Transport ja
keskkond
Uudiste
kokkuvõtteid juuni-september 2004
Eesti Roheline
Liikumine www.roheline.ee
SISU
EESTI
1.
TRANSPORDI ARENGUKAVA 2004-2013
ja
strateegiline keskkonnamõjude hindamine
2.
Riik annab
kohalikule biodiislile
aktsiisivabastusega rohelise tee
EUROOPA
4.
Autode heitgaasid
tapavad tuhandeid inimesi
aastas
5.
Londoni
ummikmaksusüsteemi uus
täiendatud aruanne( raport)
6.
Suurbritannia
plaanib kehtestada maanteede
kasutusmaksu
7.
Pariis kavatseb
keelustada linnas
maasturitega liiklemise
9. Naftahinnad on saavutanud 2004
aasta augustiks
rekordtaseme, kuid reaalhindades
ollakse veel
kaugel 80-ndate alguse kõrgest tasemest
10. Säästva transpordiga seotud lingikogumikke
11. Publikatsioone
EESTI
1. TRANSPORDI ARENGUKAVA 2004-2013 ja strateegiline
keskkonnamõjude hindamine
Majanduse-
ja
Kommunikatsiooni Ministeerium avalikustas augustis Transpordi
arengukava 2004-2013
(TAK) tööversiooni. Käesolevale arengukavale teeb Säästva Eesti
Instituut ka
strateegilise keskkonnamõju hindamise (SMH), mille vahearuande avalik
arutelu
toimus 10. septembril. SMH vahearuandes märgitakse, et praegune TAK on
liiga
veoettevõtluse ja maantee transpordi arendamise keskne ning konkreetsed
eesmärgid transpordisektori keskkonnamõju vähendamiseks puuduvad. SMH
käigus on
oluliselt keskkonnaküsimusi, säästva transpordi põhimõtteid
arengukavasse
integreeritud ja vastuolusid eemaldatud. SMH jätkub arengukavas
esitatud
tegevuste hindamisega. Nii arengukava kui ka SMH esialgsete hinnangute
kokkuvõtted (vahearuanne) on saadaval:
http://www.mkm.ee/index.html?id=3509
2. RIIK ANNAB KOHALIKULE BIODIISLILE
AKSTSIISIVABASTUSEGA ROHELISE TEE
Riigi
plaan
vabastada biokütus aktsiisimaksust lubab kohalikel biokütusetööstureil
tulevikus kütuseturule paisata rapsiõlist valmistatud diislikütuse,
mille hind
võib kujuneda tavadiislist veidi odavamaks.Biodiislit toodetakse kas
rapsist,
maisist või sojaoast ning kasutatakse autokütusena puhtalt või segatuna
mineraaldiisliga. Euroopas on levinud meilgi juurutamist vääriv
traditsioon, et
ühistransport sõidab biodiisliga. Selle tarbimisest oleks huvitatud
kindlasti
ka talunikud, kes teavad, et mida rohkem biodiislit kasutada, seda
rohkem rapsi
saab kasvatada. Võimalus konkureerida biokütuse abil reaalselt naftaga
on juba
meelitanud Eestisse mitmeid huvilisi, kes oleksid valmis biokütuse
projektis
osalema.
Keskkonnaorganisatsioonid
toetavad praegust eelnõud, kuid rõhutavad, et biodiisli massilise
tootmise
keskkonnamõjude minimeerimiseks peaks aktsiisivabastus seotud olema
klausliga,
et biodiisel peab olema toodetud mahepõllunduslikult.
http://www.elfond.ee/alaleht.php?id_kategooria=661&id_uudis=47&keel=eesti
Ajakirjanduslikud
ülevaated
http://www.postimees.ee/150804/esileht/majandus/141747.php
http://www.postimees.ee/080804/esileht/141189.php
EUROOPA
3. EUROOPA LIIT TOETAB UUSI LIIKMESRIIKE
SÄÄSTVA
LINNATRANSPORDI ARENDAMISEL
Ka
Tallinn saab Euroopa Liidult programmi CIVITAS II kaudu kümneid
miljoneid kroone toetust säästva transpordisüsteemi arendamiseks.
http://www.tallinn.ee/linna_juhtimine/raepress/raepress?id=6841
4. AUTODE HEITGAASID TAPAVAD TUHANDEID INIMESI
AASTAS
Autode
heitgaaside
pidev sissehingamine tapab kümneid tuhandeid inimesi Euroopas.WHO
andmetel
sureb Austrias, Shveitsis ja Prantsusmaal seetõttu kokku 40 000 inimest
aastas.
Euroopas kokku võib see arv olla üle 120 000 inimese aastas. Varasemast
ohtlikumaks ja probleemsemaks on osutunud just transpordist paiskuvad
ülipeened
tahmaosakesed (PM2,5).
http://www.commondreams.org/headlines04/0603-08.htm
WHO raport
Transport, Environment and Health
http://www.euro.who.int/document/e72015.pdf
5. LONDONI
UMMIKMAKSUSÜSTEEMI MÕJUD POSITIIVSED
Raport
annab
värskeimat saadaolevat informatsiooni Londoni ummikmaksusüsteemi
rakendamise
mõjude kohta. 17. veebruaril 2003. a hakkas Londonis tööle
ummikumaksusüsteem.
