​ Veebruaris ja märtsis toimus Eesti Rohelise Liikumise eestvedamisel lausa 3 filmiõhtut nii Tartus kui Tallinnas. Soovitame kõigil võimaluse korral neid filme vaadata. Järgnevalt tutvustavad iga filmiõhtu korraldajad, mis täpsemalt toimus

  Mihkel Annus:

7. veebruaril kogunes Kinomajja Tallinnas peaaegu täismaja publikut, et vaadata värskelt valminud Anna Gavronski dokumentaalfilmi „Sädemete jõed“ ning arutleda üheskoos panelistide ja publikuga filmis nähtu üle.

Film rääkis Gruusia keskkonnaaktivisti Dato Chipashvili silme läbi loo Gruusia hüdroelektrijaamade mitmekülgsetest probleemidest. Viimastel aastatel riigis puhkenud hüdroenergia buumi lainel plaanitakse rajada sadakond uut jaama seejuures sageli eirates looduslikke ning ehitusest tulenevaid geoloogilisi riske, kohalike inimeste arvamust jpm.

 
Kinomajja kogunes peaaegu täismaja publikut Foto: Erakogu

 Filmile järgnenud paneelarutelus osalesid lisaks filmi autor Anna Gavronskile ka Arengukoostöö Ümarlaua tegevjuht Sigrid Solnik, Eesti Energia taastuvenergia spetsialist Innar Kaasik ning Koila külaseltsi juhatuse liige Margus Teemant, kelle kodu asub Eesti suurima, Linnamäe hüdroelektrijaama läheduses. Paneel arutles filmi saamisloo üle, hüdroenergia hüvedest ning pahedest, Gruusia energiapoliitikast ning puudutati ka Euroopa Liidu maksumaksjate raha investeerimist küsitava väärtusega projektidesse. Vastuse said ka kõik publikust kõlanud küsimused. Vestlust modereeris MTÜ Eesti Rohelise Liikumise projekti koordinaator Mihkel Annus.

Film valmis MTÜ Mondo kaasabil ning linastus osana dokumentaalfilmide sarjast „Meie maailm“ ETV ekraanil. Gruusia hüdroelektrijaamade arendamisel hoiab pidevalt kätt pulsil ka Eesti Roheline Liikumine koostöös katuseorganisatsiooni CEE Bankwatch Networkiga, kelle eesmärk on peatada avaliku raha investeeringud vastuolulistesse inimõigusi rikkuvatesse ja keskkonnakahjulikesse projektidesse.

 

Nimi: „Sädemete jõed“ (2016)

Filmi autorid: Anna Gavronski (autor), Märten Vaher (režissöör)

Pikkus: 50 minutit

Filmi saab vaadata: http://etv.err.ee/v/dokumentaalfilmid/meie_maailm/saated/0f243502-cea1-41b5-8145-5ee7d9bdab7b/doksari-meie-maailm-612-sademete-joed

 

Kai Allikas:

Filmiõhtu mininimalistlikust tarbimisest toimus 27.02.2017 Genialistide klubis Tartus. Vaatasime 2016. aasta filmi „Minimalism: a documentary about the important things“, mille produtsendid on Matt D´Avella, Joshua Fields Millburn, Ryan Nicodemus. Viimased kaks on ka filmi peaosas ning vaatajal on võimalus pooleteise tuuni jooksul jälgida, kuidas nad oma ideid teistega jagavad ja mis on nende jaoks olnud teekond minimalistiks saamise juures.

Film käsitleb lisaks kahe mehe loole ka mitmete teiste näiteid, tuues välja minimalistlike aspekte erinevatest eluvaldkondadest. Lisaks praktilistele vaatenurkadele käsitletakse ka ideid sellest, mis teeb meid õnnelikuks. Kas rohkem asju, suurem maja ja vähem vaba aega teeb meid rõõmsaks?

 

Kai tutvustab algavat filmiõhtut minimalismist. Foto: Erakogu

Filmis arutletakse sellele üle, kui suurt elupinda on meil üldse vaja, tuuakse näiteid nutikatest lahendustest väikestes kodudes ja lisatakse sotsiaalne aspekt, kui inimesed üksteise käest asju laenavad. Samuti ei jää käsitlemata kiirmood ja sellega kaasnevad riidehunnikud meie kapis, mis võtavad palju ruumi. Inimesed jagavad kogemusi oma väljakutsest 333, kus 3 kuu jooksul peab hakkama saama 33 riideesemega (s.h jalatsid ja ehted). Mulle jäi kõlama ühe osaleja kommentaar: „Mul on vähe riideid, aga nad kõik on mu lemmikriided“. Kapitäis lemmikriideid kõlab päris hästi ja teeb hommikuse riidesse panemise lihtsaks.

