Uudised

5 küsimust toataimede ja vertikaalaianduse kohta

09:45 22. veebruar 2017
Author: Marian Hiire

1. Miks on mõistlik taimi kodus ise kasvatada?

Taimede kasvatamine on eluga koostöö tegemine. Seemne mulda panemisest algab seiklus, mis käivitab igaühes midagi ürgset. Kui seeme idaneb ja sirguma hakkab, on igal päeval midagi uut Sind ootamas. Taimedel on oma tsüklid, taimed on pidevas muutuses ning see liikumine ja kasvamine haarab ja õpetab. Toitu kasvatavatel taimedel on ootuse krooniks ilusad/maitsvad/lõhnavad/toitvad viljad – vastavalt liigile. Toataimede tsüklid ei pruugi olla nii märgatavad, mitteõitsejad lihtsalt kasvavad tasapisi, kuid on ka selliseid, mille õite või viljade saabumine on tippsündmus. Kuid kõik taimed on elusad – neil on omad vajadused, millega taimede eest hoolitseja peab arvestama.

 

 

 

Sisetingimustes on võimalik kasvatada palju erinäolisi taimi. (Foto: Hostel Looming)

Kodus saab ise kasvatada laias laastus kahte sorti taimi – ilutaimi ja söödavaid taimi. Igasuguste taimede toas kasvatamisel on mitmeid positiivseid külgi:

  • Esiteks toodavad taimed oma hingamisega hapnikku, nende hingamine on seega vastupidine meie omale. Taimed tõstavad ruumide hapnikusisaldust. Öösiti võib teine lugu olla, seetõttu sobivad magamistuppa pigem orhideed, sukulendid ja bromeeliad, kes jätkavad ka siis hapniku tootmist, mitte ei hakka seda isegi tarbima.
     
  • Teiseks aitavad taimed tõsta ruumide niiskustaset – tänapäevaste küttelahenduse puhul on ruumide õhk suurem osa aastast liiga kuiv ja see soodustab ka limaskestade kuivamist, mis omakorda suurendab vastuvõtlikkust külmetushaigustele ja muudele hädadele. Taimedesse jõuab vesi läbi juurte ja läbi lehtede aurustub vesi omakorda õhku.
     
  • Kolmandaks - taimed puhastavad õhku, eemaldavad sellest toksilisi kemikaale oma lehtede ja juurte abil. Taimi kasutatakse samadel põhjustel ka kosmosereisidel.
     
  • Neljandaks on taimedel tervendavad omadused – ega ilmaasjata ei viida haiglas olijatele lilli! On leitud, et taimede vaatamine pärast operatsioone langetab vererõhku, vähendab valu, ärevust ja väsimust. Tervendav mõju võib avalduda ka taimede eest hoolitsemise ja nendega suhtlemise kaudu – tegevus on stressi maandav ja rahulolu pakkuv.
     
  • Viiendaks soodustavad taimed keskendumist ja õppimist. Inimesed on looduse keskel arenenud, see on meie jaoks kõige loomulikum keskkond. Taimede tuppa toomine avaldab sarnast positiivset mõju nagu looduses olemine. Keskendumisvõime, mälu ja tulemuslikkus – kõik need kasvavad, kui olla “taimede mõju all”.

Toidutaimede puhul lisandub veel võimalus, et taimi saab söögiks kasutada – puhtalt kasvatatud maitsetaimed ja salatid on enamasti palju kõrgema kvaliteediga kui poest ostetud kraam. Kodustes tingimustes on lihtne endale toidu kõrvale lisandiks saada sibulat, murulauku, piparmünti, basiilikut, kress-salatit, rosmariini... ehk isegi tomatit! Eeliseks on see, et kui ürt kasvab aknalaual või rõdul, on ta toidulauale lähedal ja satub tänu sellele taldrikule suurema tõenäosusega kui siis, kui teda tuleb kaugelt otsima minna. Kõik roheline, mis toiduks kõlbab, on reeglina tervislik.

