Eesti ja Läti elurikkuse rahastamise võrdlus – kumb naabritest on paremal järjel?
Elurikkuse kadu toimub inimkonna ajaloos enneolematul kiirusel. Euroopa Liidus on kõigest 15% elupaikadest ja 27% liikidest heas seisundis, samas kui murettekitavad 81% elupaikadest on halvas või väga halvas seisukorras. Eestis on mitmete oluliste elurikkusega seotud näitajate olukord samuti muserdav.
Sellises olukorras on eriti tähtis EL-i elurikkuse rahastamine, mis toetab võtmetegevusi, et kaitsta allesjäänud loodust ja taastada kaotatut. Lähitulevikus avaneb mitmeid uusi võimalusi EL-i elurikkuse rahastamise parandamiseks, näiteks looduse taastamise seaduse loomine ja järgmise EL-i eelarve perioodiks 2027–2034 ettevalmistamine.
Käesolev ülevaade pakub põhjalikku ülevaadet Läti ja Eesti riiklike elurikkusega seonduvate vajaduste prioriteetidest. Keskendutakse kolmele peamisele aspektile – elurikkuse hetkeseis, olemasolev rahastus ja peamised valdkonnad, mis vajavad toetust. Anname soovitusi nii riiklikul kui ka EL tasandil, et tagada rahastuse suunamine õigesse kohta, et elurikkuse kadumisega tõhusalt tegeleda. Eesmärk on, et rahastus jõuaks sinna, kus seda kõige rohkem vajatakse, et kaitsta meie loodust ja elurikkust kõige efektiivsemal viisil.
Tutvu väljaandega siin [ENG]