Kasutustest välja jäänud kultuurkõlvikute metsistumine on looduslik protsess. Loodus võtab oma osa tagasi ja praeguses majanduslikus situatsioonis on see loomulik. ERL peab vajalikuks rõhutada järgnevaid aspekte:
1) Enamus Eesti maid ei vaja metsistumisel inimese sekkumist, looduslik uuenemine on odavam ja lihtsam. Tuleb vältida "silvakulturistide" emotsionaalsust ja võtta võsastumist ühe loomuliku inimsekkumise järgse protsessina meie ökosüsteemis.
2) Inimese sekkumist vajavad olulise ajaloolise, kultuurilise või sotsiaalse väärtusega (pärand)alad, mida tuleks säilitada avatud kooslustena. Alad, kus on põhjendatud metsastumise ärahoidmine, tuleks piiritleda, inventeerida, ning koostada hooldamise kava ja välja töötada elluviimise meetmed. Nende maastike säilitamist ja hooldamist peaks toetama riik, kuid ühtlasi tuleks selleks kohustada ka eraomanikke, mida on hooldamiskavade ja inventeerimisandmete põhjal lihtsam teha.
3) Viljakatel kasvukohtadel, kus on head eeldused majanduslikult väärtuslike okaspuupuistute tekkeks võib aidata kaasa okaspuude looduslikule uuenemisele või rajada vastavaid metsakultuure. Kahjulike keskkonnamõjude vältimiseks ja metsastamise looduslähedase läbiviimise tagamiseks sobivatel aladel tuleb vastavad maad inventeerida ja koostada metsastamise kava. Metsastamise puhul tuleb kindlasti arvesse võtta iga ala kasvutingimusi ning mulla lõimist ja omadusi. Metsastamise kulutused peaksid olema majandusliku tulu ootaja kanda.
4) Piiritleda tuleb alad, kus maastikke on vaja hoida avatuna loodusliku mitmekesisuse säilitamiseks ja looduskaitse elluviimiseks Need meetmed kooskõlastatakse planeeringute ja kaitsekorralduskavadega ning leitakse riiklikud vahendid meetmete rakendamiseks.
5) Metsastamise käigus tuleks arvesse võtta maastikuplaneerimise põhimõtteid ja lähtuda otsuste tegemisel ka ümbritsevate alade iseloomust ning suuremate alade puhul ka valla ja maakonna metsasuse protsendist ja muudest vajadustest.
6) Keelustada tuleb puuistanduste rajamist metsa ja põllumaal. Istandused on inimese loodud, kiirestikasvavate ja lühiajalise tsükliga monokultuuride kasvualad. Sageli eelistatakse istandustes võõrliike ja nende modifikatsioone. Istanduste rajamise eesmärgiks ei ole metsastamine vaid puidumassi kiire saamine. Näiteks on Eestis põhjendamatult levimas hübriidhaava ja mitmesuguste energiakultuuride istandused.
7) Otstarbekas oleks enne ulatuslike alade metsastamist ja vastavate riiklike projektide käivitumist prognoosida pikemas perspektiivis põllumajandusmaade pindala vajadust kogu riigi jaoks, arvesse võttes Euroopa Liidu potentsiaalset mõju tulevikus.
8) Võsastumise käsitlemiseks koostatakse maakonnaplaneeringute osana vastav programm, mis määratleb eelpoolnimetatud printsiipide rakendamise ulatuse ja tegevuskava.
Eesti Roheline Liikumine on veendunud, et miljardite aastate vältel kujunenud ja arenenud looduslikud kooslused ja protsessid on Eestimaa parimad peremehed.
Eesti Roheline Liikumine
Postkast 318, Tartu 50002
Tel: +372 50 35914
Fax: +372 7 422084
E-mail: reinahas@ut.ee
www.roheline.ee