Kella seitsmest hommikul poole seitsmeni õhtul linnasüdamesse sõitvate
autode
juhtidel tuleb maksta viis naela päevas. Londoni südalinna 8 ruutmiili
suurune
tasuline tsoon hõlmab Suur Londoni pindalast küll vaid 1,3%, kuid tänu uuele maksule on paljude
töölesõit muutunud kaks korda kiiremaks, ka Londoni bussiliiklus on
oluliselt
kiirem. Ummikmaksu kehtestamine on samuti üks Londoni õhusaaste
vähendamise
meetoditest. Laekunud raha kasutakse säästvate transpordilahenduste
nagu uute
trammiliinide jm ühistranspordi, jalgrattateede ning kõnniteede
arendamiseks.
Maksu mõju liikluse vähendamisele on olnud oodatust palju suurem, mis
on
paljude seas murdnud vastuseisu uuele maksule ning julgustanud ka teisi
Euroopa
pealinnu tegema sarnaseid plaane.
http://www.tfl.gov.uk/tfl/downloads/pdf/congestion-charging/cc-12monthson.pdf
Ummikumaksu
ametlik
kodulehekülg
Interaktiivne
sissejuhatus ummikumaksusüsteemi
http://www.guardian.co.uk/flash/0,5860,526746,00.html
Ajakirjanduslikud
ülevaateid
http://www.greengate.ee/index.php/ar19/02/index.php?page=1&id1=3732
http://observer.guardian.co.uk/uk_news/story/0,6903,1258751,00.html
7. PARIIS KAVATSEB
KEELUSTADA LINNAS MAASTURITEGA LIIKLEMISE
Pariisis
võidakse keelata rohke kütusetarbimisega linnamaasturid (nn
SUVid) kõige enam ummistunud linnatänavatel. Nüüd peab Pariisi
linnavolikogu
kaaluma hääletamist üha enam populaarsemaks muutuvate maasturite
liikluskeelu
kehtestamise poolt linnas. Pariisi linnapea asetäitja Bauphini sõnul ei
ole nad
huvitatud maasturite võidukäigust tänavatel, kuna nad on autode seas
suurimad
saastajad, ruumiraiskajad ning ohtlikud jalakäijatele, jalgratturitele
ja
teistele liiklejatele. Esialgu keelatakse linnamaasturite sõitmine
Pariisi
kesklinnas tipptundidel ja piiratakse nende omanikele elamurajoonides
parkimislubade andmist.
http://edition.cnn.com/2004/WORLD/europe/06/10/france.suvs/index.html
Autovaba
päeva
eesmärk on juhtida linnaelanike ja otsusetegijate tähelepanu
autostumise
negatiivsetele mõjudele elukeskkonnas ja majanduses. Ametlikult on
autovaba
päevaga ühinenud üle 1300 linna. See päev on ka omamoodi proovikivi
linnavalitsusele – kui palju suudetakse autost sõltumata osagi
linnaelust
korraldada, mida ikkagi tähendab ühistranspordi ja kergliikluse
eelisarendamine
ja autoliikluse vähendamine ja mida peaks selleks pidevalt, mitte
ainult
kampaania korras tegema?
ÜLDIST
9. NAFTAHINNAD ON
SAAVUTANUD 2004 AASTA AUGUSTIKS REKORDTASEME KUID REAALHINDADES OLLAKSE
VEEL
KAUGEL 80-NDATE ALGUSE KÕRGEST TASEMEST
Nafta
hinnad on 2002
aasta algusest tõusnud umbes 20 $ barreli kohta, saavutades 2004 aasta
augustiks uue rekordtaseme, tõus järgnes teatele, et Vene naftagigandil
Yukosel
ei lubatud kasutada külmutatud arvetel olevat raha võlgade tasumiseks.
Kuid
võttes arvesse inflatsiooni, on hinnatase tunduvalt madalam võrreldes
kaheksakümnendate alguse “naftashoki” aegadega. U.S. Department of
Energy
andmetel oli nafta keskmine hind 1981. aastal 31, 77$ barreli kohta,
mis teeb
tänastes hindades 60 $. 1981 aasta veebruaris saavutatud haripunkt 39$
vastab
umbes 73,5-le USA dollarile.
http://edition.cnn.com/2004/BUSINESS/08/05/oil.prices/index.html
http://www.greengate.ee/index.php?page=4&id1=4703
10. SÄÄSTVA TRANSPORDIGA SEOTUD LINGIKOGUMIKKE
http://www.euractiv.com/cgi-bin/cgint.exe/2339324-912?714&1015=9&1014=ld_sustmobility
http://europa.eu.int/comm/environment/air/transport.htm
http://www.worldcarfree.net/links/
http://www.carfree.com/links.html
Abinõude
valik
jalakäijate ja jalgratturitega toimunud liiklusõnnetuste ning neis
kannatanute
arvu vähendamiseks:
II etapp,
lõpparuanne, IB Stratum, 2004
http://www.mnt.ee/atp/index.html?id=1463
--
Tallinna
kesklinna võimalike 40 km/h piirangute mõju liiklusohutusele ja
sujuvusele
--
jalgrattateede
planeerimine
Aviation and
Sustainability,
John Whitelegg, Howard Cambridge, Stockholm Environment Institute,
Decoupling
Transport Impacts and Economic Growth - Analysis of the Links Between
Transport
and Economic Growth, OECD, May
2004 http://www.oecd.org/dataoecd/29/37/31661238.pdf
Transport
ja
majandus. Müüte ja fakte,
T&E, Eesti Roheline Liikumine http://www.roheline.ee/transp/myydid.pdf