Tomatite kasvatamine toimib väga kenasti ka kasvuhooneta. (Foto: Hostel Looming)

Hea, kui toidule näpistamiseks on alati midagi omast käest võtta. (Foto: HellaWella)

Meie kliimas on väga levinud ka taimede toas ettekasvatamine – seemned pannakse aknalauale mulda märtsis-aprillis ning istutatakse välja kui ilmad on sobivaks muutunud. Nõnda tuleb teha tavaliste köögiviljadegagi – kapsad, kõrvitsad, tomatid, kurgid, porrud. Maitsetaimed, salatid, eksootika – paljut saab seemnest ette kasvatada.
 

  1. Mida tasuks kodus taimede isekasvatamisel tähele panna, millega arvestada?

Taimede kasvatamisel tuleb jälgida piisava vee ja valguse olemasolu – iga taim võib neid vajada erinevas koguses. (Foto: Emma Vanstone)

Taimed vajavad kasvamiseks valgust, õiget temperatuuri, vett ja toitaineid. Iga taim on pisut isemoodi, tuleb tundma õppida liikide spetsiifikat, kuid kehtivad ka üldised põhimõtted. Enamik taimi ei suuda kasvada ilma piisava valguseta, kuigi on taimi, mis saavad hakkama ka varjulisemates paikades. Kõik taimed vajavad vett, seega ei tohi kastmist ära unustada. Toataimed on enamasti leplikumad, kuid ettekasvatusnõudes värskelt idanenud seemned võivad hukkuda, kui nad täielikult ära kuivavad. Toatemperatuur on enamikele taimedele sobilik, kuid on ka selliseid ilu- ja toidutaimi, mis tahavad talvel pisut jahedust, et “talveunne” vajuda ja siis kevadel uue hooga edasi kasvada.

Vermikomposti saab vihmausside abiga. (Foto: Vorobienko S.V.)

Toitainete osas tuleb toataimi järjepidevalt turgutada. Ise eelistan looduslikke tooteid, näiteks vermikomposti ja sellest tehtud väetisvedelikku. Vermikomposti saab hea tahtmise korral ka ise oma taimedele toota. Õuest toodud muld võib ka sobida, aga mõnikord võib mullas leiduv elu taimedele potitingimustes kahjulikuks osutuda – näiteks jäävad vihmaussid potis nälga ja hakkavad toituma taimejuurtest. Kuna toatingimustes on taimed “välja lõigatud” oma loomulikust elukeskkonnast, tuleb seda arvesse võtta ning taimedele appi tulla – võimalikult hästi jäljendada selle taimega tema loomulikus keskkonnas toimuvat. Toalilled on algselt tihti troopikast pärit – sellepärast suudavad nad aastaringselt kasvada. Toidutaimedena saab toas enamasti kasvatada neid taimi, mis Eestis ka õuetingimustes vähemasti suvel hakkama saavad.
 

  1. Milliseid taimi oleks hea kasvatada?

    a. Midagi, mida pole lihtne ära tappa

Toidutaimedest: salatid, sibul (pealised), piparmünt, basiilikud, ettekasvatamiseks kõrvitsad ja kabatšokid, kurgid, tagetesed, tomatid – katsetades kasvab kogemus ja tekib julgus!

Toataimedest: havisabad, nöelkõis, tups-rohtliilia, orhideed, bromeeliad, ahvileivapuu jne. Ammendavat nimekirja on võimatu luua! Taimede valimisel tasub uurida, kui palju valgust nad soovivad, kui tihti tahavad kastmist ning kas see sobib kokku Sinu elustiiliga.

  1. Midagi, mis on kasulik tervisele vms

Õhupuhastajad ilutaimed: tõlvlehikud, luuderohud, krüsanteemid, gerberad,  havisabad, bambused, asalead, draakonipuud, tups-rohtliiliad.

Toidu mõttes kasulik on iga roheline amps, mida suhu saab pista – alates idandatud hernestest kuni ürtideni!

  1. Midagi, mis tooks silmailu

iga roheline laik on silmadele puhkuseks ja meelele kosutuseks! Õiteilu toovad kindlasti orhideed, bromeeliad, alpikannid jne.
 

  1. Millised lahendused oleks taimede kasvatamiseks kitsastes oludes?

Aknalauale mahub ainult teatud hulk taimi, mõnel pool polegi aknalauda. Mida siis teha? Taimi saab kasvama panna ka üksteise kohale ja sellist kasvatamise viisi nimetatakse vertikaalseks aiaks. Sellisel moel on olemasolev ruum kõige paremini kasutatud ning pisikesel pinnal saab nõnda kasvatada oluliselt rohkem taimi. Idee pole tegelikult uus, sest omamoodi vertikaalseks aiaks võib nimetada ka taimepostamente ja ripp-pottidesse paigutatud taimi.

