Fossiilse gaasi ja tuumaenergia investeeringud ei ole rohelised

2022-01-11 10:43:38

Täna saatis Eesti Keskkonnaühenduste Koda Eesti Rohelise Liikumise eestvedamisel välja avaliku pöördumise Keskkonnaministeeriumile ja Rahandusministeeriumile, et fossiilset gaasi ja tuumaenergiat ei käsitletaks EL taksonoomias roheliste investeeringutena. Eesti peab esitama oma seisukoha Euroopa Liidu Komisjonile järgmisel nädalal.

Euroopa Komisjon on Euroopa Liidu taksonoomia delegeeritud määruse mustandis liigitanud tuumaenergia ning fossiilse gaasi rohelisteks investeeringuteks, mis pole kooskõlas teaduspõhiste soovitustega. Fossiilne gaas ja tuumaenergia ei ole rohelised investeeringud ning säärane liigitamine tekitab keskkonnale ning sotsiaalmajanduslikule olukorrale pöördumatut kahju ning takistab kriitilise tähtsusega kliimaeesmärkide saavutamist.

Praegu on liikmesriikidel võimalus anda sisendit antud taksonoomia delegeeritud määruse kohta. Soovime, et mitme teise riigi eeskujul võtaks ka Eesti riik selge seisukoha tuumaenergia ning fossiilse gaasi taksonoomiasse lisamise vastu. 

Taksonoomia eesmärk on luua ühised kestliku rahastuse reeglid kõigile liikmesriikidele. Taksonoomia põhimõte on hinnata investeeringuid vastavalt sellele, kas need kahjustavad oluliselt mõnda kuuest määratud valdkonnast, sealhulgas elurikkuse kaitse ja saastatuse/reostuse ennetamine. Kestliku rahastuse tehniliste ekspertide grupi (TEG) seatud CO2 maksimumlävendite tõttu ei kvalifitseeruks ükski fossiilne kütus (sh fossiilne gaas) roheliste investeeringute nimekirja. Nende soovituste kohaselt tuleks rohetaksonoomiast välja jätta ka tuumaenergia, sest see kahjustab oluliselt mitut taksonoomia valdkonda. Grupi soovituste ignoreerimine Euroopa Komisjoni poolt nõrgestab kestliku rahastuse põhimõtete teaduspõhisust ning näitab, kui tugev mõju on fossiilkütuste ja tuumaenergia lobil Euroopa Komisjonis. 

Kuigi tihti esitletakse fossiilset gaasi kui kliimasõbralikumat fossiilkütust, on fossiilne gaas metaanilekete tõttu kliimale väga kahjulik – piisab vaid 3.2 % metaani lekkimisest gaasitaristust, et fossiilse gaasi mõju keskkonnale oleks võrreldav kivisöe omaga. EL kliimaeesmärkide ja Pariisi kliimaleppe eesmärkide täitmiseks on oluline vähendada kõikide fossiilkütuste, sh fossiilse gaasi nõudlust. 2020. a. Climacti uuringu kõigi stsenaariumite kohaselt peaks 55% heitmete vähendamise eesmärgi saavutamiseks gaasi nõudlus vähenema aastaks 2030 vähemalt poole võrra.

Tuumaenergiat ei saa liigitada roheliseks investeeringuks, kuna selle tootmisahelal on märgatavad keskkonna- ja sotsiaalsed mõjud alates kaevandamisest kuni radioaktiivsete jäätmeteni. Tuumaenergia hind – mille maksab kinni tarbija – on vähemalt kaks korda kõrgem tuule- ja päikeseenergiast.

Fossiilkütustel põhinevate investeeringute (sh fossiilne gaas) klassifitseerimine roheliseks seab kahtluse alla Euroopa roheleppe usaldusväärsuse rahvusvaheliselt ning töötab vastu taksonoomia eesmärgile vältida rohepesu. Taksonoomia puhul on kriitilise tähtsusega selle rahvusvaheline roll: ambitsioonikal taksonoomial on potentsiaal saada üleilmseks teetähiseks kestlike rahavoogude suunamisel. Võttes arvesse, et taksonoomialaadsete süsteemide loomist plaanitakse mitmel pool mujalgi, on EL huvides seada investoritele võimalikult ambitsioonikas standard.

Juhul, kui EL oma taksonoomia kriteeriumid langetab, riskib ta ohuga kaotada oma juhtrolli kliimaliidrina maailmas ning hoogustada mittesäästlikke investeeringud mujalgi, millele juba viitavad Lõuna-Korea ja Venemaa taksonoomiate loomise esimesed sammud.Eesti riik peab Euroopa tasandil seisma hea oma järgnevate põlvkondade elamisväärse tuleviku eest ning eelistama teaduspõhisust poliitilistele kompromissidele. Euroopa Liidu taksonoomias tuumaenergia ja fossiilse gaasi roheliseks liigitamisel on pöördumatud tagajärjed, kuna see soodustaks ökoloogiliste murdepunktide ületamist, millega kaasnevad tagasisideahelad seavad inimkonna ja kogu eluslooduse kestmise ohtu. Soovitame selles suunas mitte liikuda.

Eesti Keskkonnaühenduste Koja liikmeteks on 11 keskkonnaühendust: Eesti Roheline Liikumine, Eestimaa Looduse Fond, Keskkonnaõiguse Keskus, Eesti Ornitoloogiaühing, Stockholm Environment Institute, Balti Keskkonnafoorum, Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering, Keskkonnakaitse Ühing Sorex, MTÜ Nõmme Tee Selts ja Läänerannik.

Foto: Ahavid/Pixabay.

Teema kohta on valmis kommentaare andma ERLi huvikaitse ekspert Johanna Kuld (johanna@roheline.ee).

 

Jaga postitust ja levita rohelist sõnumit!

Liitu Eesti keskkonna heaks meie üle 1000 liikmega!

  • MTÜ Eesti Roheline Liikumine 

    Tiigi 8–24, 51003 Tartu 
    +372 5645 4459
    info@roheline.ee

Reg kood: 80001670 

Arvelduskontod:
EE322200221011415405 Swedbank
EE941010102051999003 SEB