Madli lugu

2017-03-02 10:10:42

Madli punane armas majake asub kohe aherainemäe kõrval. Nende perele on maja kõrval asuv aherainemägi pigem vaba aja veetmise lisavõimalusi pakkuv atraktsioon. Naerdes lausub ta, et ideid, kuidas mäge kasulikumalt ära kasutada, on tuttavatel mitmeid (Madli, 37aastane).

Madli juurde satun, kuna eemalt vaadates tundub väikese punase maja asukoht väga põnev – see asub otse aherainemäe kõrval. Õnneks leiab Madli veidi aega mulle rääkida, kuidas endine kaevandus ning üle metsa kõrguv aherainemägi tema elu praegu mõjutab.

Madli sattus siia elama umbes kümne aasta eest, kui nad perega omale elukohta otsisid. Valituks osutus väike majake aherainemäe jalamil, mis leiti juhuslikult kuulutuse kaudu. Kui küsin, et kas ka mägi praegust elukohavalikut kuidagi mõjutas, siis vastab Madli, et ei mõjutanud. Ta meenutab, et kuna siin on alt kaevandatud ala, siis toona hirmutasid väga paljud inimesed neid mõttega, kuidas vajuvad endised kaevanduskäigud võivad tulevikus hakata elukohta mõjutama. Aga Madli ütleb, et nemad seda ei peljanud, kuna olid mehega mõlemad siitkandist pärit. Samuti on Madli õppinud keskkonnatehnoloogiks ning ei näe väga põhjust kartmiseks.

Maja kõrval asuvas aherainemäes Madli midagi negatiivset ei näe. Naerdes ütleb ta, et paljud inimesed, kes siia satuvad, ütlevad vastupidiselt, et tegemist on hoopis superilusa kohaga. Madli räägib, et on vaid korra kuulnud negatiivset tagasisidet nende kodu asukoha kohta. Tema kunagine kolleeg oli öelnud: „Issand, ma ei saa aru inimestest, kes ostavad maja aheraine mäe alla.

Nende perele on maja kõrval asuv aherainemägi pigem vaba aja veetmise lisavõimalusi pakkuv atraktsioon. Madalama mäe peal käib Madli elukaaslane ATVga sõitmas. Ta meenutab, et millalgi oli neil ka Niva, millega sai nende mägede otsa matkatud. Ka oma seitsmeaastase pojaga on Madli roninud kõrgele aheraine mäe otsa. Naerdes lausub ta, et ideid, kuidas mäge kasulikumalt ära kasutada, on tuttavatel mitmeid: „…sõbrad ütlevad, et võite teha ju mingi suusakeskuse omale siia.“ Samuti soovitatakse mäest maasoojus majja vedada. Aga Madli mainib, et elanike huvi mägede võimalike kasutusvõimaluste vastu jääb väikeseks. Põhjenduseks toob ta selle, et ega tegelikult inimestel ei ole suurt huvi elada aherainemäe kõrval.

Vaadates mäe poole ütleb ta, et suvel lehtede varjus pole praktiliselt mäge nähagi. Madli sõnul mäe peale inimesi ikka satub. Ta meenutab kevadist Ida-Virumaal toimunud sõjalist õppust Kevadtorm, kui mäe peal valvasid sõdurid. Madli räägib, et õppusi on mäel ja selle ümbruses toimunud ka varem. Naerdes meenutab ta, et kui nad siia olid kolinud, siis mängiti sõda nii, et tekkis tunne, nagu oleks tulealale jäänud: „Me riisusime aeda ja siis nad siin roomasid onju, siin püstolitega, siis tekkis korraks selline tunne, et huvitav kas peab kuidagi reageerima teistmoodi.“

Madli muigab ja ütleb, et eks siin on natuke ka ohtlik. Lapsi ei julge nad praegu veel üksinda naabruskonda kolama lasta. Ta räägib, et neil on näiteks aia taga mingi truubi moodi auk. Madli ei oskagi sellele täpset nimetust anda. Praeguseks on maa-all olevad kaevanduskäigud täitunud veega. Madli mainib, et eemal metsas on väga märg ala. Võimalik, et ka kaevanduskäikude vesi on liigniiskuse tekkele oma panuse andnud.

Minnes edasi maapinna vajumise juurde, näitab Madli keset õue asetsevat lohku, mis aastatega on suuremaks vajunud. Vaadates auku räägib ta: „Kas see nüüd võib kunagi sisse vajuda, noh mul isa hakkas ka hirmutama, et proovige seal toikaga, et äkki vajub…“ Madli õue peal on veel teisigi kõrgemaid ja madalamaid künkakesi.

Negatiivsena toob Madli välja asjaolu, et neil on õuel küll puurkaev olemas, kuid vesi on siiski reostunud ning joogiks ei saa seda kasutada. Joogivett saavad nad ühisveevärgi kaudu Mäetaguse vallast (nüüdne Alutaguse vald) veetrassist, nagu kõik teisedki kaevandusaladel olevad majapidamised ja sellega on olukord kenasti lahendatud.

Rääkides uuesti maja kõrval asuvast aheraine mäest, mainib Madli, et ta teab, et mäe sees on käidud temperatuuri mõõtmas. Samuti räägitakse teoreetilisest kiirgusest, kuid Madli mäletamist mööda ei tohiks kiirgusuuringute põhjal see tervisele mingit kahjulikku mõju osutada.

Madli pole seda meelt, et aheraine mäe kõrval elades peaks midagi pelgama. Meie jutu lõpetuseks mainib Madli, et tema arvates on Kohtla-Järve õhk elukvaliteedi mõttes hullem kui elu aherainemäe kõrval. Ja tõesti, ka minul tuleb tunnistada, et väike majake aheraine mäe kõrval on imearmas ning mitte igaühel siinkandis ei ole aia taga nii-öelda oma kodumäge.

Loo koostas Ederi Ojasoo (2017).

 

Jaga postitust ja levita rohelist sõnumit!

Liitu Eesti keskkonna heaks meie üle 1000 liikmega!

  • MTÜ Eesti Roheline Liikumine 

    Tiigi 8–24, 51003 Tartu 
    +372 5645 4459
    info@roheline.ee

Reg kood: 80001670 

Arvelduskontod:
EE322200221011415405 Swedbank