Arvamusfestivali blogi: Mets kui kogukonna liige
Mets. Ta on elav, kasvav ja hingav. Ta on keegi, kes on meiega koos kulgenud aastatuhandeid, pakkudes varju, toitu ja hingerahu. Kui me räägime metsast, siis me ei räägi lihtsalt puudest või ressurssidest, vaid suhtest. Selles suhtes ei ole mets “miski”, vaid “keegi”, kes on meile nii lähedal, et kipume teda pidama iseenesestmõistetavaks.
Mets pole pelgalt koht
Ta on paik, kus on õpitud maailma tundma, ehitatud esimesed onnid, korjatud marju, kuulatud linnulaulu ja kogetud tunnet, et oled osa millestki suuremast. Samal ajal teeb mets meie heaks iga päev ka nähtamatut tööd. Ta pakub kuumal päeval jahedust, hoiab vett maastikus, loob elupaiga lugematutele liikidele ning aitab meil kohaneda muutuva kliimaga.
Võib-olla seisnebki kogukonnametsa erilisus selles, et ta ei ole lihtsalt meie lähedal kasvav mets. Ta on kogukonna liige. Ta kujundab seda, kuidas me elame, tunneme ja üksteisega suhestume. Ning samamoodi kuulume ka meie tema kogukonda.
Just sellisest metsast räägime 8. augustil Arvamusfestivali arutelul „Räägi oma lugu! Kogukonnametsa (elu)rikkalikud hüved“.
Oma mõtteid ja lugusid jagavad kliimapaktisaadik ja ökoloog Mihkel Kangur, kliimapaktisaadik, kunstnik ja kogemusnõustaja Deivi Org ning erumetsaülem ja väikemetsaomanik Leo Filippov.
Elu on täis metsalugusid
Kogukonnamets ei tähenda ainult metsa, kes kasvab kodu lähedal. Ta on mets, kellega inimestel on tekkinud side. Ta kujundab meie igapäevaelu, tervist, harjumusi ja identiteeti. Kuid kogukond ei kuulu ainult inimestele. Ka mets ise on elav kooslus, kelle liikmed sõltuvad üksteisest ning kuhu inimene kuulub samamoodi nagu kõik teised liigid.
Mihkel meenutab lapsepõlve, mil kodu ümbritses kolmest küljest mets ja neljandas servas laius järv. Seal olid onnid, suusarajad ja teed, mida tundsid kõik küla lapsed. „Teadsime iga peidupaika ja võisime neil radadel kõndida ka kõige pimedamal ööl,“ meenutab ta. Neid metsi enam ei ole. Koos nendega kadus ka paik, mida ta pidas koduks. Sellest kogemusest on kasvanud veendumus, et kogukonnametsad on palju enamat kui puud. Nad hoiavad kodutunnet, kogukonda ja kultuurimälu.
Deivi jaoks algab metsa lugu ühest varakevadisest hommikust. Ta meenutab, kuidas Kambjas kogunesid eri vanuses inimesed juba kell viis hommikul sinilillede vahele, et koos Fred Jüssiga linde kuulata. „Siis laulis kevadmets koorina. Helid rullusid, peegeldusid ja põrkusid. Nüüd laulavad enamasti üksildased solistid.“ See mälestus tuletab talle meelde, kui märkamatult võivad muutuda nii mets kui ka meie suhe temaga. Deivi usub, et mets on paik, kus inimene kohtub iseendaga ning leiab oma koha suuremas kogukonnas, kuhu kuuluvad nii inimesed kui ka kõik teised elusolendid.
Mets hoiab rohkem kui me märkame
Lisaks emotsionaalsele sidemele on metsal väga praktiline mõju meie heaolule. Inimese aju on kujunenud keskkonnas, kus domineerivad looduslikud, iseennast kordavad mustrid. Seetõttu aitab mets tähelepanul taastuda, vähendab vaimset koormust ning pakub puhkust pidevast infovoost. Looduse tervendavat mõju kasutatakse üha enam haiglate, koolide ja töökohtade kavandamisel. Juba 1982. aastal võeti Jaapanis kasutusele termin shinrin-yoku ehk metsakümblus – teadlik metsas viibimine ja ümbritseva kogemine kõigi meeltega. Ilma pideva infovoota olemine annab ajule võimaluse puhata, aitab mõtetel rahuneda ning vähendab igapäevaelust tekkivat pinget ja stressi.
Leo jaoks sai side metsaga alguse juba lapsepõlves. Hilisemad õpingud, aastakümned metsanduses ja looduskaitses on seda tunnet ainult süvendanud. Tema sõnul sünnib metsast hoolimine teadmistest, kogemustest ja vastutustundest. Ökoloogiline kirjaoskus aitab meil mõista, kes mets tegelikult on, kuidas ta toimib ja miks tema hoidmine tähendab ühtlasi meie endi elukeskkonna hoidmist.
Kui mets on kogukonna liige, siis ei ole küsimus ainult selles, kuidas teda kasutada. Küsimus on ka selles, kuidas temaga koos elada.
Kutsume sind nende lugude ja mõtete üle kaasa mõtlema 8. augustil Paide Arvamusfestivali Homne elukeskkond arutelualal. Arutelu „Räägi oma lugu! Kogukonnametsa (elu)rikkalikud hüved“ toimub kell 10.30–12.00 ning seda juhib ajakirjanik ja metsakasvataja Alo Lõhmus.
Sündmust korraldavad koostöös Eesti Roheline Liikumine ja MTÜ Päästame Eesti Metsad Euroopa Kliimapakti toetusel.