Anna oma hääl: Ohtlike kemikaalide juurest uude, targemasse, tervise ja elurikkuse ajastusse
Loe lähemalt, miks pestitsiidide dereguleerimine on lubamatult ohtlik plaan:
Komisjonil on plaanis anda pestitsiididele tähtajatu kehtivusega heakskiit. Perioodiliste läbivaatamiste kohustuse kaotamine tähendaks, et enam ei pea pestitsiide iga 10 kuni 15 aasta tagant uute teadusandmete valguses hindama ja heakskiit kehtiks määramata ajaks. Kuigi on ette nähtud ka mõned ebamäärased ja mitmeti tõlgendatavad erandid, muudab ettepanek tähtajatu heakskiidu pigem ikkagi reegliks.
Uued reeglid piiraksid liikmesriikide võimalusi uute tõendite ajendil tegutseda: isegi tõsise tervise- või keskkonnakahju ohu puhul ei tohiks riigid aineid ära keelata enne Komisjonilt ümberhindamise palumist. Taani keelas hiljuti per- ja polüfluoroalküülkemikaalide kasutamise, kuid uue süsteemi järgi poleks selline samm enam võimalik.
Lisaks lubab Komisjon kahekordistada perioodi, mille jooksul võib kõrge toksilisusega pestitsiide veel keelamise järgselt müüa. Veel mõned ettepaneku murettekitavad osad on pestitsiidide heakskiitmise lihtsustamist võimaldavad erandid, biopestitsiidide definitsiooni osaline laiendamine ka sünteetilistele ainetele ning pestitsiidide pihustamiseks droonide kasutamise laiemalt lubamine, mis suurendaks pestitsiidide looduslikele elupaikadele kandumise tõenäosust.
Tervisele ja keskkonnale kahjulikud pestitsiidid jäävad kontrollimata
Paljud pestitsiidid võivad tunduda esialgsel testimisel turvalised, kuid hiljem tuleb välja, et kahju inimestele ja keskkonnale on tõsine. Euroopa Liidu pestitsiidide uuesti hindamise süsteem on korduvalt paljastanud pestitsiidide tõeliseid tagajärgi mitmeid aastaid peale nende esialgset heakskiitmist. Ilma järelkontrollideta saaksid ohtlikud kemikaalid turul püsida igavesti.
Mõned näited:
- Kloorpürifossi kasutati aastakümneid, tunnistamata selle kahjulikke mõjusid aju arengule. Uute uurimiste tulemusel keelati selle kasutamine aastal 2020.
- Mankotseeb püsis seaduslikuna üle 50 aasta, sest varased hindamised jätsid tähelepanuta mõjud hormoonidele, paljunemisvõimele ja närvisüsteemile. Hilisemate uuringute järel keelati aine aastal 2021.
- Flufenatseet oli üle 20 aasta lubatud, kuni uued andmed tõestasid, et aine häirib nii inimeste kui loomade hormoonsüsteemi ja laguneb trifluoroäädikhappeks, mis on kõrge püsivusega igavene kemikaal. Flufenatseedi keeld kehtestati Euroopa Liidus alles üle-eelmisel aastal.
Jätkuvalt on lubatud kasutada glüfosaati, mida seostatakse vähiriskiga ja mille kasutamist on kritiseerinud nii teadlased kui rahvatervise eestkõnelejad. Atsetamipriid ehk närvimürk, mis on viimane Euroopa Liidus laialdaselt heakskiidetud neonikotinoid, on seotud aju arengu kahjustamisega. Komisjoni ettepaneku kohaselt võiksid need ja paljud teised pestitsiidid jääda turule igaveseks, isegi kui uued tõendid osutavad tõsistele probleemidele. Kui Komisjoni ettepanek peaks läbi minema, saaksid Prantsusmaa vabaühenduse Générations Futures analüüsi kohaselt 49 sünteetilist pestitsiidi heakskiidu määramata ajaks.
“Kokkuhoiu” võimalik hind
Keemiatööstuse hiiglaste, nagu Bayer ja CropLife Europe, arvates võiksid kohustuslikud ümberhindamised asenduda “vajaduspõhiste uuendustega turvalisuse osas”, et “vabastada ressursse uute toodete hindamiseks ja vähendada administratiivkulusid”. Komisjoni ettepanek täidab tööstuse soove peaaegu punktuaalselt: ka erandite tagamine, droonide abil pihustamise soodustamine ja keelamisjärgse müügiperioodi pikendamine on toimumas suurkorporatsioonide palvel.
Komisjon põhjendab regulatsioonide lõdvendamist 1 miljardi euro suuruse kokkuhoiuga, kuid see hinnang põhineb suures osas vanadel andmetel ja optimistlikel eeldustel. Teised tõendid näitavad, et pestitsiidide kasutamise ühiskondlikud kulud võivad olla oluliselt suuremad kui majanduslikud tulud tööstusele. Prantsuse mõttekoda BASIC on hinnanud, et pestitsiidide tõttu ühiskonna kantavad kahjud ulatusid 2017. aastal 2,3 miljardi euroni, samas kui pestitsiiditööstus teenis samal aastal kasumit vaid 900 miljonit eurot.
Kõige rohkem ohustavad pestitsiidid just põllumajandajate ja põldude lähedal elavate kogukondade tervist. Isegi kaitseriietust kandes on kokkupuude kemikaalidega ohtlik, suurendades neuroloogiliste haiguste ja vähiriski. Samavõrd ohtlik on ettepanek eluslooduse ja elurikkuse jaoks, sest lisaks kahjuritele on pestitsiidid ülimalt mürgised ka mesilastele, lülijalgsetele, kahepaiksetele, mullaelustikule ja paljudele teistele.
Ka Eesti ei ole mõjudele immuunne. Pestitsiide on leitud Eestis nii nitraaditundlike alade kui põllumajanduspiirkondade kaevudest, allikatest ja jõgedest, mitmel juhul üle tervisliku piirnormi. Teiste hulgas on piirnormi ületanud glüfosaadi ja selle laguaine AMPA (aminometüülfosfoonhape) sisaldused. Samamoodi jõuavad pestitsiidijäägid eestlaste toidulauale, seejuures tavatoidus on sisaldus tuntavalt suurem kui mahetoidus.
Liikmesriigid ja Euroopa Parlament otsustavad varsti, kas minna muudatustega edasi. Anna neile märku, et nõuete leevendamine ohtlikele pestitsiididele oleks samm vales suunas.