Taimedega koos elamine ja endale toidu kasvatamine on inimestele taas oluliseks muutunud, seega on ideed edasi arenenud. Vertikaalaiad sobivad nii tuppa kui ka rõdule-verandale. Neid saab kasutada vaheseinte loomiseks, kas või aiana. Vertikaalse mõõtme sissetoomine peenramaal annab samuti kasulikku pinda juurde ning võimaldab suurendada ruutmeetri toodangut.

Vertikaalseid aedu saab ehitada nii taaskasutusmaterjalidest ja “metsikult”, kui ka elegantselt ja väljapeetult. Vaid Sinu fantaasia on siinkohal piiriks! Tasub inspiratsiooni otsida, trükkides otsingumootorisse sisse “vertikaalaiad” või “vertical garden”. Inglise keeles võib otsingule lisada ka tähekombinatsiooni “DIY”, mis on “do-it-yourself” ehk “tee-ise” lühend – nõnda leiab ka tegemisjuhiseid.   
    

  1. Millistele aspektidele tuleks vertikaalsete aedade puhul tähelepanu pöörata?

Toas või õues?

Vertikaalseid aedu saab ehitada vastavalt vajadusele nii sise- kui välitingimustesse sobivalt. Toas saab vertikaalaedu kasutada aastaringselt, kuid meie kliimas tuleb õueaiad rajada talve silmas pidades. Ka kasutatavad lahenduste ja materjalide valik võib sees ja väljas erinev olla.

Kuna toas on enamasti ruumi vähem, töötavad seal paremini väiksemad lahendused, näiteks aknalauale toetuvad või lakke riputatavad. Terve akna võib taimedega katta! Toas tuleb tähelepanu pöörata sellele, kuhu läheb taimepottidest tilkuv vesi (kastmisjärgselt). Näiteks on võimalik on taimed üksteise kohale sättida nii, et vesi tilgub alumise taime peale ja siis kõige alumisel taimereal on all näiteks renn või topsikud, mis vee kinni püüavad. Sellise vee võib rahulikult tuppa auruma jätta, kui just niiskusega probleeme pole. Ka üksteise otsa laotud potid (ülevalt alla suurenedes) lahendavad selle probleemi. Lahendusi on mitmesuguseid, kuid tähtis on, et lahendus tuleb kindlasti välja mõelda!

Vertikaalaia tegemise puhul võib fantaasia korralikult lendu lasta! (Foto: Pinterest)

Veeküsimus tuleb lahendada ka teiselt poolt – kuidas kastmist optimeerida? Kui tekitada palju väikeseid potikesi, on kuivamine kiirem ja kasta tuleb tihedamini. Suuremad potid kuivavad aeglasemalt – taimi võib kasvatada ka rennides ja lillekastides. Kui taimed paiknevad üksteise peal, võib piisata ka kõige ülemise taime kastmisest – teisteni jõuab vesi tilkudes. Ka see küsimus tuleb läbi mõelda ja valida endale sobivaim variant.

 

 

 

 

 

 Foto: Pinterest

Kuna hämaras taimed ei kasva, eriti ettekasvatatavad ja toidutaimed, tuleb neile otsida valgusküllane paik. Samas võib kevadine lõunapäike ka väikestele just tärganud taimedele liiga teha ja orhideed otsest päikest väga ei armastagi. Toataimed on üldjoontes valgustingimuste osas leplikumad kui salatid, basiilikud ja teised toidutaimed.

Õuetingimustes on vertikaalaedade rajamisel vähem piiranguid võrreldes toatingimustega – vesi võib maha tilkuda ja vahel sajab taevast ka vihma. Õues on ruumi tavaliselt pisut rohkem ning katsetada saab suuremate pindadega. Samas tuleb arvesse võtta võimalikke tuuli ja kinnitada aed korralikult!

