Uudised

Mürgine mikroplast – teekond sinu dušigeelist merre ja sealt sinu taldrikule

10:37 10. jaanuar 2017
Author: Meriliis Kotkas

Me ehk ei tulegi selle peale, aga iga päev hambaid pestes või dušigeeli kasutades võime enese teadmata aidata kaasa mere saastumisele plastikuga. Poes müüdavad hügieeni- ja ilutooted sisaldavad peenikest plastipuru või plastgraanuleid, mida me endale koos tootega pahaaimamatult peale määrime või suhu paneme. Mikrosaaste meres on tõusev keskkonnaprobleem, millest paljud inimesed pole kuulnudki. Mida see mikroplast endast täpsemalt kujutab, miks lisatakse seda meie igapäevatoodetesse ja kas ta on ka ohtlik? Kõigest sellest siin artiklis juttu tulebki.  

Mis on mikroplast?

Mereprügi võib laias laastus jagada kaheks: makroprügi (suurem kui 5 mm) ja mikroprügi (väiksem kui 5 mm). Kilekotid, pudelid, pakendid – seda makroprügi me kõik tunneme. Hoopis teine lugu on salakavala ja meile silmaga raskesti eristatava mikroplastiga.

Mikroplastid (ing k microbeads, microplastic) on väga väikesed (alla 5 mm) plastist osakesed, mida kasutatakse meie igapäevatoodetes. Sellised osakesed võivad olla eri suuruse, kuju ja värviga. Toodetesse lisatakse peenikest pea nähtamatut plastipuru ja ka suuremaid nähtavaid plastgraanuleid. Enim kasutatakse tööstuse poolt polüetüleeni (PE) ja polüpropüleeni (PP). Üks näopesugeel võib sisaldada kuni 330 000 plastiosakest.

Mikroplast võib olla eri värvuse, suuruse ja kujuga (Foto: S.L. Wright)

Merre jõudnud mikroplast ei ole ainult ümara kujuga, see võib olla ka niitjas. Nimelt kasutatakse tänapäeva rõivatööstuses palju sünteetilisi kiudusid (polüester, akrüül, nailon), nii eraldiseisvalt, kui ka selleks, et parandada näiteks puuvillase riide omadusi. Iga pesukorra ja riiete loomuliku kulumisega eralduvad meie riietest sajad ja tuhanded riidekiud, mis jõuavad samuti lõpuks merre. San Fransiscos uuriti heitvees sisalduvat mikroplasti ja leiti, et koguni 80 % sellest moodustavad sünteetilised kiud.

Kuna mikroplastid koosnevad plastikust, siis need vees ei lahustu ja looduses ei lagune. Meie kraanikausist või pesumasinast jõuab mikroplast torude kaudu kanalisatsiooni ja sealt edasi reoveepuhastisse. Väiksuse tõttu ei suuda veepuhastusjaamad piisavalt efektiivselt seda mikroprügi veest eraldada ja nii jõuab mikroplast koos heitveega lõpuks veekogudesse. Läänemere piirkonnas läbi viidud uuringu kohaselt uhutakse majapidamistest aastas reovette 130 tonni mikroplastigraanuleid, millest 40 tonni jõuab lõpuks merre.

Miks lisatakse mikroplasti meie toodetesse?

Kosmeetika- ja hügieenitoodetesse lisatakse mikroplaste paljudel erinevatel põhjustel. Mikroplast võib toodetes olla nii silmale raskesti eristatava tolmpeenike puru kui ka silmale nähtavate värvikirevate graanulite kujul, mis näevad efektsed välja ja meelitavad ostma.

Mikroplasti sisaldavad tooted ja plastikogused. (Foto: 5 Gyres Institute)

Mikroplasti leidub kõikjal, näiteks hambapastades, šampoonides, küünelakkides, päiksekaitsekreemides, lauvärvides, juukselakkides ja mujalgi. Mikroplast võib olla koorivaks aineks näopesuvahendis või siis aitab see saavutada vajalikku tekstuuri ihupiimades, kreemides ja meikimistoodetes. Plastik on niivõrd odav ja küllaltki vastupidav materjal, seetõttu kasutataksegi seda niivõrd laiaulatuslikult. Plastikule on lihtne anda sobiv suurus, värv ja kuju. Lisaks võib plastiku kasutamine aidata pikendada toote säilivusaega.