Pärast filmi toimus arutelu kolmes grupis: 1) miks inimesed ostavad palju asju? 2) milline on riidetööstuse/kiirmoe mõju keskkonnale? 3) kuidas hobid ja kollektsioonid mõjutavad sinu tarbimist?

 

Nimi: „Minimalism: A Documentary About the Important Things“ (2016)

Filmi autorid: Matt D'Avella (režissöör), Joshua Fields Millburn, Ryan Nicodemus

Pikkus: 79 min

Rohkem infot: http://minimalismfilm.com/

Väljakutse 333: http://bemorewithless.com/project-333/

 

Simone Lilliu:

On 16th of March Estonian Green Movement, nonprofit organization, held a seminar and a  movie screening of "Disobedience" by Disobedient Productions LLC. It was the first English seminar held by our organization with the goal to reach the Erasmus student community in the city.

The movie talks about delicate issues of modern days: the continued exploitation of fossil fuels by international lobbies and the environmental and social problems linked to these activities. Due to the incapacity of our politicians, who totally fail to implement a scale of action needed to stop the climate crisis, the local communities have to take a position to defend their territory. Indeed, "Disobedience" introduced us to inspiring groups of people who are advocating for a better way of life for their families, their communities, and their planet.

After the movie, we discussed the utility of different civil disobedience tools that communities can use while facing a situation of civil rights abuse. Certainly, in most cases,  civil disobedience doesn't give a solution to the problem but is still an important tool to connect people and reach the broad public opinion on the issue you are fighting!

The economic growth cannot bring death to our planet!

 

Name: "Disobedience" (2016)

Producers: Disobedient Productions LLC

Length: 41 min

More information: http://watchdisobedience.com/

 

19. märtsil toimus Tartu Loodusmajas Eesti Rohelise Liikumise üldkoosolek. Koosolekul osales 14 ERLi liiget ning 11 volitustega esindatud liiget ning 2 ERLi liikmeskonda mittekuuluvat osalejat. Päevakorra punktid hõlmasid nii ülevaadet 2016. aasta tegevustest, majandus- ning revisjonikomisjoni aruannete tutvustamist ja kinnitamist, kui ka uue juhatuse kandidaatide tutvustamist ja valimist.

Majandusaasta aruande ülevaatamisel tehti ettepanek 2017. aasta jooksul teha BAPP programmist saadud vahenditest moodustatud reservfondile revisjon.

Organisatsiooni rahastus on hetkel tänu pikaajalistele projektidele tagatud, samas pole uute sarnaste projektide rahastuse taotlemine olnud edukas ja jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleb aktiivselt tegeleda uute rahastusvõimaluste otsimisega. Tugev koostöö katus- ja sõsarorganisatsioonidega läbi ühisprojektide tagab pideva infovoo ja võimaluse koostöös teistega avanevaid rahastusvõimalusi ära kasutada eesmärgipäraste tegevuste rahastamiseks.

Pikem arutelu tekkis ka liikmemaksude kogumise teemal. See on oluline omavahendite allikas, kuid selleteemaline  andmete kaasajastamine ja vahetu suhtlus liikmetega on väga töömahukas. Muuhulgas tehti ettepanek kaaluda sellise töö tasustamist tulemuspõhiselt.

ERL üldkoosolek toimus 19. märtsil Tartu loodusmajas. Foto: Peeter Vissak.

 

Üldkoosoleku otsusega jäi seekord revisjonikomisjon määramata, selle asemel on kõigil liikmetel võimalik tutvuda vastavate dokumentide ja aruannetega ning soovi korral ise revisjonikomisjoni ülesannetega tegeleda.

Seejärel valiti uus juhatus järgmiseks perioodiks. Uue juhatuse moodustavad: Kai Allikas, Kadri Tõnnisson, Kaupo Schütz, Marian Hiire ja Mart Kullamaa. Järgnevalt saab lugeda, kuidas iga juhatuse liige ennast lähemalt tutvustab.

