Avalik pöördumine: keelustame Eestis ühekordsed e-sigaretid
Täna esitasid poolsada organisatsiooni ja koolijuhti Eesti Rohelise Liikumise eestvedamisel ministeeriumidele avaliku pöördumise, milles nõuavad ühekordsete e-sigarettide keelustamist Eestis hiljemalt 2027. aastast. Sama ettepanekuga rahvaalgatus, mis saadeti täna ka Riigikokku, kogus 2025. aasta lõpus üle 2000 allkirja, kinnitades laiapõhjalist avalikku toetust sammudele, mis kaitseksid paremini laste tervist ja vähendaksid ühekordsete e-sigarettide keskkonnamõju.
Toome siin ära pöördumise täismahus:
Sotsiaalministeeriumile
Kliimaministeeriumile
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile
Justiits- ja digiministeeriumile
9. veebruar 2026
Lp ministrid,
pöördume Teie poole palvega keelustada Eestis ühekordsed e-sigaretid.
Elektrooniline sigaret ehk e-sigaret ehk veip on patareitoitel seade, mis kuumutab vedelikku, mille aerosoole kasutaja suu kaudu sisse hingab ning neid kasutatakse alternatiivina tavalistele sigarettidele ja teistele nikotiini sisaldavatele toodetele.
Ühekordseks kasutamiseks mõeldud e-sigarettide problemaatilisus on mitmetahuline:
Terviserisk noortele – värvilised pakendid, madal hind ja magusad maitsed muudavad ühekordsed e-sigaretid atraktiivseks just lastele ja noortele ning hoolimata kehtivatest piirangutest on need praegu alaealistele kergesti kättesaadavad. Tervisele avalduv pikaajaline mõju on murettekitav, kuna nikotiinisõltuvuse levik noorte seas tähendab tulevikus suuremat koormust kogu ühiskonnale. Kui noored jäävad nikotiinist sõltuvusse, kasvab tulevikus oluliselt südame- ja kopsuhaiguste arv. See ei puuduta ainult nende tervist, vaid tähendab ka rohkem patsiente haiglates, suuremaid kulusid tervishoiusüsteemile ja maksumaksjatele ning töövõime langust kogu ühiskonnas.
E-sigarettide levik Eesti noorte seas on üks kõrgemaid Euroopas ning noored kasutavad enim just ühekordseid seadmeid, mis on atraktiivsed oma madala hinna, meeldivate maitsete ja lihtsalt peidetava kuju tõttu. Samal ajal näitab Austraalia eeskuju, et vaid aasta pärast ühekordsete e-sigarettide keelustamist langes nende tarvitamine 14–17-aastaste seas 17,5%-lt 14,6%-le ning üle 15-aastaste seas vähenes tarvitamine enam kui kolmandiku võrra.
Ressursside raiskamine – ühekordsed e-sigaretid sisaldavad liitiumi, koobaltit, mangaani ja niklit – väärtuslikke toormaterjale, mida kasutatakse laialdaselt paljudes elektroonikaseadmetes alates nutitelefonidest ja lõpetades elektriautodega. Ühekordseks kasutamiseks mõeldud toodetes on see väärtusliku materjali raiskamine – kümme ära visatud e-sigaretti sisaldavad neid aineid juba koguses, mis kuluks ühe nutitelefoni aku valmistamiseks.
Elektroonikajäätmed on keskkonnaprobleem – keskmiselt 600 tõmbe järel muutub ühekordne e-sigaret elektroonikajäätmeks, mida on keelatud visata tavaprügi hulka, kuid mis enamasti ohtlike jäätmete kogumiskasti ei jõua. Euroopa Komisjoni hinnangul tekitavad ühekordsed e-sigaretid igal aastal miljoneid tonne plasti- ja elektroonikajäätmeid ning nende ümbertöötlemine ja taaskasutus on keeruline ning kallis. Olmeprügi sekka sattunud e-sigaret võib süttida ja põhjustada prügikasti, jäätmeveoki või isegi prügila põlengu. Suur osa kasutatud seadmetest satub loodusesse, kus need lagunevad aeglaselt ja eraldavad plastiosakesi, raskemetalle ning liitiumit.
Meie ettepanek on keelustada Eestis ühekordsed e-sigaretid.
Keeld tähendab, et on keelatud ühekordseid sigarette müüa nii füüsilistes kui veebipoodides, samas jäävad turule alles korduskasutatavad ja täidetavad e-sigaretid, mille kasutamist on võimalik reguleerida rangemalt ning mille kahjulik mõju keskkonnale on väiksem.
