Eesti Roheline Liikumine (ERL) on demokraatlik valitsusväline liikumine ökoloogilise katastroofi ärahoidmiseks, terve elukeskkonna saavutamiseks ning tervist tagava elulaadi juurutamiseks.
Majandusliku ja kultuurilise suveräänsuse eeldusel seab ERL oma programmiliseks eesmärgiks loodushoiu ja -kasutuse, mis tagab biosfääri taastootmisvõime, inimese kehalise ja vaimse heaolu.
ERL programmilised eesmärgid tagavad inimväärse elukeskkonna Eestimaal. Sõna “keskkond” kõige avaramas tähenduses haarab endasse:
- puhta ja rikkumata looduskeskkonna, meie loodusvarade ja -ressursside säilimise ja mõistliku kasutamise. Eestimaale omaste loodus- ja kultuurmaastike, taimestiku ja loomastiku, põlisrahvuse ning selle keele säilimise;
- inimsõbraliku ja elukvaliteedile orienteeritud tehiskeskkonna, mille kujundamisel lähtutakse eelkõige inimvajadustest ning alles seejärel tehnilisest ja tehnoloogilisest mugavusest, moest jms. ning arvestatakse tervisega;
- inimlikke püsiväärtusi hindava vaimse keskkonna, mis soodustab loovust ja isiku vaba arengut, on sallimatu vägivalla, inimsusevastaste ja loodusvaenulike ideoloogiate suhtes;
- kultuurilist eripära ja identiteeti, rahva kultuurimälu ning loodusseost.
ERL taotleb poliitiliselt, majanduslikult ja kultuuriliselt suveräänset Eestit, kus valitseks rahvavõim.
ERL taotleb demokraatia põhimõtete tegelikku rakendamist igapäevaelus, eriti aga vähemuse õigustatud nõudmiste kaitset enamuse ja ametkondade eest.
Oma tegevuses lähtub ERL kõrvalekaldumatult inimõigustest, arvestades kõigi eestimaalaste huvide ja aadetega ning käsitledes rahvust etnoökoloogiliselt seisukohalt.
ERL taotleb ühiskonnaelu kõlbelist puhastumist ning isiksuse vabadusel põhinevat moraali, aususe, hea tahte ja südametunnistuse, au-, häbi- ja õiglustunde ning pühaduse ja halastuse taastamist.
ERL eitab kodanikuvabaduse piiramist ja sotsiaalset ebaõiglust, aitab taastada Eesti elanike rahvuslikku, kultuurilist ja usulist eneseväärikust, hoiab vanu tavandeid ja rahvuslikke traditsioone kui osa rahva mälust, taotleb kultuuri järjepidevuse tunnustamist ja kaitset riigi poolt.
ERL peab vajalikuks kaitsta rahva põlisjuuri ja võitleb kuritegeliku migratsioonipoliitika vastu.
ERL eitab vägivalda ja võitleb rahu eest, taotleb desarmeerimist ja ühiskonna demilitariseerimist, toetab kogu Baltikumi ja Läänemere kuulutamist tuumavaba Põhjala osaks ning Eesti territooriumile paigutatud massihävitusrelvade likvideerimist ja tavarelvastuse konserveerimist ning järk-järgulist vähendamist.
ERL toetab ettepanekuid kehtestada alternatiivne tööteenistus sõjaväekohuslastele, kooli demilitariseerimist ja üliõpilaste vabastamist sõjaväeteenistusest ning näeb perspektiivis üldise kohustusliku sõjaväeteenistuse asendamist vabatahtlike elukutseliste rahvusväeosadega.
ERL suhted ühiskondlike organisatsioonide ja liikumistega rajanevad demokraatlikul dialoogil ja koostööl. ERL teeb koostööd kõigi meie ühiskonna demokratiseerimist ja inimväärset elukeskkonda taotlevate üksikisikute, liikumiste ja ühendustega.
Oma tegevuse pealiini näeb ERL eelkõige elukeskkonna kaitses alternatiivse eluviisi loomise ja rakendamise teel. Inimkeskseid aspekte alahindamata käsitleb roheline mõtteviis inimühiskonda looduse osana. Roheline mõtteviis on tulevikku suunatud mõtteviis, mis lähtub iga põlvkonna ja iga üksikisiku kohustusest teha kõik temast sõltuv, et kestaks elu Maal.