Marian Hiire

Olen maalaps, kes on pidevalt otsinud head teed, kuidas siin Maal toimetada. Tartu Ülikoolis lõpetasin ökoloogia ja elustiku kaitse bakalaureuseõppe, täiendavalt olen õppinud veel okeanograafiat, geograafia õpetamist ning nüüd olen loodusseaduste õppimisest edasi liikunud inimeste loodud seaduste õppimisele – käsil on Tartu Ülikooli õigusteaduskonna lõpetamine. Väljaspool ametlikke õppeasutusi, on elu mind õpetanud nii Mehhikos kui Kanadas, kõige rohkem vast aga oma pere rüpes, koos laste ja igapäevatoimetustega. Tegutsen ka permakutuuri disaineri ja koolitajana - see on valdkond, millest pidevat inspiratsiooni ammutada. ERL-i liige olen juba rohkem kui 10 aastat, olen tegutsenud vabatahtlikuna nii Eestis kui ka Euroopas. Nüüd, tagasi Tartus olles, on inimesed ja rajad mind ERL-iga taas kokku toonud. Targema ja avarama pilguga oskan ehk jagada kogetut ning õppida midagi uut. Olen avastanud, et paljud praegused (keskkonna)probleemid on võimalik tagasi “jälitada” mullani – selleni, mis tsivilisatsioone toidab ja elus hoiab. Olen tuttav kasvamise ja kasvatamisega, põllumajandusega ja nüüd üha rohkem ka keskkonnaõigusega, miks mitte ka looduse õigustega? Suhtun ERL-i kui kogukonda ja arvan, et inimestel on teineteisega koos toimimisest ja toimetamisest palju võita!

 

Kadri Tõnnisson

Olles ERLi liige 2003. aastast ning tegutsenud siin nii vabatahtlikuna kui projektijuhina usun, et tunnen organisatsiooni toimist ning meie eesmärke üsna hästi ning minu osalus ERLi juhatuse töös aitab organisatsiooni heale toimimisele kaasa. Omades loodusteaduste erialalt magistrikraadi saan vajadusel töötajatele ka sisulistes teemades tuge pakkuda. Juba aastast juhatuse liikme kogemust omades usun, et suudan juhatuse liikmele usaldatud ülesannetega hästi toime tulla. Minu nägemuses on ERLi roll tavainimestele keskkonnaalase info edastamine. Sealhulgas keeruliste keskkonnaproblee­mide lahti mõtestamine ning selgitamine. Tähelepanu juhtimine nendele keskkonnaküsimustele, mis ühiskonnas piisavat tähelepanu ei ole pälvinud. Seda nii Rohelise Telgi formaadis väliüritustel osaledes kui läbi kampaaniate korraldamise (nagu TTIP kampaania). Usun, et ühe kindla ülesande seadmine ja sellele juures püsimine aitab paremini fookust hoida ning vähese võimekuse oludes prioriteete seada.

 

Kai Allikas

Olen üles kasvanud väikeses külas Pärnumaal ning viimastel aastatel Tartusse pidama jäänud. Side loodusega on minu jaoks alati oluline olnud ja inspireerinud rohkem teada saama. ERLis töötades ja juhatuse liikmena on mul võimalus tegeleda sellega, mis on oluline ja kaasata sellesse tegevusse teisi inimesi.

Minu jaoks on oluline, et ERL oleks avatud uutele ideedele ja inimestele, aga samas oleks tal kindel siht silme ees. Praegu näen, et oluline on töötada dogmadega Eesti energeetikas, seda nii põlevkivitööstuse kui taastuvenergeetika valdkonnas. Lisaks jäävad alati päevakorda erinevad tarbimisega seotud teemad.

 

Kaupo Schütz

Olen omandanud Maaülikoolis magistrikraadi keskkonnamajanduse erialal. Ennast loodusvaldkonnaga kursis hoidmiseks olen olnud aastaid Eestimaa Looduse Fondi talgujuht ja ka ennast võimaluse korral koolitanud edasiseks arenguks.

Seoses mu eelneva töökohaga olen palju reisinud, elanud ja töötanud välismaal, mis on andnud mulle laia silmaringi keskkonna- ja looduskaitse valdkonnas. Sellest lähtuvalt näen lahendusi, kuidas arendada, suunata ja uuendada Eesti keskkonnakaitse korraldust. Meil kõigil on hea elada, kui kõik osapooled on rahul.

