Kodanikuühenduste ühispöördumine: Euroopa ettevõtted peavad võtma vastutuse kliimakriisi eest
Foto: Aktivistid Euroopa Parlamendi ees Rana Plaza vabrikupõlengu aastapäeval 24. aprillil 2023 nõudmas tugevat ettevõtete hoolsuskohustuse direktiivi.
Rohkem kui 200 kodanikuühendust ja eestkõnelejat allkirjastasid avaliku pöördumise, milles nõutakse tugevat Euroopa Liidu seadust kliimakriisiga tegelemiseks ja kliimaõigluse tagamiseks.
Äriühingute kestliku juhtimise ja hoolsuskohustuse direktiiv (CSDDD), mis on parasjagu komisjonides ja parlamendis arutluse all, saab nõuda Euroopa Liidus tegutsevatelt ettevõtetelt inimõiguste rikkumiste ning kahjuliku keskkonnamõju tuvastamist ja ennetamist kogu oma väärtusahelas. Hoolsuskohustus hõlmab mitmeid aspekte, kuid kokkuvõtvalt saab tugev direktiiv olla aluseks ja sisendiks riiklikele tarneahelate seadustele, mis võimaldavad võtta ettevõtted vastutusele inimõiguste- ja keskkonnarikkumiste eest ning suunata kogu Euroopa majandust õiglase ja kliimasõbraliku äritegevuse poole.
Olulise aspektina toob pöördumine välja, et kõigil direktiivi alla käivatel euroopa ettevõtetel peab olema usaldusväärne kliimakava, mis sisaldab konkreetseid eesmärke ja meetmeid, hõlmab kogu väärtusahelat ning mis ei põhine tasaarvestusel (offsetting), et viia oma äritegevuse keskkonnamõju vastavusse Pariisi kokkuleppega. Läbipaistvus ning reaalsed eesmärgid vähendavad ka rohepesu ohtu ning täiendavad hiljuti vastu võetud kestlikkusaruandluse kohustust.
Eesti kodanikuühendustest on pöördumisega liitunud MTÜ Eesti Roheline Liikumine, Eesti Ornitoloogiaühing, MTÜ Mondo, Arengukoostöö Ümarlaud, Eesti Vegan Selts, DD sihtasutus, Bioneer ja MTÜ Päästame Eesti Metsad.
Kodanikuühenduste sõnumit toetab rahvaküsitlus, mille tulemused näitavad, et avalikkus pooldab tugevat ettevõtete hoolsuskohustuse seadust.
Küsitlustulemused Austrias, Belgias, Soomes, Prantsusmaal, Saksamaal, Iirimaal, Hollandis, Poolas, Sloveenias ja Hispaanias näitavad, et enamik eurooplasi soovib, et Euroopa Liidus tegutsevad ettevõtted oleks kohustatud kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendama.
Peaaegu kolm neljandikku (74%) vastanutest toetab ELi seadust, mis kohustaks kõiki ettevõtteid vähendama oma heitkoguseid, et piirata globaalset soojenemist 1,5 kraadini, kusjuures ligi kaks kolmandikku (64%) usub, et ka pangad peavad olema sotsiaalselt ja keskkonnaalaselt vastutustundlikud oma investeeringutes.
Kõik see näitab selgelt, et inimesed ootavad juba ammu piiranguid korporatsioonide keskkonna- ja inimõiguste alastele rikkumistele. Hoolsuskohustuse direktiivil on selles vallas suur potentsiaal, kuid ainult juhul, kui see saab ka praktikas piisavalt tugev.