Viimase kümnendi jooksul pole Eestisse ehitatud ühtegi suuremat kui kolme turbiiniga tuuleparki. Seda peamiselt seetõttu, et eelmistel valitsustel puudus poliitiline tahe, et prioritiseerida päikesel ja tuulel põhinevat energiatootmist.
Nüüdseks on energiakriis ja Ukraina sõda sundinud otsustajaid jõudsalt tegutsema, et tuuleparkide lubade andmist kiirendada. Nii teadlased, keskkonnaorganisatsioonid, progressiivsed energeetika ettevõtted kui ka valitsus on veendunud, et Eesti peaks olema 100% taastuvenergial toimiv riik, ent süsinikneutraalsuse poole püüdlemisel võime hooletult otsuseid tehes kahjustada ökosüsteemide toimimist ja vähendada bioloogilist mitmekesisust. Need on vajalikud, et tagada metsade hea toimimine, viljakad mullad, puhas vesi ning toimetulek kliimakriisist võimendatud ilmastikuriskidega.
2022. aastal tutvustas Euroopa Komisjon REPowerEU rahastuspaketti, mille eesmärk on lõpetada Euroopa Liidu sõltuvus Venemaa päritolu fossiilkütustest ja anda tõuge taastuvenergiale üleminekuks.
Eesti kasutab mainitud rahastuspaketist 31,8 miljonit eurot, et kiirendada taastuvenergia kasutuselevõttu. Reform hõlmab kehtivate seaduste läbivaatamist, et lühendada ruumilise planeerimise, loataotluste ja keskkonnamõju hindamisega seotud menetlusi. Lisaks on välja pakutud uus eelnõu, mille raames oleks võimalik tuuleenergia arendusi kiiremini ellu viia ja täiendavaid eelisarendusalasid kaardistada. Arvestades Eesti uuendatud eesmärki katta oma aastane elektritarbimine 2030. aastaks 100 protsendi ulatuses taastuvelektriga, on tegu eriti aktuaalse reformiga.
Arvestades Eesti uuendatud eesmärki katta oma aastane elektritarbimine 2030. aastaks 100 protsendi ulatuses taastuvelektriga, on tegu eriti aktuaalse reformiga.
Taastuvenergia kiire kasutuselevõtuga paralleelselt on ülioluline tõhustada bioloogilise mitmekesisuse kaitsmisele suunatud meetmeid.
Uue reformi raames on juba alanud tuuleparkide jaoks optimaalsete asukohtade valimise protsess. Üks reformiga kaasnev suur murekoht on tuulikute võimalik sattumine metsaaladele, mille kompenseerimiseks on pakutud raadamistasu kehtestamist, ent olemasolevat metsaökosüsteemi ei saa asendada uute puude istutamisega mujale, liiati kui uued puud satuvad looduskooslusesse, kuhu need tegelikult ei sobi. Praegu napib sisulisi arutelusid kohalike kogukondadega, kelle hulgas valitsevat “mitte minu tagahoovis” (NIMBY) suhtumist saaks kaasava dialoogiga leevendada – niiviisi on võimalik vältida tuulikute planeerimist vähem asustatud, ökoloogiliselt tundlikesse piirkondadesse.
Eesti Rohelise Liikumise eestvedamisel on valminud lühifilm, milles arutlevad taastuveenrgia kasutuselevõtu kiirendamise keskkonnariskide ja lahenduste üle endine Riigikantselei rohepoliitika nõunik Ivo Krustok, Tartu Ülikooli taastamisökoloogia professor Aveliina Helm, Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitse programmijuht Veljo Volke ja Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühingu juhatuse liige Piret Toonpere.
Vaata lisaks: raportit “No recovery without citizens: why public involvement is key to Europe’s green transformation”, mis koostati projekti Citizens’ Observatory for Green Deal Financing projekti käigus.
Toetajad ja tänu:
