Ettevõtete kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiiv – väike samm Euroopa rohepöörde pikal teel
24. mail kiitsid Euroopa ministrid heaks äriühingute kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiivi (CSDDD), mille eesmärk on kaitsta inimõigusi, kliimat ja keskkonda ettevõtete hoolimatu käitumise eest. Direktiivi jõustumiseks liikmesriikides on aega aastani 2027 ning sellega seatud kohustused kehtivad ettevõtetele, kus on üle 1000 töötaja ja/või mille käive on üle 450 miljoni euro aastas, mis tähendab, et enamus keskmise ja väikese suurusega ettevõtteid jääb selle mõjualast välja.
Mis see hoolsuskohustus täpselt on?
Direktiivi eesmärk on kaitsta looduskeskkonda ning inimõigusi tõhusamalt nii Euroopas kui globaalselt – hoolsuskohustus seab ettevõtetele kohustuse välja selgitada, ennetada, leevendada ja vastutada inimõiguste rikkumiste ja keskkonnamõju eest oma ja tütarettevõtete tegevuses kogu tarneahela lõikes.
Suurettevõtetel on ka kohustus viia oma tegutsemisstrateegia vastavusse Pariisi leppe eesmärgiga piirata globaalset soojenemist alla 1,5 °C – ehk siis ettevõtetel peab olema kliimaneutraalsuse saavutamise kava.
Miks Eesti Roheline Liikumine sellest direktiivist hoolib?
Ettevõtetele peavad kehtima karmimad reeglid kui seni – Pariisi leppega on riigid võtnud endale kohustuse piirata kasvuhoonegaaside heidet, kuid rahvusvahelised korporatsioonid emiteerivad ülemaailmsest heitkogusest ümmarguselt 20%. Oleme kindlalt seda meelt, et äritegevus peab mahtuma looduse piiridesse, järgima inimõiguste hoidmist ja minimeerima keskkonnakahju nii meil kui mujal.
Keskkonna- ja inimõiguste ühendused üle kogu maailma, nende hulgas ka ERL, on direktiivi protsessi algusest peale pingsalt jälginud ning valjuhäälselt nõudnud tugevat direktiivi, reeglite ja piirangutega äritegevusele, et hoida keskkonda, vähendada erasektori süsinikuheidet ning tagada inimõiguste rikkumiste ohvritele ligipääs õigusemõistmisele.
Mis edasi?
Liikmesriikidel on aega kaks aastat, et direktiiv siseriiklikusse õigusesse üle kanda. Selleks, et hoolsuskohustus oleks ka päriselt mõjus, on hädavajalik, et riiklikud regulatsioonid saaksid tugevad, ette on nähtud ressursid järelvalveks ning tegu pole pelgalt linnukese kirja saamise harjutusega.
Nagu ka mitmed teised Euroopa Liidu rohepöördega seotud õigusaktid, ei saanud hoolsuskohustuse direktiiv oma lõplikul kujul nii tugev ja laia haardega, nagu keskkonnaühendused oleks soovinud, sh näiteks puudub direktiivis mehhanism, mis sunniks ettevõtteid reaalselt vähendama oma kasvuhoonegaaside heitkoguseid.
Sellegipoolest on see oluline samm asetamaks inimesed ja planeet ettepoole lühiajalistest ärihuvidest. Ärimudelid, mis on kasumlikud ainult tänu inimõiguste eiramisele ning loodusressursside pöördumatule ületarbimisele, ei tohiks aastal 2024 enam normiks olla.
Foto: Markus Spiske