Kuidas edendada kogukonnaenergeetika arengut Ida-Virumaal?
6. veebruaril toimus Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa kolledžis Ida-Virumaa kohalikele omavalitsustele ning kogukonnaenergeetika huvilistele üritus, kus tutvustasime vastvalminud teostatavusuuringut, mis käsitleb kogukonnaenergeetika majanduslikku, geograafilist ja sotsiaalset potentsiaali Ida-Virumaal aastani 2035. Uuringu viis läbi Tallinna Tehnikaülikool Eesti Rohelise Liikumise tellimusel. Teadlaste ja ekspertide koostöös valminud analüüs annab kindla aluse edasisteks otsusteks ning loob võimaluse teaduspõhiste lahenduste rakendamiseks Ida-Virumaa energiasektori arengus.
Ürituse teises pooles viisime läbi töötoa, mille eesmärk oli määratleda järgmised praktilised sammud kogukonnaenergeetika teostatavuse ja arendamise ettepanekute elluviimiseks Ida-Virumaal. Osalejad jaotati viide rühma, millest igaühel oli konkreetne fookusvaldkond. Rühmad analüüsisid ettepanekuid, määrasid seotud sidusrühmad, kaardistasid takistused ja võimalused ning sõnastasid järgmised sammud, mis viivad kogukonnaenergeetika projektid maakonnas edasi. Arutelude käigus tõstatus mitmeid väärtuslikke mõtteid ja ettepanekuid, mis aitavad piirkonna elanikke senisest enam kaasata rohepöörde protsessi ning luua kohalikke taastuvenergia lahendusi. Kirjutame lahti töötoa peamised tulemused:
Strateegiline koordineerimine
Kogukonnaenergeetika arengu maakondlikuks koordineerijaks võiks saada IVOL (Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit) või IVIA (Ida-Viru Investeeringute Agentuur). Oluline on see roll täpselt määratleda ja jaotada ülesanded.
Sidususrühmad
Olulised sidusrühmad kogukonnaenergeetika arendamisel on:
- Aktiivsed kogukonnad – kohalike algatuste eestvedajad, kes saavad olla projektide käivitajad ja elluviijad.
- Korteriühistud ja aiandusühistud – elamupiirkondade energialahenduste testimiseks ja rakendamiseks.
- Vabaühendused – aitavad teavitustööd teha ja kogukondi organiseerida.
- Kohalikud ettevõtjad – võivad olla huvitunud taastuvenergia lahendustest ja aidata rahastuse ning tehniliste lahendustega.
- Võrguettevõtted – elektri jaotusvõrkude haldajad, kelle koostöö on oluline kohalike energialahenduste integreerimiseks laiemasse võrku.
Sidusrühmade varajane ja süsteemne kaasamine aitab vältida vastuolusid ning tagada projektide sujuva elluviimise.
Kogukonnaenergeetika sidumine kohalike arengustrateegiatega
Kogukonnaenergeetika peab olema osa omavalitsuste ja maakondade arengustrateegiatest, et see ei jääks eraldiseisvateks projektideks. Strateegiline raamistik toetab:
- Pikaajalise visiooni loomist
- Paremat koordinatsiooni erinevate omavalitsuste vahel
- Rahastuse ja poliitika suunamist vastavalt piirkondlikele vajadustele
Pilootprojektid
Igas omavalitsuses tuleks käivitada vähemalt üks toimiv pilootprojekt, et saada praktilisi kogemusi ja tõestada kogukonnaenergeetika toimivust. Pilootprojektid võimaldavad:
- Sidusrühmade aktiivset kaasamist
- Testida praktikas tehnilisi ja majanduslikke lahendusi
- Koguda andmeid ja teha vajadusel kohandusi enne laiemat rakendamist
Regulatsioonide ajakohastamine
Pilootprojektide kogemustele tuginedes tuleb esitada ettepanekud vastavatele ministeeriumitele, et ajakohastada regulatsioone ja eemaldada bürokraatlikke takistusi kogukondliku energeetika arendamisel.
Rahastuse ja inimressursi tagamine
Kogukondadele tuleb tagada rahastamisvõimalused ning koordineeriva organisatsiooni (nt IVOL) kaudu ka vastavad inimressursid. Võimalike rahastusallikate hulka kuuluvad:
- EL ja riiklikud toetused
- Pangad – uued finantstooted kogukondlikeks energiaprojektideks
- Kohalike omavalitsuste kaasfinantseerimine
Digitaalne haldus
Efektiivsuse tõstmiseks võiks rakendada digitaalse halduse lahendusi, mis võimaldavad:
- Paremat energiakasutuse jälgimist ja optimeerimist
- Võrgu ja tootmise automatiseerimist
- Kogukondadele lihtsamat ligipääsu energialahendustele
Hoia pilk peal Eesti Rohelise Liikumise edasistel tegevustel kogukonnaenergeetika valdkonnas ning räägi meiega kaasa!
Galerii
