Ida-Virumaa tulevik: visioon mitmekesisest ja uuendusmeelsest piirkonnast
6.septembril toimus Station Narva raames tulevikustsenaariumide töötuba „Uued horisondid: Ida-Virumaa eelistatud tulevikud“, mida viis läbi Johanna Vallistu (Eesti Tuleviku-uuringute Instituut ETUI) ja MTÜ Eesti Roheline Liikumine. Töötoa keskmes oli tuleviku jäämäe meetod (causal layered analysis ehk CLA), mis aitas osalejatel arutada Ida-Virumaa kestliku arengu teemasid ja kujundada visioone piirkonna tulevikust. Selle meetodi keskmes on osalejaid kõnetavate positiivsete tulevikumetafooride leidmine, selmet keskenduda vaid tänastele probleemidele lahenduste leidmisele. Arutelude käigus käsitleti kuut olulist valdkonda, millele tuginedes püüti leida lahendusi suurimatele probleemidele ja näha uusi võimalusi. Allpool esitame kokkuvõtted aruteluteemadest nii, nagu neid erinevates arutelurühmades peegeldati. Esialgu toome välja kuues rühmas arutatud tänase päeva Ida-Virumaa kestliku arenguga seotud mured ja lõpus esitame kokkuvõtte ühistest tulevikumetafooridest, mis osalejate arvates võiksid iseloomustada tuleviku Ida-Virumaad.
Jätkusuutlik ettevõtluskeskkond vajab muutust
Üks suurimaid väljakutseid Ida-Virumaal on jätkusuutliku ja mitmekesise ettevõtluskeskkonna puudumine. Ajalooliselt on piirkond olnud tugevalt sõltuv põlevkivitööstusest ja teistest suurtest tootmisettevõtetest. Paljud kohalikud töötajad on harjunud sellega, et töökohad on stabiilsed, kuid peamiselt ühes sektoris. See on loonud mentaliteedi, kus riskialtis ettevõtlus ei ole laialdaselt levinud ning innovatsioonivõimalused on piiratud. Kuigi piirkonnas on vaja uut tüüpi ettevõtluskultuuri, mis toetab väikese ja keskmise suurusega ettevõtete loomist ja arendamist, esineb mitmeid takistusi.
Üks peamisi probleeme on investorite hirm, mis tuleneb piirkonna majanduslikust sõltuvusest põlevkivitööstusest ja suurtest tööjõukuludest. Samuti tunneb kohalik kogukond end tihti eraldatuna Eesti ülejäänud majandus- ja innovatsiooniruumist. Paljud kohalikud ettevõtted ei tunne, et nad oleksid osa suuremast Eesti majandusest, mis vähendab motivatsiooni uute ettevõtete loomiseks. Ida-Virumaa vajab tugevat poliitilist ja majanduslikku toetust, mis looks soodsa keskkonna investeeringutele ning looks uusi töökohti, eriti väljaspool traditsioonilisi tööstussektoreid.
Elukestev õpe ja ümberõpe on võtmetähtsusega
Elukestev õpe on muutunud hädavajalikuks, eriti põlevkivitööstuse töötajate jaoks, kuna piirkonna majandus vajab mitmekesistamist. Uued ümberõppemeetmed ja hooned on loodud ning plaanitakse avada uusi erialasid, kuid keeleoskuse puudumine ning haridustöötajate madalad palgad on suureks väljakutseks. Samuti pakutakse täiendõpet peamiselt vene keeles, mis piirab võimalusi.
Majanduse muutused rõhutavad vajadust aktiivse kommunikatsiooni ja toetuse järele elukestva õppe olulisuse teemal. Kuigi vanema põlvkonna konservatiivsed hoiakud ja usaldamatus riigi otsuste vastu takistavad ümberõpet, on märgata trendi, kus vanemad inimesed siiski õpivad ümber.
