Fosforiidi tulevik Eestis: mida arutelust kaasa võtta?
Seniks, kuni Eesti Geoloogiateenistus avalikustab üldgeoloogilise uuringu tulemused, on oluline fosforiidi kaevandamise teemal laiemat arutelu pidada. Ühe sellise pidasid maha erinevate teadusdistsipliinide esindajad Arvamusfestivalil Paides. Küsiti: mida peaks praegu silmas pidama, kui räägime fosforiidi uuringutest ja selle võimalikust kaevandamisest?
Fosforit kasutatakse mitmes valdkonnas, kuid enim põllumajanduses. “Fosforit ei saa toidus asendada,” rõhutas Alar Saluste. Ökoloog Mihkel Kangur seevastu tõi näiteid, kuidas mitmed toiduainetööstused ja põllumajandusettevõtted on oma tootmises fosfori kasutamist vähendanud või sellest loobunud. Seega jäi arutelust kõlama, et kaevandamise vajadus sõltub eelkõige sellest, kui suur on fosfori nõudlus nii Eestis kui ka mujal maailmas.
Samal ajal toodi esile ka ringmajanduslikud lahendused. Näiteks tõi Saluste välja Ragn-Sellsi tütarettevõtte, kus fosforit eraldatakse reoveesette tuhast ja suunatakse uuesti ringlusesse. Sarnast lahendust võiks rakendada ka Eestis, eriti suuremate linnade läheduses. See näitab, et kaevandamine on vaid üks viis fosforit ammutada, ning vähemalt sama oluline on investeerida alternatiivsetesse tehnoloogiatesse ja ringmajandusse.
Arutelu keskendus ka kogukondade osalusele. EGT direktor Sirli Sipp Kulli sõnul on kohalikud elanikud uuringu algusest peale kaasatud ning probleemidele püütakse leida lahendusi. Sotsiaalantropoloog Aet Annist aga märkis, et kogukondadel on sageli raske end kuuldavaks teha ning nende mõju otsustusprotsessidele jääb tagasihoidlikuks. Seetõttu on oluline, et uuringuraport kajastaks lisaks majanduslikele argumentidele ka sotsiaalmajanduslikke kulusid ja tulusid. Näiteks seda, milline on kaevanduse mõju kohalikule kogukonnale, kui palju maksab keskkonna taastamine ning millises mahus kaotatakse maad. Need küsimused eeldavad, et uurimistöös osalevad lisaks loodusteadlastele ka humanitaar- ja sotsiaalteadlased.
Annist ja Kangur laiendasid arutelu veelgi, tuues fookusesse tänase majandusmudeli jätkusuutlikkuse. Kliimakriisi ja loodusressursside piiratuse tingimustes tuleb majandust ümber mõtestada. Fosfori kaevandamine võib tunduda lihtsaim tee, kuid see ei tohi takistada alternatiivsete lahenduste arendamist ega vajaduse vähendamist. Võib-olla tuleks hoopis keskenduda tarbimisharjumuste muutmisele – väljakutsele, mis puudutab kogu ühiskonda.
Kõik paneeldiskussioonis osalejad olid ühel meelel, et teadlased peavad saama oma töö lõpuni teha. On hea, et uuringuid veab Eesti riigi allasutus EGT, kuigi pole veel teada, kas ka teise etapi loa saavad nemad. Tähtis on, et enne otsuseid arvestataks lisaks majanduslikele näitajatele ka keskkonna- ja sotsiaalmajanduslike tagajärgedega.
Suur tänu sisuka arutelu eest sotsiaalantropoloog Aet Annistile, EGT direktor Sirli Sipp Kullile, R-S OSA Service juhatuse liikmele Alar Salustele ja ökoloog Mihkel Kangurile. Kohtumiseni järgmisel aastal Paides!