Skip to main content

Organisatsioonid üle maailma: taotleme õiglast üleminekut turvalisele ja taskukohasele taastuvenergiasüsteemile

Enam kui 500 organisatsiooni vähemalt 56 riigist ja alalt üle maailma rõhutavad ühises pöördumises, et riigid peavad senisest kiiremini ja rohkem raha investeerima end juba tõestanud kliimalahendustesse nagu näiteks kodude soojustamine, taastuvenergia või ühistransport, ning heitma kõrvale ohtliku, aeglase ja kalli tuumaenergia. Tuumaenergia kujutab tõsiseid ohte nii inimestele kui ka loodusele alates uraani kaevandamisest kuni tuumajäätmeteni. Tuumaenergia ei aita kaasa kasvuhoonegaaside heitmete vähendamisse. Seda on aga kliimamuutuse pidurdamiseks tarvis teha kohe ja suures koguses. Ka Eestis, kuhu samuti kaalutakse tuumajaama ehitamist. Hoiatav hulk näited üle maailma kinnitavad, et tuumajaamade ehitustähtajad lükkuvad sageli edasi aastaid. Tuumaenergia on taastuvenergiast palju kallim, tuuleenergiast isegi kuni ligi neli korda

Tuumaenergiajaamade ehituseelarved lähevad tihtipeale lõhki. Näiteks Suurbritannia Hinkley Point C tuumaenergiajaama esialgne eelarve oli 21 miljardit eurot. Praeguseks on see kasvanud üle 53 miljardi euro ning ehitus ei ole veel lõppenud. Vogtl elektrijaama 3. Ja 4. reaktori ehitamine USAs on tänaseks üle 27 miljardi euroga lõhki läinud. Flamanville tuumaelektrijaama kolmanda reaktori ehituse eelarve Prantsusmaal on esialgselt kavandatud eelarvet ületanud 12 miljardi euro võrra. Lõhkminevate eelarvete tõttu on tuumajaamade ehitamisi ka katkestatud. Aja- ja rahakulu keskmiste väärtuste kohta uuri SEI-Tallinn analüüsist.

Pöördumine tehti rahvusvahelise tuumaenergia lobigrupi, Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri ja Belgia peaministri kutsel 21. märtsil 2024 Brüsselis  toimunud tuumaenergia tippkohtumise eel. Eestist kirjutasid pöördumisele alla Eestimaa Looduse Fond ja Eesti Roheline Liikumine.

Pöördumine

Ohutu, taskukohane ja kliimasõbralik energia kõigile

Rahvusvaheline tuumaenergia lobigrupp korraldab Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri ja Belgia peaministri kutsel 21. märtsil 2024 Brüsselis tuumaenergia tippkohtumise. Tuumalobi peidab end kliimasõbraliku fassaadi taha, lootuses nii suunata suured investeeringud eemale tegelikest kliimalahendustest ning kahjustades sellega nii meid endid kui ka me koduplaneeti.

Maailm seisab silmitsi mitmete sotsiaalsete, keskkonna- ja majanduskriisidega. Inimesed  muretsevad elukalliduse, kliimamuutustega seotud äärmuslike ilmastikunähtuste ja energiaarvete pärast. Tuumaenergia tippkohtumise lobistid ja poliitikud esitavad tuumaelektrijaamade ehitamist lahendusena neile muredele, kuid tuumajaamade rajamine võtab kaua aega, tuumaenergia on taastuvenergiast märksa kallim ning sellega kaasnevad mitmed ohud.

Uute tuumajaamade rajamine võtab liiga kaua aega, et pidurdada kliimakriisi. Üsna tavapärane on, et tuumajaamade ehitustähtajad lükkuvad märkimisväärselt edasi, mistõttu ei suuda need panustada kasvuhoonegaaside (KHG) heitmete vähendamisse sel kümnendil. Globaalse temperatuuritõusu piiramiseks 1.5 kraadini peab aga KHG heitmeid järsult vähendama juba 2030. aastaks, kuid iga praegu plaanitav tuumajaam alustaks tööd alles oluliselt hiljem. Tuumajaamade rajamine aeglustab energiaüleminekut. Selle asemel peaks kiire loobumine fossiilkütuste kasutamisest keskenduma 100% taastuvenergiale toetuva energiasüsteemi rajamisele, mille juurde kuulub ka energiatõhusus ning energia raiskamise vähendamise meetmed. Nii on võimalik rahuldada globaalne energiavajadus õiglaselt ja keskkonnasäästlikult.

Tuumaenergia on palju kallim kui taastuvenergia. Tuumajaamade projektide eelarved lähevad suurelt lõhki ning projekte tühistatakse seoses hüppeliselt kasvavate kuludega. Samal ajal on taastuvenergia odavam kui kunagi varem ning suhtelised kulud vähenevad järsult võrreldes tuumaenergiaga. 2023 World Nuclear Industry Status Report andmetel on tuumaenergia kuni ligi neli korda kallim tuuleenergiast. Riigid peaksid hoiduma kulukatest katsetustest, nagu näiteks moodultuumajaamad, mis ei pruugi neile seatud ootuseid täita. Selle asemel peaksid riigid investeerima end juba tõestanud kliimalahendustesse, nagu kodude soojustamine, ühistransport ja taastuvenergia.

Tuumaenergia on ohtlik. Alates uraani kaevandamisest kuni radioaktiivsete jäätmeteni, kujutab tuumaenergia tootmine riski nii inimeste tervisele, ohutusele kui ka elukeskkonnale. Tuumajaamast võib saada sõjaline sihtmärk ning see suurendab paratamatult tuumarelvade levikut. Kliimakriis võimendab veelgi tuumaenergia riske, kuna sagenevad kuumalained, põuad, tormid ning üleujutused kujutavad arvestatavat ohtu tuumajaamadele endile ning tuumaõnnetusi ennetavatele süsteemidele.

Me elame kliimakriisis. Me peame tegutsema kiiresti. Aeg on kallis, ning liiga paljud riigid kulutavad seda tuumaenergia muinasjuttude peale. Pöördumisega taotleme õiglast üleminekut turvalisele, taastuvatele energiaallikatele toetuvale ja taskukohasele energiasüsteemile, mis kindlustab inimestele töökohad ning kaitseb elu Maal.