Arvamusfestivali blogi: Puhtam energia vajab kriitilisi toormeid – milliseid valikuid me teeme?
Kui räägime üleminekust puhtamale energiasüsteemile, mõtleme sageli tuuleparkidele, päikesepaneelidele, elektriautodele ja fossiilkütustest loobumisele. Vähem räägitakse aga sellest, milliseid materjale need tehnoloogiad vajavad ja kust need materjalid pärinevad.
Euroopa Liidu eesmärk saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050 eeldab suuri muutusi selles, kuidas me energiat toodame ja tarbime. Selleks vajame järjest rohkem kriitilisi toormeid, näiteks liitiumi, koobaltit, vaske ja haruldasi muldmetalle. Neid kasutatakse akudes, elektrivõrkudes ja taastuvenergia tehnoloogiates, aga ka paljudes teistes valdkondades, näiteks meditsiiniseadmetes, autotööstuses ja kaitsetööstuses.
Samas sõltub Euroopa paljude nende toormete puhul endiselt tugevalt impordist väljastpoolt Euroopa Liitu. Sõltuvuse vähendamiseks otsitakse lahendusi nii materjalide taaskasutamise ja ringmajanduse arendamise kui ka uute kaevanduste rajamise kaudu Euroopas.
See toob kaasa keerulise küsimuse – kuidas tagada vajalikud materjalid puhtamale energiasüsteemile üleminekuks nii, et me ei tekitaks samal ajal uusi keskkonna- ja sotsiaalseid probleeme?
Uued kaevandused võivad aidata vähendada sõltuvust impordist, kuid kaevandamisega võivad kaasneda mõjud elurikkusele, veeressurssidele, kohalike kogukondade elukeskkonnale ja inimõigustele. Seetõttu ei ole küsimus ainult selles, kui palju toormeid Euroopa vajab, vaid ka selles, kuidas neid hangitakse ja milliseid mõjusid see endaga kaasa toob.
Kelle huvid kujundavad Euroopa valikuid?
Euroopa Liidus toimuvad praegu muutused ka ettevõtete vastutust puudutavates reeglites. Euroopa Komisjoni algatatud niinimetatud omnibus-pakettide raames vaadatakse üle näiteks ettevõtete kestlikkusaruandluse ja hoolsuskohustuse nõudeid.
Muudatuste eesmärk on vähendada ettevõtete halduskoormust ja parandada Euroopa ettevõtete konkurentsivõimet. Samal ajal on need tekitanud arutelu selle üle, kas regulatsioonide leevendamine võib vähendada läbipaistvust ning nõrgendada ettevõtete vastutust oma tarneahelates toimuva eest.
Poliitikakujundamine ei toimu vaakumis. Ettevõtetel, tööstusharudel, kodanikuühiskonnal, teadlastel ja kohalikel kogukondadel on erinevad huvid ning võimalused oma seisukohti esindada. Suurtel majandusharudel on sageli rohkem ressursse poliitikakujundamises osalemiseks kui neil, keda otsused kõige otsesemalt mõjutavad. Kriitiliste toormete puhul tähendab see näiteks arutelu selle üle, kui kiiresti ja millistel tingimustel peaks Euroopas uusi kaevandusprojekte arendama ning millised keskkonna- ja sotsiaalsed nõuded neile kehtivad.
Seetõttu on oluline, et Euroopa otsustes oleksid lisaks tööstuse vajadustele nähtavad ka keskkonnakaitse, inimõiguste ja kohalike kogukondade vaated.
Energiaüleminek peab olema õiglane
Üleminek puhtamale energiasüsteemile on vajalik, kuid selle edukust ei saa hinnata ainult uute tehnoloogiate kasutuselevõtu kiiruse või majandusliku kasu järgi. Sama oluline on küsida, millised on nende lahenduste tegelikud mõjud loodusele ja inimestele.
Avalikud otsused määravad, milliseid väärtusi ja huve me prioriteediks seame. Seetõttu peab energiaülemineku kujundamisel olema ruumi erinevatele häältele – mitte ainult ettevõtetele ja tööstusele, vaid ka kodanikuühiskonnale, teadlastele ja kohalikele kogukondadele.
Puhtam energia ei tohiks tähendada lihtsalt uute tehnoloogiate kasutuselevõttu. Küsimus on ka selles, milliseid ressursse me selleks vajame, kust need tulevad ja milliseid valikuid nende hankimisega kaasneb.
Nendel teemadel räägime 8. augustil Arvamusfestivalil Paides toimuval arutelul „Kriitiline küsimus energeetika teelahkmel – milline on toormete roll energiasüsteemis?“. Ootame arutlema, millist rolli mängivad kriitilised toormed tuleviku energiasüsteemis ja kuidas tagada, et energiaüleminek oleks õiglane nii looduse kui ka inimeste jaoks.
8. august 2026 kell 16.30–18.00
Eluruum & loodus aruteluala, Paide Arvamusfestival