Skip to main content

Kaareli lugu

2017-03-03 08:05:00

Kaarel räägib, et perioodil, mil kaevandatakse õueala lähedal, on kuulda paugutamist ja tunda maa võnkumist, kuid hiljem läheb tavapärane elu vanaviisi edasi (Kaarel, 45aastane).

Kaarel elab metsaäärses talus. Pärast minu koputust nii ühele kui teisele uksele astub Kaarel kõrvalhoonest välja. Võisteldes minust vist kaalult suurema koera valju haukumisega, suudan talt viimaks küsida, kuidas on põlevkivi kaevandamine tema elu mõjutanud. Selle peale jääb Kaarel sõnatuks ja mõtleb viivu.

Kaarel räägib, et põlevkivi maa-alune kaevandamine on tema maja alt juba läbi läinud ning et nüüd mingit suurt mõju enam ei ole. Ta näitab käega lähedal oleva põllu poole ja ütleb: “ Kõige lähem auk on seal põllu peal.” Hindan silmaga vahemaad – viidatud koht on umbes 300 meetri kaugusel. Seega toimub lähikonnas veel aktiivne kaevandamine. Kaarel räägib, et mingi aeg, kui kaevandamine maja juures toimus, oli maa alt kuulda kolistamist ja paugutamist. Isegi klaasi lauale pannes oli maapinna värisemine tajutav.

Kaarel räägib, et ei tea täpselt, kas kaevandamine toimus otse õueala all või mitte. Kunagi lubati, et hoonete alla jäetakse kaevanduskäikudest puutumata tervikud ning ta loodab, et see on tõsi. Enne kui kaevandamistöödega lähikonda tuldi, käisid kaevanduse spetsialistid Kaarli juures pildistamas hoonete seisundit, et hiljem oleks aru saada, kas praod on tekkinud maa-aluse kaevandamise tagajärjel või hoonete loomulikul kasutusel. Ka veetrass toodi varakult õuele, kuna vesi kadus Kaarli kaevust juba enne kaevandustööde algust. Trassivee kvaliteedi üle ta ei nurise. Samas arvab, et eks see ole ka nii juhuslik – mõnel pool kehvem, mõnel pool parem, sõltuvalt keskpumbajaama vee kvaliteedist. Temal on vedanud. Ümbruskonna inimestelt on ta kuulnud kurtmist, et vee kvaliteet on lõhkamiste perioodil kehvem.

„Põllu peal mul üks auk on tekkinud, mida enne ei olnud,“ lausub Kaarel mõtlikult. Maapinna tulevaste vajumiste suhtes on Kaarel veidi murelik. Ta lausub, et vaadates teisi piirkondi, on ikka tõenäoline, et kui kaevandus kunagi oma tegevuse maa all lõpetab, siis on maapinna vajumine paratamatu. Peale väikest mõttepausi lisab: „Juttude järgi pidi kaevandus siin olema nii sügav, et siin enam ei lange.

Meie jutu kokkuvõtteks ütleb Kaarel, et väga suurt mõju maa-alusel kaevandusel igapäevasele elule ei ole. Perioodil, kui kaevandatakse õueala lähedal, on kuulda paugutamist ja tunda maa võnkumist, kuid hiljem läheb tavapärane elu vanaviisi edasi.

Loo koostas Ederi Ojasoo (2017).

 

Jaga postitust ja levita rohelist sõnumit!