Piirkonda iseloomustavad eelarvamused nagu “siin pole midagi teha” ja usaldamatus muutuste suhtes, mis aeglustavad arengut. Metafoor “üks amet kogu eluks” peegeldab Ida-Virumaal valitsevat töömentaliteeti, mis vajab muutmist.
Noorte kaasamine: võtmetähtsusega kogukonna arenguks
Noorte hääle ja kaasamise puudumine on Ida-Virumaa jaoks oluline probleem. Kuigi noortele pakutakse võimalusi osaleda aruteludes ja neil on teoreetiline ligipääs erinevatele otsustusprotsessidele, ei julge paljud noored oma arvamust avaldada või nad ei tunne, et nende arvamus loeb. Üheks peamiseks takistuseks on see, et noortele ei ole loodud piisavalt selget süsteemi ja arusaadavust, kuhu oma ideedega pöörduda. Isegi kui nad saavad oma mõtteid jagada, ei tunne nad, et neid kuulatakse.
Sageli jäävad linna- ja omavalitsuste tasandil noorte ideed tagaplaanile. Noored tunnevad end tihti eraldatuna poliitilistest ja otsustusprotsessidest, mis viib selleni, et nad otsustavad piirkonnast lahkuda, kuna ei näe endal seal tulevikku. Töötoas rõhutati, et noorte aktiivsem kaasamine ja neile suurema vastutuse andmine piirkonna tuleviku kujundamisel võib viia suurema kodulähedase pühendumiseni ja toetada noorte jäämist Ida-Virumaale.
Haridus: Üleminek eestikeelsele õppele
Üleminek eesti keelele on olnud kiire ja ootamatu, tekitades kohalike seas muret. Sujuva siirde toetamiseks puuduvad vajalikud tingimused ja infrastruktuur. Kuigi üleminek on kohustuslik ja riiklikult vajalik, tunnevad paljud Ida-Virumaal, et nad ei ole piisavalt ette valmistatud.
Kuid samal ajal nähakse üleminekut kui olulist sammu Eesti ja Ida-Virumaa sidususe suurendamisel. Eesti keele oskus on oluline, et tugevdada Ida-Virumaa sidet ülejäänud riigiga ja pakkuda kohalikele rohkem võimalusi nii tööturul kui ka ühiskondlikus elus. Siiski tekib küsimus, kes peaks juhtima üleminekut – kas riiklikud institutsioonid või kohalikud juhid.
Metafoorid nagu “jooksed kahe jänese järgi, mitte ühtegi kätte ei saa” viitavad riskile, et liiga kiire üleminek võib olla ebaefektiivne ja põhjustada ebaõnnestumisi.
Narva ja noorte tulevik: Kas Narvast saab noorte linn?
Narvat nähakse sageli pensionäride linnana, kus noorte jaoks on vähe võimalusi. Siiski pakutakse Narvas eraldi eesti keele õpet ning leidub mitmeid noortekeskuseid, mis pakuvad noortele vaba aja veetmise võimalusi. Paljud noored lahkuvad Narvast õppima, kuid sageli ei naase, kuna töövõimalused ja erialade valik on piiratud. Kuigi Narvas on kõrghariduse võimalusi, siis noorte tagasi meelitamiseks on erialade valik piiratud.
Narva eraldatus ülejäänud Eestist ning poliitiline stagnatsioon takistavad linna arengut. Kohalikud poliitikud mängivad positiivset rolli, kuid muutuste tempo on aeglane. Kuigi linnas toimub põnevaid projekte, on need sageli suunatud väljapoole Narvat ja kohalikud noored ei tunne, et neist kasu saaksid.
Narva potentsiaali kirjeldatakse metafoorides nagu “röövik, kellest saab liblikas,” rõhutades linna võimalikku kasvu ja arengut. Narva nähakse ka kui “rahvaste maja,” viidates linna mitmekultuurilisusele, mis võiks tulevikus meelitada noori tagasi ja muuta linna atraktiivsemaks elukohaks.