Saksamaal viidi läbi mikroplasti teemaline uuring, mille põhjal koostati pikk nimekiri mikroplasti sisaldavatest toodetest. Mikroplasti kasutavad oma toodetes mitmed Eesti turul tegutsevad kuulsad firmad: Johnson & Johnson, L’Oréal, Nivea, The Body Shop, Yves Rocher, Eucerin, Neutrogena, Dove, Palmolive, Maxfactor ja Maybelline.

Mõned esirindlikud firmad (nagu  Johnson & Johnson, Unilever and Procter & Gamble) on kuulutanud, et asendavad nende toodetes kasutatavad mikroplastid looduslike alternatiividega. Samas näitab Saksamaa keskkonnaorganisatsiooni BUND uuring, et kosmeetikafirmad pole kinni pidanud oma lubadusest mikroplastid toodetest eemaldada. Mikroplaste lisatakse toodetesse iga aastaga üha enam.

Samas on positiivseid märke mitme riigi seadusandluses, teadlikud kodanikud ja kodanikeühendused, on suutnud survestada valitsust mikroplastide kasutamisele karmid piirangud kehtestama. Mikroplastide kasutamine ja seda sisaldavate toodete müümine on keelatud juba mitmel pool maailmas (Hollandis, Austrias, Rootsis, USA-s ja Kanadas).

Kuigi kõige rohkem satub merre sihilikult toodetesse lisatud mikroplasti, võib mikroprügi merre sattuda ka tahtmatult, näiteks suurema plastprügi murenemisel UV-kiirguse ja lainetuse toimel väiksemateks osakesteks. Tahtmatult satuvad merre ka pesupesemisel riietest  eraldunud plastist mikrokiud.

Mikroskoopilised riidekiud satuvad pesupesemisel reovette ja sealt edasi merre. (Foto: Mason, S)

Ohud mereelustikule

Mikroplasti leidub kõige rohkem pinnavetes (plastiosakesed on sageli kerged), kuid osakesed settivad ka sügavamale vette. Hoovuste kaudu levib mikroprügi üle kogu ookeani. Teadlaste sõnul on ookeanides plastikut juba mitmeid kordi rohkem kui planktonit. See on suur murekoht, kuna plankton on teadagi toiduahela esimene lüli. Kuna plastprügi on niivõrd laialdaselt levinud, on seda merest väga keeruline või peaaegu võimatu eemaldada. Nii on saanud mikroplastist globaalne keskkonnaprobleem, mis mõjutab nii meid, kui ka teisi meres elavaid organisme - mereimetajaid, lindusid ja kalasid ning muidugi ka väiksemaid eluvorme –limuseid, rõngusse ja koorikloomasid.

Väikesed plastiosakesed võivad allaneelamisel hakata kogunema mereorganismide seedesüsteemi ning seeläbi tekkiv ummistus võib kaasa tuua nälgimise ja halvemal juhul surma. Loomad ei suuda eristada mikroplasti toidust. Toiduahelat pidi sattuvad plastid järjest suurematesse mereorganismidesse ja jõuavad lõpuks meiegi toidulauale. Jaapani teadlased uurisid anšooviseid Tokyo lahes, plastiosakesi leiti 77 % uuritud kalade seedesüsteemist. Kõige rohkem leiti ühest kalast 15 plastiosakest. See kalaliik on jaapanlaste populaarseim püügikala, mida süüakse nii, et sisikonda ei eemaldata.

Filtertoiduline zooplankton helendavatest plastikosakestest toitumas. (Foto: Kyst, R., kuvatõmmis videost)

Ohtlikuks teeb mikroplasti veel see, et väiksed plastosakesed võivad edasi kanda ohtlikke ühendeid. Nimelt käitub mikroplast merevees nagu käsn: imades endasse vees leiduvaid ohtlikke ühendeid (raskemetallid, leegiaeglustid jm). Uuringud on näidanud, et mikroplastis on saasteainete kontsentratsioon sageli 100 korda suurem kui ümbritsevas merevees. Ja see ligitõmbav efekt ei piirdu ainult saasteainetega, lisaks sellele avastasid mikrobioloogid Atlandi ookeanist võetud proovidest, et mikroplastist osakestele kinnitub hulganisti ka bakterikolooniaid. Näiteks leiti polüpropüleenilt 800 erinevat bakteriliiki, mida ümbritsevas merevees ei esinenud.

