Euroopa puhta tööstuse lepe ja regulatsioonide lihtsustamine ei päästa meid kliimakriisist
Euroopa Komisjoni eile, 26. veebruaril 2025, avalikustatud uued õigusaktid seavad ohtu keskkonnakaitse ning pakuvad tööstussektorile ulatuslikke toetusi. Uue seadusandlike meetmete paketi eesmärk on aidata ELi tööstustel vähendada oma süsinikujälge ja konkureerida USA ja Hiina ettevõtetega. Ettepanekud keskenduvad tugevalt dereguleerimisele ehk lihtsustamisele ja tingimusteta toetustele, mis on poliitiline kannapööre ELi roheleppe senisel suunal.
Uued ja muudetavad õigusaktid
Puhta tööstuse kokkulepe (Clean Industrial Deal ehk CID). Tegu on mitmeaastase plaaniga, mille eesmärk on toetada ja tugevdada Euroopa Liidu tööstusi – nii traditsioonilisi energiamahukaid tööstusharusid kui ka arenevaid rohetehnoloogiaid. CID sisaldab ulatuslikku toetuste paketti tööstusele ning ka liikmesriikidele mõeldud maksupoliitika ettepanekuid.
Omnibus I, regulatsioonide lihtsustamist käsitlev koondõigusakt, millega bürokraatia vähendamise eesmärgil plaanitakse muuta (ja oluliselt lahjendada) ettevõtetele kohanduvaid regulatsioone: kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiiv (CSDDD), kestlikkusaruandluse direktiiv (CSRD), ELi taksonoomia ja süsinikdioksiid kohandusmehhanism (CBAM).
Taskukohaste energiahindade tegevuskava (Action Plan on affordable energy), mis on üks puhta tööstuse kokkuleppe osa ning mille eesmärgiks on langetada energiahindu kogu Euroopa Liidus.
Omnibus II, mis on samuti puhta tööstuse kokkuleppe osa ning keskendub avalikele toetustele ja mehhanismidele riskide maandamiseks.
On äärmiselt murettekitav, et samal ajal, kui kliima- ja elurikkuse kriis järjest süveneb ning inimõigusi rikutakse globaalsetes tarneahelates üle kogu maailma, seab Euroopa Liit ärihuvid inimestest ja keskkonnast ettepoole. Komisjon loodab vabatahtliku ülemineku peale tööstussektoris, mis on viimaste aastakümnete näitel läbikukkunud lähenemisviis. On enam kui tõenäoline, et uued toetused rahvusvahelistele korporatsioonidele liiguvad sarnaselt raporteeritud hiigelkasumitega aktsionäride taskutesse, mitte ettevõtte roheüleminekusse.
Komisjoni Omnibus-pakett ehk regulatsioonide lihtsustamist käsitlev koondõigusakt nõrgestab olulisi inimõiguste- ja keskkonnaalaseid regulatsioone nagu äriühingute hoolsuskohustuse direktiiv (CSDDD) ja kestlikkusaruandluse direktiiv (CSRD). Eelkõige CSDDD puhul tähendab Omnibus ettepanek sisuliselt direktiivi tühistamist, kuna eemaldatud on kõik vähegi mõju omavad ja olulised sätted: kohustus rakendada kliimamuutuste üleminekukava, tsiviilvastutuse mehhanismid (võimalus tarneahelas toimunud inimõiguste rikkumiste ohvritel kohtusse pöörduda) ning kõrge riskiga valdkondade prioritiseerimine põhjaliku tarneahela analüüsi kaudu.
Komisjoni eesmärk ühendada kliimameetmed ja tööstuse konkurentsivõime laseb tööstusel juhtohjad haarata, samal ajal kui kliima ja keskkond ohvriks tuuakse.
Reaalsus on see, et majandus peab mahtuma planetaarsete piiride sisse ning Euroopa tööstussektor peab oma heitkoguseid järsult vähendama. Komisjon ei ole esitanud usaldusväärset plaani, mis käsitleks probleemi algpõhjust – meie jätkuvat sõltuvust fossiilkütustest. Valitseb usk tõestamata või eksitavatesse lahendustesse, nagu fossiilkütustel põhinev vesinik ning süsiniku sidumine ja ladustamine (CCS). Selge visiooni puudumine, mis suunaks meid eemale fossiilkütustest, riskib avaliku raha suunamisega gaasitaristusse ja muudesse fossiilkütustel põhinevatesse „lahendustesse”.
Ettepanekuid ei ole veel vastu võetud, mis neist plaanidest edasi saab? Valitsusjuhid arutavad Komisjoni avaldatud plaane 20.-21. märtsil, Euroopa Parlament arutab konkurentsivõime kompassi veebruaris ning puhta tööstuse lepet tõenäoliselt märtsis.
Eesti Roheline Liikumine koos sadade keskkonna- ja inimõiguste ühendustega üle Euroopa on seda meelt, et selle asemel, et suunata avalikku raha suurkorporatsioonide taskutesse, peavad poliitikakujundajad kehtestama rahastamisele ranged sotsiaalsed ja keskkonnanõuded, suunama investeeringuid tõeliselt puhtasse tööstusse ning lõpetama fossiilkütuste ja saastava tööstuse toetamise.
Majanduskasv ja saastava tööstuse toetamine ei ole tee paremasse tulevikku – heaolu tagamiseks on vaja hoida keskkonda ja inimesi, mitte suurkorporatsioonide kasumeid.
Fotol pilt 26.02.2025 kodanikuühenduste meeleavaldusest Brüsselis.