Eesti Roheline Liikumine: Euroopa Liidu õiglase ülemineku mehhanism toetab Eesti väljumist põlevkivist
Eesti Rohelise Liikumise sõnul rajab Euroopa Komisjoni poolt avaldatud 100 miljardi euro kogusuuruses mehhanism teed jätkusuutlikule ning majanduslikult õiglasele üleminekule seni fossiilkütuste-mahukates piirkondades nagu Ida-Virumaa vaid juhul, kui plaanidesse on kaasatud ka kohalikud osapooled ning jälgitakse riiklikult võetud kliimaeesmärke.
Artiklit saab lugeda ka Delfi portaalist.
“Euroopa Liidu õiglase ülemineku mehhanism aitab lahendada Eesti jaoks mitmed seni laual olnud probleemid Ida-Virumaa arenguga. Fond hõlmab lisaks kivisöele ka põlevkivi kui üht reostavamat, kuid sisuliselt vaid Eestis kasutusel olevat fossiilkütust. Sellega on tehtud meile suur erand,” ütles Eesti Rohelise Liikumise huvikaitse ekspert Madis Vasser.
Eesti Roheline Liikumine tervitab komisjoni otsust suunata kõnealused 7,5 miljardit eurot ainult nendesse projektidesse, mis on madala süsinikuintensiivsusega ning kliimakindlad ka tulevikus.
Sinna kuuluvad näiteks põlevkivikaevurite ümberõpe, töökohtade loomine uutes majandussektorites ning elamute energiatõhususe tõstmine. Selgelt on välistatud igasuguste fossiilkütuste jätkuv subsideerimine – seisukoht, mida Eesti Rohelise Liikumise üldprogramm on toetanud aastakümneid.
“Õiglase ülemineku programm on väga täpse haldusüksuste suunitlusega, seega saab meetmed suunata konkreetselt Kirde-Eesti inimeste hüvanguks,” ütles Vasser, lisades, et kindlasti on oluline osapoolte vaheline sisukas koostöö üleminekuplaani detailsemal väljatöötamisel, millega tuleb nüüd algust teha. “Sellist võimalust oleks ebaõiglane kasutamata jätta.”
Rahastuse kaasamiseks tuleb liikmesriikidel esitada piirkondlikud õiglase ülemineku plaanid, mis peavad olema kooskõlas värske riikliku energia- ja kliimakavaga. Kuigi Eesti kava ei paista hetkel rohelise liikumise hinnangul silma ambitsioonikusega, on uue plaaniga võimalik varasemaid eesmärke ületada ning saavutada näiteks Eesti kliimaneutraalsus juba aastaks 2035, nagu nõuab ligi 3000 kodaniku allkirjaga rahvaalgatus, mis riigikogus menetlusel on.
Vasser märkis, et kogemused Kesk-Euroopa riikidest tõestavad, et õiglase ülemineku protsess on edukas, kui plaani eestvedajateks on kohalikud osapooled ning senised suur-reostajad ei saa oma äri edasiseks jätkamiseks riigilt otseseid ega kaudseid toetusi. “Heaks näiteks on Slovakkia, mille üks endistest kivisöe piirkondadest on võtnud uueks suunaks majandustegevused, mis on sümbioosis puhta elukeskkonnaga,” sõnas Vasser.