Uudised

Eesti Roheline Liikumine vaidlustas Reidi tee ehitusloa

14:01 23. mai 2017

Eesti Roheline Liikumine ja kodanikuühendus Merelinna kaitseks soovivad, et Russalka rand ja park säiliksid mereäärse rohealana ja et Reidi tee projekteerimisega alustataks otsast peale kesklinliku tänavana (nagu projekteerimistingimustes kirjas), mitte ei ehitataks mere äärde Liivalaia tänava või Järvevana tee sarnast magistraali. See oleks väga kallis viga ja pöördumatu kahju merelinnale ja selle elanikele.

Kui ka sina tunned, et Tallinn peaks olema inimsõbralik merelinn ning Inglirand ja Russalka park ei tohiks saada järjekordseteks asfalteeritud aladeks, siis palun anna meile hoogu siin.

Esmapilgul võib tunduda, et just nüüd on keskkonnamõjude hindamine teemaks tõusnud, kuid tegelikult on see pidevalt aktuaalne olnud. Näiteks augustis 2016 pööras 14 erialaorganisatsiooni sellele ning teistele projekti kitsaskohtadele tähelepanu. Roheline Liikumine avaldas juba 10 aastat tagasi tollase Põhjaväila osas ettepanekuid, mis on tänaseni - ka teeprojekti mastaabi muutudes - asjakohased.

Kavandatav Reidi tee.

Eesti Roheline Liikumine tegi 2005. aastal tollase projekti puhul ettepaneku haarata KMH protsessi ühe alternatiivina teede-ehitust vältiv transpordinõudluse ohjamisele suunatud pakettlahenduste alternatiiv, kuid seda ei tehtud. „Alternatiivide piiramine ainult tee-ehituslike alternatiividega näitab, et Tallinna linnavalitsus ei ole huvitatud terviklikust linnatranspordi arendamisest, probleemide ennetamisest ja ökonoomseimatest lahendustest (nt maakasutuse- ja transpordipoliitika terviklahendustega).“ Samuti välditi tollal ERLiga läbirääkimisi. 


Kaasaegne planeerimisprotsess

Aeg on lõpuks ometi küps astuda ka linnaplaneerimises samm Euroopa poole. Kõik see, mida linn Reidi tee näitel täna kavatseb teha, on Taanis, Hollandis, Rootsis, Hispaanias,  isegi Moskvas juba ammuunustatud piinlik minevik. Me ei ela enam ammu Nõukogude Liidus, kus nomenklatuur otsustas ja rahval jäi üle vaid leppida. Niivõrd otsustavad projektid, nagu Reidi tee, peavad sündima koostöös linna ja selle elanikega ennekõike ning sellesse tuleb kaasata eriala eksperdid. Ja kõike seda tuleb teha järgides selliseid planeerimispõhimõtteid, mis väärtustavad Tallinna mereäärt ning järgivad linna enda seatud reegleid (projekteerimistingimusi), mitte ei riku neid jämedalt.

Praegune teeprojekt pole kaasaegsele kesklinnale omane tänav, nagu projekteerimistingimustes kirjas on. See pole Tallinna südamest kaunisse Ingliranda või Kadrioru parki kulgev tänav. Reidi tee ehitust tahetakse alustada aegunud andmeid ja arvutusi silmas pidades ning tulevikuväljavaateid (raskeveokid Muuga sadamasse) eirates. See projekt ei paranda tallinlaste elukeskkonda ning projekti asjaolud ja kiirustamise põhjus on linnakodanikele arusaamatu. 

 

Praegune olukord

Tallinna linnavalitsuse projekti järgi on Reidi tee 1,7 km pikkune magistraaltee, mis kulgeb Ahtri ja Jõe tänava ristmikult kuni  Russalka monumendini Pirita tee – Narva mnt ristmikul.

Reidi tee praegune projekt, mille tellija on linnavalitsus ja autor K-Projekt, näeb ette riikliku kaitse all oleva Kadrioru pargi mereäärse osa ehk Russalka pargi peaaegu täielikku hävimist – likvideeritakse populaarne ajaveetmise park, raiutakse maha suurel hulgal väärtuslikke puid ning praegune liivane rannariba saab Narva mnt kõrvale enda vahetusse lähedusse mürarikka sõidutee. Sõidutee on küll plaanitud 2+2 sõidureaga, kuid pööreteks mõeldud read muudavad selle suures osas viie-kuuerealiseks transiitteeks. Selline sõidutee takistab Kadriorust, kesklinnast ja Lasnamäelt kaldale ligipääsemist, mitte ei ava linna merele. 
Juba üle aasta väldanud suur avalik huvi ning linnaruumi- ja liikuvusekspertide soovitused Reidi tee suhtes pole teeprojekti oluliselt muutnud. Teeprojekti on tehtud vaid kosmeetilisi muudatusi.

Samal ajal kui Tallinna linnavalitsus kiirustab ehituse algusega, on käimas hulk protsesse, mis panevad Reidi tee praeguse lahenduse ilmselgelt kahtluse alla ja mille järeldused tuleb seetõttu kindlasti ära oodata, enne kui mere äärde niivõrd olulist muudatust planeerida. Näiteks on töös Tallinna kesklinna mereääre visiooni koostamine Tallinna linnaarhitekti enda eestvedamisel ning Tallinna Sadam teeb just praegu arvutusi, millal ja kuidas raskeveokid kesklinnast üldse Muugale ära kolitakse.

 

Teema tähtsus

Russalka park ja Inglirand on tallinlaste ja linnakülastajate seas armastatud puhkepaigad. Aina tihedama liiklusega kesklinnas on need mereäärsed kohad elulise tähtsusega tallinlaste tervisele, meeldivale elukeskkonnale ja Tallinna kui merelinna rahvusvahelisele mainele. Tallinna linna ülesanne peaks olema Ingliranna ja Russalka pargi taolisi olulisi avalikke kohti hoida ja arendada, mitte ohverdada autokesksele planeerimisele.   

Vastab tõele, et Tallinna kesklinnapoolne mereäärne ala on suurte muutuste keskel ning uued kortermajade, ärihoonete ja avalike hoonete arendused vajavad ligipääse, kuid neid saab tekitada kõiki huvigruppe ja keskkonda arvesse võttes. Nii, et need on kooskõlas ühistranspordi ning kõnniteede ja rattateede võrgustikuga. Nii, et planeeritavad tänavad on ennekõike inimestele mõeldud tänavad, mitte maanteed meenutavad sõiduteed.

Selliseid lahendusi on ruumieksperdid, erialaorganisatsioonid ja aktiivsed kodanikud välja pakkunud, kuid millegipärast pole linnaplaneerimise amet, kui teeprojekti eest vastutaja, koostööst huvitatud olnud. Sellepärast otsustas MTÜ Eesti Roheline Liikumine praeguse protsessi ehitusloa vaidlustamise kaudu peatada.    

 

Kõigil, kes tunnevad, et nende jaoks on talumatu linna plaan hävitada iganenud teeprojektiga Russalka park ja Inglirand, on võimalus lähipäevil kaasa lüüa Hooandja keskkonna kaudu.

 

Rohkem infot: reiditee.ee; Mihkel Annus, mihkelroheline.ee