Demy Landson: ära usu hundi juttu. Tuumajaama müügimehed hullutavad meid õigete valikute ees silmi sulgema

2021-03-28 11:10:25

Viimasel ajal üles kerkinud eksperimentaalse moodultuumajaama eriplaneeringu võimalik algatamine Eestisse on tänaste võimaluste kõrval kergelt öeldes arusaamatu. On selge, et rohepööre vajab saastavale põlevkivitööstusele alternatiivseid lahendusi, mis oleksid aktsepteeritavad kõikide ühiskonnakihtide poolt, tekitaksid töökohti ning suudaksid pakkuda võimalust investeeringutest tulu teenida. Ennast tõestanud lahendused tuumajaama kõrval on aga juba ammu olemas.

Üldine ekslik arvamus on, et praegused alternatiivid energeetikasektoris, milleks on jätkusuutlikkuse põhimõtteid arvestav tuule- ja päikeseenergia, ei ole piisavad ning vaja on midagi, mis tagab varustuskindluse, kui mõnes maakonnas tuul ei puhu ja päike ei paista. Ometi on Eesti varustuskindlus Eleringi andmetel piisav.

Päikeseenergiast toodetud elektrienergia tootmismaht kasvas eelmisel aastal rohkem kui kaks korda ning tootjate arv kolmekordistus. Ootel on ligikaudu 4500 kuni 50-kilovatise võimsusega tootmisseadme – see tähendab, et kokku on aastaks 2021 on Eesti võimeline elektrit tootma juba ligikaudu 500 megavatti päikeseenergiat. Võrdluseks – riskantse moodultuumajaama puhul jääb ühe reaktori tootmisvõimekus 300 megavati juurde.

Tuumaentusiastid näevad tuule- ja päikeseväheste päevade varustuskindluse tagamiseks tuumajaama. Avalikkuseni ei taha aga jõuda asjaolu, et ettevõtmisesse investeerides on võimalik matta sadu miljoneid täna kõigest paberi peal eksisteerivasse lahendusse. Eestist teeksime ettevõtmisega riskantse katselabori, toksiliste jäätmete hoiustamise paiga aastatuhandeteks ning annaksime tugeva hoobi maksumaksja rahakotile. Jaam hakkaks energiat tootma alles siis, kui kliimakriis on saavutanud juba kriitilise taseme ning jaama rajamiseks kulunud energia tagasiteenimiseks läheb aga sellest ajahetkest veel mitmeid kümnendeid. Tuumaenergia riskidest on olemas ka põhjalikum ülevaade.

Toimiv ja keskkonnasõbralik alternatiiv

Eesti Roheline Liikumine on vastukaaluks tuuma unistusele välja tulnud energeetika visiooniga, mille on allkirjastanud 10 keskkonnaorganisatsiooni. Põhilised märksõnad visioonis on energia hajatootmine, salvestustehnoloogiatesse investeerimine, tarbimise vähendamine ja nutikamaks muutmine. Energia salvestustehnoloogia võimalused on siiski veel tugevalt alahinnatud, kuigi märkimisväärne areng on toimunud. Levinud liitiumioonakude hinnad on 9 aastaga langenud ligi 90% ja hinnalangus on jätkumas.

Lisaks kasutatakse näiteks Redflow akude tootmisel taastuvaid materjale ning vajadus kaevandada haruldasi muldmetalle nagu liitium on väiksem. Piltlikult öeldes on liitiumioonakud sprinterid, Redflow akud maratonijooksjad – sobivad hästi pikaaegseks kasutamiseks erinevate majapidamiste ja ettevõtete energia varustuskindluse tagamiseks. Ka suured, kuid võrdlemisi väikse keskkonnajalajäljega pumphüdroelektrijaamad taastuvenergia salvestamiseks on Eestis juba rajamisel, mitte enam pelgalt kellegi uitmõtted.

Hea oli näha, kuidas taastuvenergia toetuse läbi kerkis päikesepaneele nagu seeni pärast vihma, eraisikud ja ettevõtted on paneelide paigaldamise tasuvuspunktist teadlikud ning kogemus Eestis päikeseenergia tootmisest on käes. Milline energia tootlus oleks meretuuleparkidel, mille võiksime rajada nende sadade miljonite eest lähiajal ning mis muidu saaksid investeeritud tuumajaama? Vajaduspõhine taastuvenergia importimine on samuti üheks adekvaatseks lahenduseks – tuleviku märksõnaks on koostöö, mitte kapseldumine.

Silmipimestav kommunikatsioon

Peamine küsimus on, mille taga seisab taastuvenergia laiem kasutusele võtmine Eestis? Fermi Energial on võimekus paigutada suuri summasid kommunikatsiooni ning see vähendab päriselt taastuvate lahendustega tegelevate organisatsioonide ja ettevõtete nähtavust avalikkuse jaoks. Suurärimeeste huvi aga pole tegelikkuses see, et inimesed paneksid oma katused või maatüki ühe nurga päikesepaneelide käsutusse, kasutaksid salvestustehnoloogiat ja saavutaksid nii eraisiku kui lõpuks riigi tasandil energeetilise sõltumatuse. See teeks liiga hoopis suurtootjate rahakotile, mitte tarbija omale.

Tean seda oma käest, olles rajanud isiklikuks tarbimiseks 25 kW suuruse päikesepargi Võru lähistele, mille tasuvuspunkt on juba 7 aasta pärast. Ka kõige pimedamal päeval detsembris on park tootnud piisavalt, et päevane elektritarbimine ära katta.

On oluline näha, miks jõuavad teatud teemad avalikkuseni ning miks on investeeringud suunatud just sinna, kuhu nad on. Ainuüksi tuumaentusiastide värske Funderbeami ühisrahastuskampaania tutvustustekstist võis leida tugevat valeinformatsiooni projekti vajalikkuse ja võimalikkuse kohta. Investeerimine aga päriselt kliimaprobleemidega tegelevatesse ühingutesse ja organisatsioonidesse, kes on uute tehnoloogiate-, alternatiivide ja keskkonnateemadega tegelenud aastakümneid ja toimetavad suures osas vabatahtlikkuse alusel, oleks antud juhul toimivam lahendus.

Kindel on see, et kui oleks investeeritud teadus- ja arendustöösse, taastuvenergia- või keskkonnakaitsega tegelevatesse ühingutesse, läheks meil juba sel suvel päikese- ja tuuleparkide tegemiseks või arendatakse välja Põhjamaadesse sobiv salvestustehnoloogia, mis on keskkonnasõbralik. Eesti peab saama fookuse paika, mitte aega veelgi kulutama, matma miljoneid eurosid avalikku raha ning leidma ikkagi lõpuks, et Kunda või Kaberneeme rahvas eelistab oma tagaaeda päikeseparki tuumajaama asemel.

Artikkel on avaldatud Eesti Päevalehes.
Pildi autor: Wirestock (Freepik)

 

Jaga postitust ja levita rohelist sõnumit!

Liitu Eesti keskkonna heaks meie üle 1000 liikmega!

  • MTÜ Eesti Roheline Liikumine 

    Tiigi 8–24, 51003 Tartu 
    +372 5645 4459
    info@roheline.ee

Reg kood: 80001670 

Arvelduskontod:
EE322200221011415405 Swedbank
EE941010102051999003 SEB