Taotlused
I. ERL peab hädavajalikuks teadvustada kõigile Eestimaa elanikele meie ökoloogilised ohukolded ja asuda neid kõrvaldama, et peatada keskkonnaseisundi kiire halvenemine. Selleks tuleb:
- oluliselt vähendada Kirde-Eesti põlevkivi kaevandamist ning jätkata mäetöid ainult radikaalsete keskkonnakaitse ja ohutustehnika meetmete rakendamisel;
- tunnistada uute fosforiidikaevanduste projekteerimine lubamatuks;
- lõpetada puhastamata reovete juhtimine veekogudesse, vähendada õhu saastamist tööstusheitmetega (SO2, NOx, jne.) summaarselt vähemalt 50% võrra;
- sulgeda amortiseerunud elukeskkonda saastavad tööstusettevõtted;
- minna üle maaharimisviisile, mis peataks mullaviljakuse languse ja piirata põllumajanduskeemia vahendite kasutamist;
- tagada õhu, joogivee ja toiduainete kvaliteedi pidev kontroll koos tulemuste täieliku avalikustamisega;
- tagada kehtivate looduskasutuse ja -kaitse seaduste, aga ka muu seadusandluse järjekindel ja kõrvalekaldumatu järgimine kogu Eesti territooriumil sõltumata looduskasutaja ametkondlikust kuuluvusest ning vastuvõetud keskkonnakaitseliste otsuste tähtajaline täitmine;
- levitada rohelist elu- ja mõtteviisi ning ökoloogilist haridust, kohe ökologiseerida põllumajandusharidus;
- arendada ökoloogia kui iseseisva teadusharu kaadrit valmistades selleks ette universaalsete teadmistega spetsialiste;
- süvendada kompleksseid ökoloogilisi uuringuid eeskätt konfliktsetes piirkondades, avalikustades pidevalt uurimistulemused;
- luua paindlik üle-Eestiline seiresüsteem, mis jälgiks pidevalt kõiki inimese ja eluslooduse tervise seisukohalt olulisi keskkonnaparameetreid, teeks asjahuvilistele tellimistööna soovitud mõõtmisi ning avalikustaks tulemused pidevalt ja igasuguste piiranguteta;
- luua koordineeritud üldkättesaadavate keskkonnaseisundi andmepankade süsteem.
II. ERL peab vajalikuks kogu ühiskonnaelu suunamist sellisele arenguteele, mis võimaldaks elukeskkonna kvaliteeti järk-järgult parandada. Selleks tuleb:
- tootmine viia kogumahult kooskõlla meie looduskeskkonna potentsiaaliga, lõpetada tootmise mõtlematu laiendamine, asudes tootmise hajutamisele ja detsentraliseerimisele;
- orienteerida tootmine lähtudes Eesti majanduslikest vajadustest ja loobudes eluliselt mittevajalikest energiamahukatest tootmistest;
- kavakindlalt vähendada taastumatute ressursside tarbimist, asendades need taastuvate ressurssidega ja sekundaarse toormega;
- energia tootmisel laiendada ammendamatute (päikese-, tuule- ja veeenergia) ning bioloogiliste ressursside kasutamist;
- juurutada ökonoomseid, jäätmeväheseid ning suletud tsüklit kasutavaid tehnoloogiaid;
- hoiduda looduses kuhjuvatest heitmetest, toksilistest ja radioaktiivsetest jäätmetest, leida lahendus nende utiliseerimiseks;
- evitada töökindlaid ja komplekseid (ka keemilist puhastust ja bioloogilist järelpuhastust) sisaldavad puhastusseadmed tööstuses, põllumajanduses ja olmevete puhastamisel;
- suurendada “pehmete” liiklusvahendite (jalgratas, elektriauto) osatähtsust;
- minna järk-järgult üle mahepõllumajandusele taastades talukultuuri;
- korraldada põllumajandus ümber põhiliselt Eesti ajaloolisele eripärale vastavale taime- ja piimasaaduste tootmisele, viia loomakasvatus vastavusse kohalikust taimekasvatusest saadavale söödabaasile;
- peatada linnade kasv produktiivse põllu- ja metsamaa vähenemise arvel, suunata ehitusvõimsused maaehitusse, projekteerida ja ehitada elamukooslused lähtudes inimesest, meie regioonile omasest ehitusmaterjalist ja sobival ehitusviisil, loobudes tervistkahjustavatest materjalidest;
- säilitada ajalooliste asumite terviklikkus neid oskuslikult saneerides või rekonstrueerides, kujundada linnades ühtne haljastusvõrk, toetada asustuse säilimist nn ääremaadel ja perspektiivituteks kuulutatud külades;
- minna järk-järgult üle ökoloogilistele maksudele vähendades samavõrra traditsiooniliste tulumaksude osa maksusüsteemis.