Mikroplasti uurimine on teaduses küllaltki uus teema, teadusuuringuid on vähe. Kati Lind Talliinna Tehnikaülikoolist uurib ainukesena Eestist just meres leiduvat mikroprügi. Ta kasutab mikroplasti kättesaamiseks planktonivõrku, hiljem selekteerib ta sõelaga leitud mikroprügi osakeste suuruste järgi. Tema leiud on näidanud, et mikroplasti leiab hulganisti ka Eesti rannikuvetes, olgu need siis plastgraanulid, kilekottide tükid või riidekiud.  Mikroprügi probleem ei ole kauge ja ebamäärane – see puudutab meid kõiki.

Lisaks sellele on veel vähe jõutud uurida mikroplasti mõju inimese tervisele. Negatiivne mõju võib avalduda, kui plastosakesed satuvad nahale, limaskestadele, suhu või seedetrakti. Näiteks võivad mikroplasti osakesed suus igemete piirile kinni jääda ja tuua kaasa igemehaigused, lisaks sisaldavad mikroplastid ise hormonaalsüsteemi mõjutavaid kemikaale (ftalaadid).

Selles näpesugeelis leidub koorival eesmärgil kahte liiki plastikut – polüetüleeni ja akrülaati. (Foto: 5 Gyres Institute

Mida sina ära teha saad?

Hetkel on tarbijate jaoks väga raske või peaaegu võimatu välja selgitada, mis suuruse ja kujuga plasti on tootes kasutatud – puudub läbipaistvus. Samas pole olukord lootusetu.

Siin on kuus lihtsat, kuid tõhusat nippi, kuidas ennetada või vähendada mikroprügi jõudmist loodusesse.

  1. 1. Väldi mikroprügi sisaldavaid tooteid – see nõuanne võib kõlada küll lihtsalt, kuid mikroplasti äratundmiseks tuleb endale kõigepealt selgeks teha enimkasutatavate plastide nimed. Seejärel saab igaüks toodete silte lugedes teha teadliku valiku.

2. Teadvustamine – kuna mikroprügi on niivõrd uus probleem, siis paljud inimesed pole sellest kuulnudki. Jaga julgelt infot pere ja sõpradega ning uuri ka ise lisa.

3. Eelista looduslikust materjalist riideid ja tooteid: nii ennetad mikroprügi tekkimist, kuna looduslikud materjalid on biolagunevad. Näiteks joo vett klaasist pudelist ja kanna puuvillast riideid. Samuti pole mõtet oma toitu ainult plastikusse pakkida – puuvilju ja võileibu võib väga edukalt hoida ka paberist või riidest kotis.

4. Väldi silmale nähtavate mikroplastide kasutamist – sädelevad liimid, litritega küünelakid ja minipärlid on silmale küll ilusad vaadata, aga kas sa naudid nende kasutamist ka siis, kui tead, mida halba nad meres võivad korda saata?

5. Eelista öko- või loodustooted – nende toodete puhul kasutatakse ainult looduslikke koostisosi. Mikroplast pole asendamatu – koorivat efekti omavad ka peenestatud aprikoosikivid, kreeka pähkli koor, kakaouba, kaer ja miks mitte ka kohv, suhkur ja sool.

6. Löö kaasa randade koristusaktsioonidel.

Randasid korras hoides vähendame merre jõudva prügi hulka. (Foto: CCB)

 

Meie eelistustest ja valikutest sõltub see, mida ostame ja sellest omakorda, mida toodetakse. Tehkem siis teadlikke valikuid, säästes niimoodi oma tervist ja ka keskkonda!

 

See artikkel on koostatud Eesti Rohelise Liikumise poolt korraldatud Rohelise Tee Õhtu „Mürgine mikroplast – teekond sinu dušigeelist merre ja sealt sinu toidulauale“ põhjal. Teeõhtuid toetab Tallinna linn.

Muud allikad:

http://www.ccb.se/plasticfreebaltic/#1450859529997-bcad371d-3e8f

http://www.plasticsoupfoundation.org/en/2016/10/microplastics-german-cosmetics-sector-does-not-phase-microplastics-out/

http://www.nature.com/articles/srep34351

http://beatthemicrobead.org/en/

http://www.bund.net/fileadmin/bundnet/pdfs/meere/131119_bund_meeresschutz_mikroplast_produktliste.pdf

https://ww2.kqed.org/science/2016/08/02/microfibers-how-the-tiny-threads-in-our-clothes-are-polluting-the-bay/

http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1890/150017/abstract