Ida-Virumaa kuvand ja identiteet: Stereotüüpidest mitmekesisuseni
Ida-Virumaad käsitletakse sageli põlevkivi- ja tööstuspiirkonnana, mille ajalugu ja majandus on tihedalt seotud energeetikaga. See on loonud mulje piirkonnast, mis sõltub suurtööstusest ja on seetõttu majanduslikest muutustest haavatav. Lisaks tööstusele rõhutatakse ka Ida-Virumaa eksootilist ja eraldatud asukohta Venemaa piiri ääres, mis lisab kuvandile nii põnevust kui ka teatud eraldatust. Tõstetakse esile ka piirkonna looduslikku ilu, sealhulgas randu ja puhkealasid, mis annavad lootust tuleviku turismi arendamiseks.
Üks peamisi probleeme Ida-Virumaa kuvandi kujunemisel on piirkonna ühtse meediaruumi puudumine, mis takistab kohaliku identiteedi ja positiivsete muutuste edendamist.Lisaks süvendab Tallinna-keskne mõtteviis piirkonna marginaalsust, mis toob kaasa linnastumise ja noorte lahkumise pealinna või mujale. Kultuuriliselt on levinud arusaam, et edukaks saab Ida-Virumaalt pigem lahkudes, mida peegeldavad väljendid nagu „murdis välja Narvast“. Ida-Virumaad ei nähta sageli Eesti peavoolu narratiivi osana ja kohaliku hääle mõju on piiratud, eriti poliitikas ja avalikus diskussioonis.
Piirkonnale on omistatud metafoorid, nagu „murelaps“ või „Eesti Harry Potter“, mis viitavad sellele, et Ida-Virumaa vajab erilist hoolt ja tähelepanu. Selline narratiiv kajastab pinget Ida-Virumaa ja ülejäänud Eesti vahel, rõhutades piirkonna eripära, kuid samal ajal tunnistades vajadust sügavamate muutuste järele.
Ida-Virumaa 2040: Mitmekesine ja uuenduslik tulevik
Loodud tulevikustsenaariumides kujutati aastal 2040 Ida-Virumaad kui dünaamilist ja mitmekesist regiooni, mis on Euroopa innovatsiooni ja hariduse pärliks. Kujutades ette ajalehe pealkirju, siis National Geographic võib sel aastal Ida-Virumaad nimetada “Euroopa New Yorgiks” – linnaks, kus tehnoloogia ja haridus on kõrgeimal tasemel ning kus kultuuriline mitmekesisus on saanud uue tähenduse.
Teise visiooni kohaselt sünnib tööstuses, mis kunagi sõltus vaid põlevkivist, nüüd maailma esimene lendav auto, sümboliseerides regiooni tehnoloogilist võimekust ja uuendusmeelsust. Üks pakutud tuleviku metafoore oli Narva Ülikool, mis toob piirkonda noori ja talente, muutes Ida-Virumaa kohaks, kuhu tullakse õppima, töötama ja looma.
Aastal 2040 on Ida-Virumaast saanud koht, mis konkureerib elukeskkonna ja võimaluste poolest isegi pealinnaga, pakkudes rikkalikult haridus-, karjääri- ja kultuurivõimalusi. See on piirkond, kus iga inimene võib omada mitut ametit ühe elu jooksul, toetudes elukestvale õppele ja uuenduslikule ettevõtluskeskkonnale.
Ida-Virumaad nähakse tulevikus kui uut Silicon Valley’t, kus uuenduslikud lahendused ja multikultuursus aitavad piirkonnal saada tõeliseks Euroopa innovatsiooni keskuseks.
Osalejate viimane ülesanne töötoas oli enda valitud tulevikumetafoori loominguliselt esitada ajalehepealkirjana National Geographic ajalehe esikaaneloona. Need esikaaned näitavad mõtteid, mis võiksid osalejate meelest tulevikus iseloomustada Ida-Virumaa edulugusid olukorras, kus nende visioonides esitatud arengusuunad on tõesti juhtunud.
Galerii
Fotod: Station Narva