Keanu lugu
Kui maa all lõhkamine käis, siis hakkasid koerad haukuma. Pere andis lõpuks oma koera ära, kuna ta haukus kaevandusest kostva müra tõttu nii päeval kui öösel (Keanu, 17aastane).
Keanu kodu on suurte põldude vahel. Siin on ta elanud kogu elu. Kui põlevkivi kaevandamise maa-alused käigud tema kodu lähedale jõudsid, kuulis ta pidevalt kaevanduse hääli ning tundis vaikset maa värisemist. Kui Keanu õhtuti väljas käis, oli eemal mäe peal näha traktoreid. Keanu räägib, et kaevandusest kostuv müra ajas koerad närvi. Koerad kuulsid, kui keegi maja lähedal maa all asuvas kaevandustunnelis masinaga sõitis. Ta meenutab, et kui nende õueala lähedale üle kraavi tehti kaevanduskäikude tuulutamiseks šurfi ava, siis oli sealt kuulda rääkimist ja igasuguseid muid kaevanduse hääli. Keanu mäletab, et kui maa all lõhkamine käis, siis hakkasid kõik lähedal olevad koerad haukuma. Oma eelmise koera pidi pererahvas seepärast ära andma, kuna koer haukus pidevalt nii päeval kui öösel. Keanu näitab šurfi auku, mis on küll nüüdseks juba mullakihiga kaetud, kuid on näha, et maapind on selles kohas madalam. Ta mäletab, et kui oli väiksem, siis käis kuskil taustal pidev undav surin, mis ei lasknud oma mõtteidki mõelda. Ema sõnul oli selle põhjustajaks maja taga asuv kaevandus. Positiivsena näeb Keanu põlevkivikaevanduses seda, et selle abil tekib elekter. Vesi, mis läbi veetrassi tuleb, on puhas ja hea. Keanu arvab, et see on olukord, millega tuleb leppida: „…no ei saa ju nii olla, et ühe inimese pärast peavad kannatama tuhanded inimesed…kümned tuhanded isegi… parem on kannatada, kui et kannataksid ülejäänud kümned tuhanded inimesed…“
Loo koostas Ederi Ojasoo (2017).