Mitmed riigid, sealhulgas Prantsusmaa, Suurbritannia, Belgia ja Austraalia, on juba astunud samme ühekordsete e-sigarettide keelustamiseks just tervise ja keskkonna säästmise kaalutlustel.
Eesti inimeste seas on toetus ühekordsete e-sigarettide keelustamisele tähelepanuvääriv: Eesti Rohelise Liikumise ning muusik Linalaka poolt algatatud rahvaalgatus kogus 2025. aasta lõpus üle 2000 allkirja, teema on päevakajaline nii terviseedendajate, lapsevanemate kui tervishoiutöötajate seas, samal ajal kui jäätmete aina süvenevale probleemile otsitakse lahendusi nii paremast kogumiskastide võrgustikust kui pandisüsteemist.
Kuigi alaealiste nikotiinitarbimine ja elektroonikajäätmete ringlussevõtt on kindlasti laiemad ja keerulisemad teemad, oleks ühekordsete e-sigarettide keelustamine üks selge, lihtne ja mõjus samm parema tervise, säästliku ressursikasutuse ja keskkonnahoiu suunas. Teiste riikide praktika näitab, et ühekordsete e-sigarettide keelustamine vähendab alaealiste nikotiinitoodete tarbimist, panustab säästlikku ressursikasutusse ja aitab kaitsta keskkonda.
Rohkem infot e-sigarettide tervist kahjustava mõju kohta leiab Tervise Arengu Instituudi tubakainfo kodulehelt: https://www.tubakainfo.ee/mis-on-sigaretis/e-sigaret/
Rohkem infot ühekordsete e-sigarettide keskkonnamõju kohta leiab Eesti Rohelise Liikumise kodulehelt: https://roheline.ee/uhekordsete-e-sigarettide-keskkonnamoju/
Lugupidamisega,
Marilin Eessalu, MTÜ Eesti Roheline Liikumine tegevjuht
Liina Jürgel, muusik Linalakk
Farištamo Eller, Päästame Eesti Metsad MTÜ
Kai Klein, MTÜ Balti Keskkonnafoorum
Janek Jõgisaar, Keskkonnasõbraliku elustiili portaal Bioneer
Janika Ruusmaa, Tartu loodusmaja
Eeva Kirsipuu-Vadi, Rohelise kooli programm
Varje Ojala, MTÜ Lastekaitse Liit
Vassili Golikov, Sillamäe Lastekaitse Ühing
Kristjan Variksoo, MTÜ Juvente
Sven Aluste, Equilibre MTÜ
Triin Salmu, EELK Laste- ja Noorsootöö Ühendus
Emili Vanatalu, Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts
Liina Karolin-Salu, Tartu Hansa Kool
Jaan Reinson, Tartu Descartes’i Kool
Elmo Joa, Pärnu Rääma Põhikool
Karin Kütt, Sillaotsa Kool
Külli Riistop, Harkujärve Põhikool
Katri Siikki, Tallinna 53. Keskkool
Tõnu Tender, Ülenurme Gümnaasium
Romet Piller, Rõngu Keskkool
Izabella Riitsaar, Tallinna Pae Gümnaasium
Katrin Luhaäär, Ristiku Põhikool
Jaanus Mägi, Taebla Kool
Marika Kransiver, Ehte Humanitaargümnaasium
Ants Rebane, Loo Keskkool
Alina Braziulene, Tartu Jogentaga Kool
Aile Kilgi, Melliste Kool
Aili Prinken, Vaimastvere Kool
Siiri Rahn, Laiuse Jaan Poska Põhikool
Edgar Roditšenko, Tallinna Mahtra Põhikool
Janek Riives, Põlva Kool
Kersti Nigesen, Püha Miikaeli Kool
Anneli Eesmaa, Koeru Keskkool
Lea Pilme, Rakvere Põhikool
Jüri Mets, Tootsi Lasteaed-Põhikool
Heilika Ressar, Kirivere Kool
Anti Ossis, Osula Põhikool
Liia Raun, Lümanda Põhikool
Eve Burmeister, Kabala Lasteaed- Põhikool
Helve Mandzolo, Paldiski Ühisgümnaasium
Marek Sammul, Elva Gümnaasium
Liina Kallas, Risti Kool
Heli Müristaja, Pärnu Waldorfkool
Mihkel Kurg, Tamsalu Kool
Toomas Kink, Tartu Raatuse Kool
Foto: Global2000