Õues võib ära kasutada seda, mida loodus ise pakub. (Foto: Pinterest)

Ja vahel tasub ka ise lauad, naelad, haamer välja otsida ja oma ehitusoskused proovile panna. (Foto: Pinterest)

 

 

 

 

 

 

 

Materjalid

Vertikaalaedu võib ehitada väga erinevatest materjalidest ja erinevates stiilides. Vertikaalaia ehitamisel tuleb valida ühelt poolt taimedele sobilik nõu ja teisalt välja mõelda taimepesade kinnitamise viis ning pind.

Plastikpudelid on odavaks pesas, kuhu taimi istutada - neid saab puust või võrgust aluspinnale kinnitada või hoopis üksteise otsa laduda ja taimedele avaused sisse lõigata. Miinuseks on see, et valgus jõuab taimede juurteni, plastist võivad eralduda teadmata ained (toidutaimede puhul olulisem) ning plast ei pruugi visuaalselt kõigile vastuvõetav olla.

Erinevad võimalused  (Fotod: Pinterest)

 

 

 

 

 

 

 

 

Taaskasutuse ideid järgides on huvitav kasutada euroaluseid – sinna saab kerge vaevaga luua taimedele sobilikud pesad, mille vooderdamiseks sobib kasutada isegi prügikotte. Selline lahendus sobib paremini õue, kuid kui veeküsimused on lahendatud, võib sobida ka tuppa.

(Foto: Pinterest)

 

 

 

Savipotid on looduslikud ja sobivad taimede koduks hästi. Neid saab kasutada näiteks puust “riiulites”, mille sisse on lõigatud paraja suurusega augud. Riiulid saab rippuma panna näiteks traadi või köie abiga. Toatingimustes tuleks kõige alumise rea alla paigutada veekogumise anum.

(Foto: Pinterest)

Taimi võib istutada ka vihmaveerennidesse, puust/plastist lillekastidesse ja kinnitada neid seinale või võrgule või hoopis kettide/nööride/traatidega rippuma. Mõtet aitab liigutada teemakohaste piltide otsing, vertikaalaiad on aina levinumad!

 

Hooldus

Kuna vertikaalaedade taimed ei ole enamasti maapinnaga kontaktis ja ei saa sellest tulenevalt kõiki eeliseid kasutada, tuleb neile anda vajalikke toitaineid ning vett. Veranda või rõdu peal võib nutikate lahenduste abil kasutusele võtta vihmavee ning rajada kastmissüsteemi, sama võib teha maja lähedal aias. Kuna taimed paiknevad vertikaalaias teineteise kohal, võimaldab see parimal juhul läbi ajada vaid kõige ülemiste taimede kastmisega. Suuremate aedade puhul on lihtsam kasutada passiivset kastmissüsteemi, tekitada aiast kõrgemal asuv veetünn, kust viib voolik kõige ülemise rea taimedeni. Sellisel juhul peavad taimenõud vett läbi laskma.

Väikestes toatingimustes on taimede kastmine omamoodi tore rituaal ja seda ei pea kartma, kuid endal elu lihtsamaks tegemiseks võib siiski eelistada suuremaid potte, kasutada ühendatud anumaid, lasta veel ülevalt alla liikuda. Kindlasti mängib rolli ka mulla valik – liivasemad mullad kuivavad kiiremini, suurema savisisaldusega aeglasemalt. Turvas hoiab küll vett, kuid kui ära kuivab, on ikka väga kuiv. Arvesse tuleb jätkuvalt võtta ka taimede eripära, tema looduslikku kasvupaika ja selle omadusi. Küsimuste korral konkreetse taimeliigi tingimuste osas võib pöörduda raamatute või ka interneti poole, kust emakeelset infot on võimalik üsna kergesti leida.

Taimedega koos elamise kohta on alati võimalik midagi juurde õppida ja see protsess on püsivalt huvitav. Isegi kui tekib tagasilööke, saab alati otsast peale alata ning tehtud kogemusest õppida. Taimed ja inimesed on koos toiminud aastatuhandeid, seega on igati loogiline taimed ka oma kodudesse kutsuda ning kasu lõigata sellest viljakast koostoimimisest!

 

28. veebruaril kell 18:00 toimub Tartu Loodusmajas Marian Hiire juhendamisel vertikaalaianduse teemaline töötuba. FB üritus: https://www.facebook.com/events/679878675515490/