III. ERL näeb perspektiivis terve ja harmoonilise inimese taaslähenemist loodusele. Selleks on vaja:
- vähendada üksluise raske füüsilise ja ajaliselt jäigalt determineeritud ja sellisena võõrandunud töö osatähtsust ning suurendada loova, huvitavama ja tervisliku töö osa, kaotada terav piir töö ja vaba aja vahel;
- vähendada tarbijalikkust ja tõsta vaimsete väärtuste hinnatavust, arendada rahvakunsti, rahvasporti ning seltsielu ja sellega muuta inimeste väärtushinnanguid;
- minna järk-järgult looduskeskkonna säilimise väliselt, politseiliselt kontrollilt üle sisemisele, eetilisele kontrollile, selles toetada ja aidata perekonda, kooli ja kirikut (usuliikumisi);
- tunnustada ideoloogilist ja religioosset pluralismi, et valikuvõimaluste rohkusega arendada isiksust;
- muuta haridus järjepidevaks, isiksusekesksemaks, ea- ja sookohaseks, loodusühtseks, kehalist tervist tagavaks, individuaalseks ja terviklikuks, suurendada alternatiivse hariduse osatähtsust ning kaotada sundkoolihariduse ainutunnustamine haridusena;
- asendada ühiskonnaõpetus kesk- ja kõrgkoolides politoloogia, sotsioloogia ja ökoloogia kursusega;
- seada aukohale loomulik elulaad, suurendada loodusliku ravi osatähtsust, muuta inimese toidulaud tervislikumaks;
- vähendada mürast, keskkonnasaastest, mitmesugustest kiirgustest ja elektromagneetilistest väljadest tulenevat kahjulikku mõju inimtervisele;
- rajada polüfunktsionaalsete tervisekeskuste ja loodusravihaiglate ning -profülaktooriumide võrk;
- väärtustada iga looduslik liik ja loodusobjekt, iga rahvas koos oma kultuuriga pöörates esmatähelepanu hävimisohus olevatele liikidele, objektidele ja väikerahvastele.
Viisid
ERL peab vajalikuks kõigi humaansete seadustega kooskõlas olevate ja rohelisele mõtteviisile vastavate vahendite kasutamist saavutamaks soovitud tulemusi. Selleks ERL:
- jälgib pidevalt looduskaitsealase seadusandluse täitmist, rahvusvahelistest konventsioonidest kinnipidamist, varasemate otsuste täitmise käiku ning avalikustab selle;
- autoriteetsete ja tõeste hinnangute ning ekspertiiside saamiseks teeb koostööd teadusasutuste, organisatsioonide ja üksikteadlastega;
- korraldab avaliku arvamuse küsitlusi, diskussioone, konverentse, miitinguid, demonstratsioone, märgukirjade saatmist jmt. ökoloogiliste ohukollete teadvustamiseks;
- mõjutab rahvusvaheliste kontaktide kaudu keskkonnakaitselist tegevust;
- kutsub keelduma töötamast keskkonda ohustavates ettevõtetes ja kuulutama boikotte keskkonnaohtlikele tootmisviisidele ja toodangule;
- korraldab hoogtööd keskkonna kaitsel ja loodusobjektide korrastamisel;
- levitab, eriti noorsoo hulgas, rohelist mõtteviisi, kaasab noorsugu keskkonna ja kodu kaitsele;
- propageerib raiskamisvastast eluviisi nii tootmises kui eraelus;
- avalikustab rohelise mõtteviisi suhtes vaenulikult meelestatud poliitikute, tootmis- ja haridusjuhtide meelsuse;
- loob pidevalt toimiva infosüsteemi, jälgib keskkonnasõbraliku suhtumise kujunemist Eesti ajakirjanduse kõigis väljaannetes, osaleb keskkonnakaitse andmepankade süsteemis.
* * *
ERL programmi vahendite loetelu ei saa olla lõplik, vaid vajab perioodiliselt korrigeerimist vastavalt kujunenud olukorrale.
ERL tegutseb põhiliselt oma piirkondlike liikumiste kaudu kohtadel, Eesti Rohelisel Foorumil kinnitatud üldprogrammi ja põhikirja ning sihtprogrammide alusel.
Kinnitatud Eesti Rohelisel Foorumil 7. detsembril 1991