Avalik pöördumine: Loodus peab olema Euroopa Liidu eelarve 2028–2034 keskmes
Eesti Roheline Liikumine saatis täna koostöös CEE Bankwatch Networki ja EuroNaturiga valminud pöördumise peaminister Kristen Michalile seoses järgmise EL 2028-2034 eelarve läbirääkimistega, milles rõhutavad, et Euroopa tulevikku ei saa rajada looduse arvelt ning praegused eelarveraamistiku ettepanekud ei taga piisavat, selgelt eraldatud rahastust looduse kaitseks ja taastamiseks.
17.12.2025
Lugupeetud Eesti Vabariigi peaminister,
seoses Euroopa Ülemkogu kohtumisega 18.–19. detsembril Brüsselis, kus arutatakse Euroopa Liidu järgmist mitmeaastast finantsraamistikku aastateks 2028–2034, pöördume Teie poole üleskutsega tagada, et loodus ja elurikkus oleksid Euroopa tulevikku kujundavate otsuste keskmes.
Euroopa majanduslik toimimine, inimeste heaolu ning julgeolek eeldavad toimivaid ökosüsteeme. Euroopa Komisjon on korduvalt rõhutanud, et suur osa Euroopa Liidu majandusest sõltub otseselt looduskapitalist. Sellest hoolimata ei näe praegused eelarveraamistiku ettepanekud ette piisavat, selgelt eraldatud rahastust looduse kaitseks ja taastamiseks. See tekitab vastuolu Euroopa enda eesmärkide ning tegelike rahastamisotsuste vahel ning suurendab riski, et rohepoliitika elluviimine jääb ebapiisavaks.
Kogemus kehtiva eelarveperioodiga näitab, et ilma selgete kohustuste ja prioriteetideta ei jõua loodushoid rahastusotsustes esiplaanile. Euroopa Komisjon möönab, et tõenäoliselt ei suudeta täita kõiki kavandatud kulukohustusi ning vaid üks (!) protsent Taaste- ja Vastupidavusrahastu vahenditest kulutati loodusele, kuigi see oli üks rahastu eesmärke.
CEE Bankwatch Networki poolt koostatud positsioonipaber hindab Euroopa Komisjoni kavandatud mitmeaastast finantsraamistikku ja leiame, et hoolimata selle väidetavast keskendumisest paindlikkusele ja strateegilistele prioriteetidele, ei vasta see piisavalt Euroopa pikaajalistele investeerimisvajadustele, eriti Kesk- ja Ida-Euroopa piirkonna vajaduste osas. Praegusel kujul riskib ettepanek seada esikohale lühiajalise konkurentsivõime jätkusuutlike investeeringute ees, mis on vajalikud dekarboniseerimiseks, digitaalseks üleminekuks, elurikkuse kaitseks ja sotsiaalseks ühtekuuluvuseks.
Lisaks on murettekitav suundumus, et ilma piisava ühtse raamistikuta muutub elurikkuse rahastamine üha killustatumaks ning vastutus nihkub riiklikele ja piirkondlikele tasanditele. See võib viia olukorrani, kus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide rakendamine sõltub ülemäära liikmesriikide erinevast võimekusest ja poliitilisest tahtest.
Peame vajalikuks, et Euroopa Liit teeks järgmise eelarve kujundamisel teadlikud ja vastutustundlikud valikud:
- LIFE programmi säilitamine tugeva ja iseseisva instrumendina, millel on piisav ja suurenev eelarve. LIFE on tõestanud end ühe Euroopa Liidu edukaima ja tõhusaima programmina ning on paljude piirkondade ja kohalike omavalitsuste jaoks keskse tähtsusega elurikkuse kaitsel.
- Selgete kulueesmärkide seadmine kliima ja elurikkuse jaoks, sealhulgas eraldi eesmärk elurikkuse rahastamiseks vähemalt kümne protsendi ulatuses kogu eelarvest.
- Looduse taastamise eesmärkide lõimimine riiklikesse ja piirkondlikesse rahastamisraamistikesse, et tagada nende eesmärkide tegelik elluviimine, mitte üksnes poliitiline heakskiit.
- “Ei kahjusta oluliselt” põhimõtte järjekindel rakendamine kogu Euroopa Liidu eelarves, suunates loodust kahjustavad toetused ümber lahendustesse, mis aitavad peatada elurikkuse kadu.
- Õiglase ülemineku toetuses olevate lünkade kaotamine, mis on eelkõige oluline mõjutatud piirkondade ja kogukondade jaoks.
- Partnerluse põhimõtte kaitsmine ja sisuline sidusrühmade kaasamine terve mitmeaastase finantsraamistiku raames.
- Tugeva ja prognoositava toetuse säilitamine ELiga ühinevatele riikidele, tagades samal ajal jätkusuutlikkus ning kooskõla kõikide eelarves olevate kliimaeesmärkidega.
- Euroopa Investeerimispanga laenude vastvusse viimine ELi kliima- ja ühtekuuluvuseesmärkidega.
Euroopa tulevikku ei saa rajada looduse arvelt. Tugev ja sihipärane rahastus looduse kaitseks ja taastamiseks on investeering majanduslikku vastupidavusse, ühiskondlikku heaolusse ja ka julgeolekusse. Järgmine mitmeaastane finantsraamistik peab seda selgelt kajastama.
Täname Teid tähelepanu eest ning oleme valmis arutama, kuidas tagada, et Euroopa Liidu eelarve toetaks tõhusalt looduse ja elurikkuse kaitset ka edaspidi.
Lugupidamisega
Marilin Eessalu
Tegevjuht
Eesti Roheline Liikumine
Gabriel Schwaderer
Tegevjuht
EuroNatur
Mark Martin
Tegevjuht
CEE Bankwatch Network