Hetkel Eestis näen mitmeid põletavaid probleeme, alustades liigirikkuse säilitamisest, metsade ülemajandamisest, poollooduslike koosluste taastamisest jne. Mitte vähem tähtsad on eesseisvad kolossaalsed ettevõtmised, nagu Rail Baltic ja uraani kaevandamise idee.
Olen valmis seisma nende ja kõikide teiste ettevõtmiste korrral kindlalt ERL-e juhatuse nimel, et säiliks see, mille nimel Eestimaa Roheline Liikumine on läbi ajaloo seisnud.

 

Mart Kullamaa

Vanuses 10-15 a. võtsin osa Eesti skautide liikumisest, milles mul tekkis tugev side loodusega, austus ja lugupidamine selle suhtes. Alates 12. eluaastast olen olnud mesinik. See annab mulle erakordselt lähedase sideme eluslooduse ja selle rütmidega. Peale ülikooli lõpetamist 2011 alustasin karjääri kutselise mesinikuna. Olen olnud Eesti mesinike liidu juhatuse liige, hetkel Eesti Kutseliste Mesinike Ühingu juhatuse liige ning selle esindaja Euroopa katuseorganisatsioonis, mille läbi oman rahvusvahelise koostöö kogemust -  seisan putuktolmeldajate ning läbi selle ökosüsteemi kui terviku huvide eest. Loodan seda tegevust jätkata ja laiendada ka koostöös Eesti Rohelise Liikumisega.

 

ERL uus juhatus (vasakult): Marian Hiire, Kadri Tõnnisson, Kai Allikas, Kaupo Schütz. Pildilt puudub Mart Kullamaa (Foto: Peeter Vissak.

 

 

Olen avastanud enda jaoks väljaande Journal of Environmental Psychology, mis on täis erinevaid uurimusi inimeste käitumise, tundmuste, väärtushinnangute jms seostest “rohelise” eluviisiga.

Kes? Koolituse korraldas Young Friends of the Earth Europe (YFoEE), mis kuuleb Friends of the Earth Europe'i alla, viimasesse kuulub ka Eesti Roheline liikumine
Mis? Meeskondadevaheline koolitus (Cross working Group Training event)
Kus? Zagreb, Horvaatia
Millal? 1.- 5. veebruar 2017 (mu jaoks kestis seiklus 30. jaanuarist 6. veebruarini koos sõitudega)

Rahvusvaheline noorte keskkonnaaktivistide võrgustik (Foto: foeeurope.org)

2016. aasta talvel võttis ERLiga ühendust organisatsioon Homo Ecos Lätist ning pakkus: „Hakkame koos projekti kirjutama!“. Mõte tundus hea, olime nõus ning ideega liitus ka kolmas koostööpartner, Tartu Keskkonnahariduse Keskus. 

Koostööpartneri Homo Ecose logo (Foto: Twitter)

Teadlased on ühel meelel, et seos kliimamuutuste ja inimtegevuse vahel on ilmselge. Või kas ikka on? Kõigile faktidele vaatamata ei jaga seda arvamust USA president Donald Trump, kes erinevalt oma oponendist Hillary Clintonist ei toonud enda presidentuurikampaanias esile ühtegi keskkonda puudutavat olulist probleemkohta ega teemat. Küll aga on tema teistest sõnavõttudest teada mõningad keskkonnaalased seisukohad.

Vabatahtlikkuse alusel tegutseva juhatuse rolliks on anda nõu nii organisatsiooni sisemistel (visioon, personal ja liikmeskond jne) kui välistel (tulevased projektid, suhtlus katusorganisatsioonidega, osavõtt töögruppidest jne) teemadel.

Kui sinu kutsumuseks on levitada rohelist mõtteviisi, siis võib just sinust saada Eesti Rohelise Liikumise uus kommunikatsioonijuht (0,5 kohta).

 

Lapsed omandavad oma kõige esimesed kogemused elus ema-isa kõrvalt õppides. Mänguhoos või muude asjadega tegeldes töötab laste kuulmismeel ja talletab olulist informatsiooni. Talletab just sellist infot, millise hoiakuga on tema vanemad. Ja paljud teemad, mille puhul meie mõtleme, et laps on väike ega saa asjast nagunii aru, omavad suuremat tähtsust kui arvata oskaks.