Uudised

Üleskutse: kasvatame linnad lilleliseks!

12:15 17. aprill 2017
Author: Marilin Eessalu

Iga aasta 22. aprillil toimub ülemaailme Maa päev, mil pööratakse tähelepanu erinevatele keskkonnaprobleemidele. Eesti Roheline Liikumine kutsub üles veetma selle aasta Maa päeva gerilja-aednikena – leia oma kodulinnas koht, mis võiks olla rohelisem, lillelisem, mesilasesõbralikum, ja külva sinna isetehtud seemnepall või ka lihtsalt sobilikud lilleseemned.

Asfaldist ja betoonist linnadžunglis on rohealadel eriline tähendus – need pakuvad silmailu, on inimestele lõõgastuspaigaks, elupaigaks lindudele ja putukatele, ning toodavad värsket õhku. Parkidel on positiivne mõju inimeste vaimsele ja füüsilisele tervisele, kuid alahinnata ei tasu ka linna kui ökosüsteemi vajalikkust.

Selleks, et linnas oleks soodne elukeskkond ka mesilastele ja muudele tolmeldajatele, peame ilusate ühtlaste rohemuruplatside kõrval või asemel kasvatama ka muud, näiteks õistaimi ja kõrrelisi. Linnades on palju kasutamata platsikesi – kõnniteeservad, tühjad krundid, liiklussaarekesed –, mis kõik võiksid olla ilusamad, kellelegi koduks ning toota hapnikku.

Isegi kõige tavalisemad õistaimed võivad pakkuda palju silmailu. Foto: Pixabay

 

Gerilja-aiandus

1970ndatel New Yorgist alguse saanud gerilja-aiandus (Guerilla Gardening) on laiaulatuslik liikumine, kus inimesed hõivavad väiksemaid ja suuremaid maalapikesi ning rajavad rohealasid. Eesmärke võib sellisel omaalgatuslikul rohimisel olla mitu: poliitiliste avalduste tegemine, ökosüsteemide loomine, esteetilise väärtuse tõstmine jms. Tulemuseks on aga alati midagi paremat, ilusamat ja kasulikumat kui kõrbenud murulapp. Mõnel pool on loodud ka söögitaimede aedu, kuid linnades on nii õhk kui ka maapind sageli saastunud ning sellisel juhul peaks tegema eelnevaid pinnase- ja õhuproove, et valmis maitsetaimed ja juurikad ikka söögiks kõlbaksid.

Ka Eestis on inimestel võimalik teatud määral linnakeskkonna kujundamises kaasa rääkida – mitmes linnas on vanad nõukogudeaegsed aiamaad ikka veel (või taas) kasutusel, rajatud on uusi kogukonnaaedu köögiviljade kasvatamiseks ning jätkuvalt on levinud isegi kortermajade esiste lillepeenarde hooldamine. Sellegipoolest leidub palju tühjalt seisvaid krunte, hüljatud ehitusplatse, unustatud aiataguseid, kuhu aianduspisikuga lillerevolutsionäärid saaksid oma õisi külvata.

Kuidas olla gerilja-aednik?

  • Kõige lihtsam – võta peotäis seemneid ja viska need kuskile, kus on mulda.
  • Suurema missioonitundega aednik-aktivistide varustusse kuuluvad ka väike labidas, reha ja kastekann, mille abil pinda ette valmistada ning pärast kasvamist soodustada. Seemneid võib eelnevalt idandada, peenraid saab kujundada kunstipäraselt – gerilja-aiandus on täisväärtuslik hobi.
  • Vali taimed, mis on kohalikud ja vastupidavad paikkondliku kliima iseärasustele – Eesti puhul näiteks kollane karikakar, härjasilm, keskmine värihein, rukkilill, kellukad, hiirehernes, kassiristik, valge ristik, tatar, lina, päevalilled.
  • Vali paik, mida ei hooldata – kõnniteeservad, tühjad krundid, sõiduteesaared. Linna keskpark ja botaanikaaed jäta puutumata.
  • Kui võimalik, käi hiljem oma istikuid kastmas ja hooldamas.

Seemnepomm ehk seemnepall on üks võimalus muuta ümbrust õierikkamaks. Foto: Wikipedia. Seed ball.

Nendesse kohtadesse, kuhu istutama ja rohima ei pääse, saab seemneid levitada seemnepommide abil. Seemnepommid (või ka seemnepallid) on savist, mullast/kompostist ja seemnetest koosnevad pallikesed, mis maapinnale sattudes vihma ja päikese käes lagunevad ning idanema hakkavad. Pallike kaitseb seemneid lindude, tuuleerosiooni ning kuivamise eest. Kõige lihtsam seemnepommi retsept on järgmine: 1 osa savi, 1 osa seemnetega segatud mulda ja/või liiva, piisavalt vett, et asi kokku jääks. Võib lisada ka komposti, et seemnetele toitu juurde anda. Seemnete hulk sõltub nende suurusest, aga väikse palli jaoks võiks piisata 0,25-0,5 teelusikatäiesti. Seemnepomme on hea visata näiteks üle müüride ja tarade, aga need võib ka maasse kaevata nagu tavalised seemned.

Linnad lilleliseks

Maa päev ei ole kindlasti ainus aeg, mil võib linnaruumi taimedega rikastada – Eesti kevad ja suvi on küll lühikesed, kuid kui Sinus tärkas aianduspisik, leiad kindlasti sobiva hetke, et pista mulda mõned seemned õierikkama tuleviku jaoks. Kui ise seemnepalli teha ei soovi, siis saad selle endale soetada 29. aprillil Tartust Maailmatänavalt, Eesti Rohelise Liikumise Telgist.